Eesti Pangaliit

Arveldused ja standardimine


Pangalingi spetsifikatsioon

Pangaliitu kuuluvad pangad uuendasid pangalingi teenust, et muuta makse- ja autentimislahendused turvalisemaks ja lihtsamaks. Pangad hakkavasid uut pangalingi teenust pakkuma 2014. a. oktoobris, kaupmeestel oli septsifikatsiooni rakendamiseks aega kuni 30. aprillini 2016.a. 

Olulisemad muudatused on suunatud teenuse turvalisuse ja mugavuse tõstmisele.

Uue spetsifikatsiooni kasutuselevõtmine suurendab turvalisust mitmel viisil:

•             Lisatud parameeter VK_COUNTRY annab võimaluse isikukoodi väljastanud riigi tuvastamiseks.

•             Digiallkirjaga on kinnitatud senisest suurem andmehulk.

•             Ajakontroll välistab teoreetilise võimaluse aegunud päringute kasutamiseks, kuid eeldab teenusepakkuja serveri kella sünkroniseerimist vabalt valitud ajaserveriga.

•             VK_TOKEN info edastamine võimaldab e-teenus pakkujal teenuste hulka piirata vastavalt autentimisvahendi turvatasemele.

Uute pakettide kasutuselevõtuga lihtsustub e-teenuste loomine kaupmeeste poolt. Kui varem ei olnud autentimis- ja makselahendused pankade üleselt ühtlustatud, siis nüüdsest saab kõikide pangalingi teenust pakkuvate klientidelt makseid vastu võtta sarnase tehnilise lahenduse abil.

Pangalingi päringute uuendatud tehniline spetsifikatsioon Ver 1.1

Vt ka: pangalingi testkeskkond www.pangalink.net 

Otsekorralduselt e-arvele ja e-arve püsimakseteenusele

Korduma kippuvad küsimused

1. Miks Eesti hetkel toimiv otsekorraldus lõppeb?

Otsekorraldusteenus tänasel kujul kaob turult hiljemalt 2014. a. 1. veebruarist, kuna ei ole vastav üleeuroopalisele otsekorralduse reeglistikule. Kogu Euroopas toimub maksekorralduste ja otsekorralduste tingimuste ühtlustamine, et kaotada kohalikud erinevused maksete tegemisel. See on sätestatud EL määrusega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009.

2. Mis teenus tuleb otsekorralduse asemele?

Pangad konsulteerisid otsekorraldust kasutavate ettevõtetega ning leidsid ühiselt, et Eestis on sobilik üleeuroopalise otsekorraldusteenuse asemel kasutusele võtta e-arve püsimakseteenus. E-arve kasutuselevõtuga toome turule otsekorraldusest moodsama ja mugavama makseteenuse, mis hakkab asendama või konkureerima otsekorraldusteenusega ka teistes riikides (tänaseks on tegevusi alustanud Soome ja Prantsusmaa). Lisaks erineb üleeuroopaline otsekorraldus oluliselt täna Eestis kasutusel olevast otsekorraldusest –seda nii oma ärireeglite poolest kui ka kasutamise mugavuselt. Ka on üleeuroopalise otsekorralduse kasutuselevõtt kulukas, kuna nõuab uue süsteemi ülesehitamist ning esitab otsekorraldusega makseid koguvatele ettevõtetele mitmeid lisanõudmisi.

3. Kas teenus muutub maksjale tasuliseks?

Pangaliidus töötatakse välja vaid teenuse tehnilised tingimused, hinnapoliitika kujundab iga pank ise.

4. Mis saab kehtivatest otsekorraldustest ja mida toob kaasa e-arvetele üleminek?

Kehtivad Eesti otsekorralduse lepingud asendatakse automaatselt e-arve püsimakse lepingutega. Maksja seisukohalt vastab uus teenus senisele otsekorraldusele. Otsekorraldused asendatakse uue teenusega automaatselt ja maksja ei pea selleks midagi tegema. Kehtima jäävad kõik tänased limiidid ning tähtajad. Pangad ja otsekorraldusteenust kasutavad ettevõtted teavitavad kliente täpsemalt, millal ja kuidas uus teenus kasutusele võetakse.

