Korduma kippuvad küsimused eurole ülemineku kohta

Kes ja millal langetab otsuse, et Eesti võib eurole üle minna?
·         28. jaanuaril kinnitas valitsus konvergentsiprogrammi. Sellega antakse EL-ile ülevaade Eesti majanduse ja eelarvepoliitika lähenemisest Maastrichti kriteeriumidele.

·         26. märtsil avaldas statistikaamet 2009. aasta valitsussektori võla ja defitsiidi numbrid. (Eurostat peab need kinnitama 22.04)

·         Märtsis-aprillis viivadEuroopa Komisjon (EK) ja Euroopa Keskpank (EKP) läbi korralise hindamise, et selgitada Eesti valmidust euroalaga liitumiseks.

·         12. mail avalikustatakse hindamise tulemusena valminud lähenemisaruanded

·         8. juunil kogunebEuroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning arutab EK ja EKP hinnangute alusel Eesti vastavust eurokriteeriumidele. Samuti konsulteeritakse selles küsimuses Euroopa Parlamendiga.

·         18.juunil arutab ECOFINi ettepanekut ka Euroopa Ülemkogu.

·         13- juulil kogunevEuroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011.

Millistele tingimustele peab Eesti vastama, et euroalasse pääseda?

·         Euroalaga ühinemise eelduseks on see, et Eesti täidab edukalt Maastrichti lepinguga (1992. aastal sõlmitud leping, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele) sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid.

·         Maastrichti e konvergentsikriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng euroalas (EMU) oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid.

·         2008. aasta teisel poolel puhkenud üleilmne majanduskriis on aidanud Eestil küll pidurdada inflatsiooni, kuid kaasnenud ootamatult tugev majanduslangus ja riigi tulude vähenemine on teinud keeruliseks eelarvekriteeriumi täitmise.

Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM IIga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida.
- Eesti ühines ERM II-ga 2004. aasta 28. juunil ning on hoidnud Eesti krooni kurss euro suhtes muutumatuna (1 EUR = 15,6466 EEK).

Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
- Eesti täidab alates 2009. novembrist Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi. Kriteeriumi täitmine on jätkusuutlik ehk Eesti tarbijahinna harmoneeritud indeks (THHI) jääb euroala referentsväärtusest madalamaks ka aastatel 2010-2011.

Intressimäärad. Rahvusvaluutas emiteeritud vähemalt 10-aastaste riigi võlakirjade intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Kriteeriumi täitmise hindamiseks Eestil õige instrument puudub, ent:
- Euroopa Komisjon on lähenemisaruannetes avaldanud arvamust, et vaatamata õige instrumendi puudumisele ei tohiks Eestil olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega.
- Meil ei ole põhjust arvata, et Euroopa Komisjon oma senist arvamust muudaks.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst. Valitsussektori võlg ei ületa 60% SKPst.
- Valitsussektori eelarvepuudujäägi hoidmiseks alla 3% on valitsus ja rahandusministeerium võtnud kasutusele hulga lisameetmeid kogu aasta vältel. Kokku on 2009. aasta eelarvepositsiooni parandatud enam kui 19 miljardi krooni ulatuses, mis võrreldes teiste EL riikidega muudab meie eelarve oluliselt jätkusuutlikumaks.
Statistikaameti andmetel oli valitsussektori koondeelarve puudujääk 2009. aastal 1,7% SKP-st.

Eesti valitsussektori võlakoormus on EL liikmesriikides madalaim ning probleeme kriteeriumi täitmisega ei ole. Uuendatud konvergentsiprogrammi kohaselt on lähiaastatel oodata võlakoormuse kasvu tulenevalt keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eelarvedefitsiidi rahastamise vajadusest. Statistikaameti andmetel oli valitussektori võlatase 2009. aastal 7,2% SKT-st.

Kes juhib Eestis eurole ülemineku ettevalmistusi ja kuidas?

·         Eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks on moodustatud euro asjatundjate komisjon (ATK), mida juhib rahandusministeeriumi kantsler.

Alates 2009. aasta detsembrist koguneb ATK jooksvate küsimuste arutamiseks igakuiselt.

·         ATK on moodustanud euro kasutuselevõtmisega seotud valdkondades esineda võivate probleemide kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseksseitse töögruppi – Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku, tarbijakaitse, õigusloome, kommunikatsiooni ning kriteeriumide täitmise seire ja arvestuse töögrupp.

·         ATK ja töögruppide koostöös on valminud ja Riigikokku saadetud Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (€S), mis reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused. Seaduse eelnõu on hetkel Riigikogu menetluses.

·         ATK õigusloome TG valmistab ette Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mis sisaldab muudatusi valitsuse määrustes, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt on avaldatud väärtused Eesti kroonides.

·         Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline TG töötavad koostöös sularahaveo ettevõtjatega välja täpse logistilise plaani sularaha jaotuseks.

·         Krediidiasutused käivitavad koostöös Pangaliiduga enne €-päeva müntide kogumise kampaania, mille eesmärk on anda elanikkonnale võimalus tuua teatud perioodil enne eurole ülemineku päeva (€-päeva) koju kogunenud või hoiukarpidesse kogutud kroonimündid panka. Hetkel on kampaania plaanitud toimuma oktoobrist novembrini. Samuti teostab Pangaliit koostöös pankadega kampaania, mille käigus tuletatakse inimestele meelde, et rahavahetus toimub kõige lihtsamalt siis, kui sularaha viiakse eelnevalt panka oma arvele.

