Eesti Pangaliit

Single Euro Payments Area (SEPA) - EL ühtne euromaksete piirkond

Lühitutvustus

EL ühtse euromaksete piirkonna loomisega tagatakse, et tulevikus saavad inimesed sooritada eurodes makseid üle Euroopa sama lihtsalt kui makseid oma kodumaa piires. See muudab rahaasjade ajamise mugavamaks, tugevdab Euroopa siseturgu tõhustab konkurentsi ning efektiivsust ja aitab kaasa piirkonna majandusarengule.
 
Pärast euro sularaha kasutuselevõttu 2002.a. on Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni tähelepanu suunatud erinevatele Euroopas kasutuselolevatele jaemakse arveldussüsteemidele. Maksesüsteemide integreerimine on loomulik euro sularaha kasutuselevõtu järgne samm. Kui euro kasutuselevõtu hetkel integreeriti kõikide eurotsooni riikide suuremahuliste maksete süsteemid, mis teenindavad aktsiaturge ning rahvusvahelisi suurettevõtteid, siis SEPA eesmärgiks on integreerida miljoneid igapäevaseid jaemakseid teenindavate Euroopa jaemaksesüsteemide talitus. SEPA programmi elluviimiseks loodi 2002.a. Euroopa pangandussektori poolt Euroopa Maksenõukogu – European Payments Council (EPC), kus Eesti pangandussektori huve esindas aastatel 2004-2013 Eesti Pangaliit
 
 

SEPA Instrumendid

Elektrooniliste kanalite areng on loonud võimaluse mugavamate, soodsamate ja kiiremate makseinstrumentide loomiseks. Vastu tulles turu ootustele on pangandussektor töötanud välja elektroonilised makseinstrumendid, mille kasutuselevõtuga on vähenenud sularaha ning paberkandjal maksejuhiste kasutamine. Tänu elektrooniliste kanalite arengule on loodud hõlbus võimalus arvete tasumiseks ning maksete teostamiseks kodust lahkumata ja kaupade eest tasumiseks müügikohas. Hoolimata sellest, et eurotsoonis on kasutusel ühine valuuta, on Euroopa Liidu liikmesriigi sisese ja liikmesriikide vahelise elektroonilise makse teostamise vahel täna olulised erinevused. Ka pangakaardi kasutamine teises eurotsooni riigis viibides ei ole täna erinevatel põhjustel alati võimalik.
 
SEPA rakendamisega harmoniseeritakse järgmiste elektrooniliste makseinstrumentide talitus:
Kreeditmaksed - maksja annab elektroonilise kanali kaudu juhise raha siirdamiseks oma pangakontolt saaja pangakontole ühest pangast teise;
Otsekorraldused - maksja annab saajale (näiteks  kommunaalteenuste või telekommunikatsiooni teenuse pakkujale) õiguse siirdada raha oma kontolt saaja kontole teenuse tarbimise eest esitatud arve alusel;
Kaardimaksed - maksja teostab elektroonilise makse müügikohas kasutades selleks pangakaarti.
 
 
SEPA kreeditmaksete ja otsekorralduste skeemide talituseks on EPC-s kokku lepitud uued reeglid ning standardid, mille alusel toimub kreeditmaksete ja otsekorralduste töötlemine. Uued reeglid juurutatakse kõikide makseahela lülide poolt, mis tagab suure ulatusega standardiseeritud makseinstrumentide loomise, mille kasutajatele laienevad samad õigused ja kohustused kogu Euroopas.
 
SEPA kaardimaksete jaoks ei ole EPC-s loodud uut kaardiskeemi – välja on töötatud reeglistik, mida järgivad kõik SEPA kõlbulikud kaardiskeemid (sh Eestis levinud Visa ja MasterCard) ning kaarte väljaandvad pangad. SEPA kaartide reeglistik toetab turvaliste kaardimaksete tagamiseks kiipkaartide ja PIN koodi kasutuselevõttu. Läbi SEPA kõlbulike kaardiskeemide määratlemise loob skeemi rakendamine aluse võimalikult laialdase kaartide vastuvõtu tagamisele müügikohtades ning sularahaautomaatides kogu Euroopas.
 

SEPA ulatus

SEPA rakendamine toob kaasa muudatused nii eurotsooni[1] riikide sisestele kui eurotsooni riikide vahelistele euromaksetele. Ka eurotsooni mittekuuluvad EL ja EEA liikmesriigid ning Šveits[2] on otsustanud liituda ühtse euromaksete piirkonnaga, et pakkuda oma kodanikele SEPA makseinstrumente kasutamise võimalust euromaksete sooritamiseks. Eurotsooni väliste riikide rahvuslikus valuutas toimivad maksesüsteemid jäävad muutmatuks. See tähendab, et ka Eesti pangakliendid saavad tulevikus sooritada ning vastu võtta euromakseid sama hõlpsalt kui eurotsooni riikide pangakliendid.
 

Sepa ajakava

Üle-euroopalised eurodes tehtavad kreeditülekanded hakkavad uue skeemi alusel toimima alates 2008.a. algusest, samuti on SEPA liikmespangad võtnud kohustuse samast ajast alates väljastada vähemalt ühte EMV kiipkaardistandardile (mis on SEPA kaarditoodetele aluseks) vastavat toodet. Eurodes tehtavad otsekorraldusteenused tuuakse turule hiljemalt alates 2009.a. 1. novembrist.
 
Mõnda aega jäävad kõigis eurotsooni  riikides SEPA makseskeemidega paralleelselt toimima ka siseriiklikud makseinstrumendid ning SEPA instrumente saab kasutada vaid nendes pankades, mis on skeemiga liitunud, kuid aja jooksul vahetavad SEPA instrumendid välja kõik kohalikud ja üle-euroopalised jaemaksesüsteemid kogu Euroopas. Kuigi Eesti pangandussektor liigub SEPA skeemidele üleminekul eurotsooni riikidega samas tempos, tunnetavad Eesti pankade kliendid SEPAst tulenevat muudatust täiel määral alles pärast seda, kui Eesti on liitunud eurotsooniga. Infot millised pangad on SEPA skeemidega liitunud saab pangaklient oma pangast.
 
SEPA skeemide kasutulevõttu Eestis valmistavad ühistööna ette pangad, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit.



[1] Eurotsooni riigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luxembourg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome
[2] SEPA ühinevad lisaks eurotsooni riikidele kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid koos Islandi, Lihtnesteini, Norra ja Šveitsiga