5. Kas maksja peab e-arve ja e-arve püsimakseteenuse eest maksma hakkama?

Arvete esitamine on ettevõtete kohustus kauba või teenuste müümisel. Arve edastamise võimaluste ja tingimuste kohta saab infot ettevõttelt, kes kliendile arveid esitab. E-arvete maksmine on aga pangateenus ja iga pank kujundab oma hinnad iseseisvalt. Panga tasude suuruse kohta saad infot oma pangast või oma panga hinnakirjast. 

6. Millal lõppeb Eesti kohalik (pangasisene) otsekorraldus?

Kohaliku otsekorraldus teenuse osutamine lõpetatakse hiljemalt 31.01.2014. Täna on käimas üleminek otsekorralduselt e-arve püsimakseteenusele. Ülemineku täpne aeg sõltub ettevõttest ja võib erinevatel ettevõtetel olla erinev. Ettevõte, kellele otsekorraldusega tasutakse, teavitab oma kliente muudatusest ja selle toimumise ajast.

XML B2C & C2B suhtlussõnumid

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 260/2012, millega sätestatakse uued üleeuroopalised maksetingimused peavad 2014.a. 1 veebruarist pank-klient ja klient-pank suhtlussõnumid põhinema XML-vormingul ning olema esitatud ISO 20022 standardi kohaselt. Pangad hakkavad XML vormingul baseeruvaid suhtlussõnumeid toetama hiljemalt 01.veebruariks 2014.

Selleks, et muuta ettevõtete ja klientide üleminekut sujuvamaks, on määruse kohaselt võimalik kasutada erandeid, mis võimaldavad pankadel oma klientidele pakkuda nii kontonumbrite kui ka sõnumiformaatide konverteerimisteenuseid maksimaalselt kuni 1.veebruarini 2016.a. Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Pangaliit on jõudnud järelduseni, et Euroopa Komisjoni teavitatakse, et Eesti kasutab vastavaid erandeid, aga nende täpne mahuline ning ajaline kasutamine lepitakse kokku ja otsustatakse vastavalt reaalsele vajadusele. 5.06.2013 maksekeskkonna foorumi koosolekul otsustati pärandformaadis suhlussõnumite toetuse pikendamine kuni 1.veebruarini 2015.a.

Pangaliidu maksestandardite töögrupp on välja töötanud järgmised pank-klient ja klient-pank suhtlussõnumid:

Makse algatamine: Payment Standards for Customer to Bank Ver 1.3 (Ver 1.2)  (Ver 1.1) (Ver 1.0) (Ver 0.9)

XSD schema fail

  • Customer Credit Transfer Initiation pain.001.001.03; (klient-pank suhtlussõnum, milles on arvestatud riigisisese maksekorralduse, SEPA kreeditkorralduse ja välismaksekorralduse elemente)
  • Payment Status Report pain.002.001.03; (pank-klient makse staatuse ülevaate vorm)

Kontoväljavõte: Account Reporting Standards for Bank to Customer Ver 1.02 (Ver 1.01) (Ver 1.0) (Ver 0.9)

  • Account Statement camt.053.001.02; (kontol toimunud tehingute ülevaade)
  • Account Report camt.052.001.02; (konto saldo(de) ülevaade)
  • Debit Credit Notification camt.054.001.02.(teavitus konto toimingu kohta koos tehingu andmetega)


Sõnumeid on tutvustatud Eesti maksekeskkonna foorumis, läbinud turuosaliste konsultatisoni ning kinnitatud Pangaliidu maksestandardite töögrupi poolt 31.01.2013.a.
 
 

Viitenumbri ja selgituse üheaegne edastamine kodumaises SEPA kreeditkorralduses

 
1.    Sissejuhatus
Tänases pankadevahelises kreeditkorraldusskeemis saab edastada kreeditkorralduse makseinfona
a)      sõnalist selgitust (edaspidi: struktureerimata info);
b)      viitenumbrit (edaspidi: struktureeritud info);
c)       struktureeritud ja struktureerimata infot üheaegselt.
Hiljemalt alates 2014.aasta veebruarist on vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 260/2012 Eesti pangad kohustatud riigisiseste kreeditkorralduste teostamiseks kasutama üleeuroopalist makseskeemi. Vastavalt SEPA kreeditkorralduse skeemi implementeerimise juhendile[1] on võimalik kreeditkorralduse makseinfona edasta kas struktureerimata infot või struktureeritud infot, aga mitte mõlemat üheaegselt.
2.     Kokkuleppe alused
Pangad lähtuvad EACT[2] reeglitest ning kasutavad struktureerimata ja struktureeritud info ühaegseks edastamiseks kodumaistes pankadevahelistes maksetes alljärgnevat vormindamisreeglit.
a)      Kui maksja on korraldusel näidanud vaid struktureerimata info, siis edastatakse see pankadevahelises maksesõnumis (edaspidi: Pacs008[3]) väljal 2.76 Unstructured <Ustrd>;
b)      Kui maksja on korraldusel näidanud vaid struktureeritud info, siis edastatakse see Pacs008-s väljal 2.103 Reference <Ref>;
c)       Kui maksja on korraldusel näidanud üheaegselt nii struktureerimata kui struktureeritud info, siis edastatakse see Pacs008-s väljal2.76 Unstructured <Ustrd> järgmisel kujul:
/RFB/XXXXXXXX/TXT/ZZZZZZ
kus
RFB on struktureeritud infole eelnev koodsõna;
XXXXXXXX on struktureeritud info;
TXT on struktureerimata infole eelnev koodsõna;
ZZZZZZ on struktureerimata info.
 
Kui saaja pank saab laekumise, mille puhul on 2.76 väljal kasutatud ülaltoodud vormindamisreeglit ning struktureeritud info vastab Eesti viitenumbri standardile[4], on soovitav saajale makseinfot kuvada eraldi andmeväljadel (struktureerimata info selgituse väljal ja struktureeritud info viitenumbri väljal) ilma koodsõnadeta. Pangal on õigus sarnaselt tegutseda ka juhul, kui struktureeritud info välja sisu ei vasta Eesti viitenumbri standardile.

Vt EACT Standard for Remittance Info


  


[1] SEPA Credit Transfer Scheme Inter-Bank Implementation Guidelines Version 7.0
[2] EACT – European Association of Corporate Treasurers
[3]Pacs008 - The FinancialInstitutionToFinancialInstitutionCustomerCreditTransfer message is sent by the debtor agent to the creditor agent, directly or through other agents and/or a payment clearing and settlement system. It is used to move funds from a debtor account to a creditor.
[4] http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/viitenumber

Kinnitud 12.juunil 2013.a. Pangaliidu maksetoimkonna koosolekul

 

 

 

ARK/MNT riigilõivu viitenumbri kalkulaator

Maanteeameti poolt lõivustatud toimingute eest riigilõivu tasumisel on juriidilistel isikutel makse teostamisel kohustuslik kasutada viitenumbrit.  

Juriidilise isiku viitenumber formeerub algusest 10602, juriidilise isiku registrikoodist ja kontrollnumbrist.


Viitenumbri arvutamiaseks sisestage allolevasse kasti ilma tühikuta 10602 koos juuriidilise isiku registrikoodiga ning vajutage arvuta kontrolljärk

 
Algne number:
Kontrolljärk on (check digit):
Algne number koos kontrolljärguga (VIITENUMBER):

Alamkategooriaid