·         Eurokommunikatsiooni TG on koostanud kommunikatsioonistrateegia ja -plaani, mis tagabkogu elanikkonna põhjaliku teavitamise eurole ülemineku praktilistest aspektidest. Aktiivne avalik kommunikatsioonitegevus algab teisel poolaastal, esimesel poolaastal keskendutakse ettevalmistustele ja suhtlusele spetsiifilisemate ning enam ettevalmistust vajavate sihtrühmadega.

·         Ärikeskkonna TG analüüsib muudatuste kehtestamiseks vajalike õigusaktide muutmise vajadust ja valmistab ette vajalikud äriseadustiku muudatused. Samuti on ette valmistatud eelnõu muudatuste tegemiseks maksuseadustes. Maksud ja toetused ümardatakse maksumaksjale soodsamas suunas.

·         Valitsusasutuste tehnilise valmisoleku TG koordineerib tegevusi, mille eesmärgiks on saavutada kõigi valitsusasutuste tehniliste süsteemide valmisolek kuus kuud enne eurole üleminekut. Kokku on riigiasutuste tehnilise valmisoleku tarbeks kasutada kuni 43 miljonit krooni. Suurimad süsteemid, mis muudatusi vajavad, on maksu- ja tolliametis ning sotsiaalkindlustusametis.

·         Tarbijakaitse TG valmistab ette õigusaktid hindade kahes vääringus avaldamise kohta mõned kuud enne (tõenäoliselt alates septembrist 2010) ja 6 kuud pärast €-päeva ning juhised hindade ümberarvestamise reeglite kohta. Samuti valmistutakse hinnatasemete muutuste monitoorimiseks enne ja pärast €-päeva.

·         ATK hinnangul kulgevad euro kasutuselevõtu ettevalmistused plaanipäraselt ning Eesti on tehniliselt valmis euro käibeletulekuks 1. jaanuarist 2011. aastal.

Kuidas eurole üleminek praktiliselt toimub ja mis see endaga kaasa toob?

·         Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku keskkursiga Kuigi ametlikult otsustab üleminekukursi juulis kogunev Ecofin, ei ole ekspertide kinnitusel mingit põhjust arvata, et üleminekukurss erineb praegusest fikseeritud kursist 1 EUR=15,6466 EEK.

·         €-päeval ehk eeldatavalt 1. jaanuaril 2011 - vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks. Kõik .pangakontodel olevad summad säilitavad oma väärtuse eurodes täpselt samasugusena, nagu nad olid kroonides.

·         Euro kasutuselevõtt ei mõjuta Eesti pankades olevaid eurohoiuseid ja teistes valuutades noteeritud hoiuseid. Eurodesse konverteerimine puudutab vaid Eesti krooni hoiused.

·         Säästuhoiusel või tähtajalisel hoiusel olevad kroonid konverteeritakse tasuta eurodeks. Uusi säästumakseid saab teha eurodes. Olemasolevate säästu- ja investeerimistoodete lepingute tingimused ei muutu, näiteks tähtajaliste kroonihoiuste intressimäär kehtib kuni hoiustamise tähtaja lõpuni.

Sularahavahetuse põhimõtted:

·         Euro müntide eeljaotus krediidiasutustele toimub kuni 4 kuud enne €-päeva ning pangatähtede eeljaotus kuni 1 kuu enne €-päeva. Eesmärgiks on jaotada transpordikoormust ja tagada euroraha kiire levik üle Eesti.

·         Krediidiasutused võivad euro münte kaaseeljaotada oma suurematele klientidele kuni 4 kuud enne €-päeva ning pangatähti kuni 1 kuu enne €-päeva

·         Vastavalt Euroopa Keskpanga suunisele võivad krediidiasutused lihtsustatud korras eeljaotada ettevõtetele kuni 5 päeva enne €-päeva nii euro-münte kui ka -pangatähti (kuni 10 000 EUR) eeldusel, et ettevõttes töötab kuni 10 inimest ning ettevõtte aasta käive ei ületa 2 milj eurot.

·         Eeljaotuse, kaaseeljaotuse ja lihtsustatud kaaseeljaotuse tingimuseks on, et euro pangatähti ja münte ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.

·         Pangad vahetavad euro pangatähti füüsilistele isikutele kuu aega enne €-päeva, alates 1.12.2010 teenustasuta ja keskkursiga, jätkates väljakujunenud valuutavahetuse formaati ning säilitades senise broneerimissüsteemi.

·         Alates 1.01.2011 vahetavad kõik sularahateenust pakkuvad krediidiasutused 6 kuud euro pangatähti ja münte keskkursiga, teenustasuta, seejärel vahetatakse piiratud kontorivõrguga. Eesti Pank organiseerib kroonide vahetuse eurode vastu keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.

·         Alates eurole ülemineku päevast kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena. See tähendab, et kauplustes saab sel ajal maksta nii kroonides kui eurodes, vahetusraha aga tagastatakse üldjuhul eurodes.

·         Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorite, sularahaautomaatide, kaupluste ja teenindusasutuste kaudu. Eraldi rahavahetuspunkte ei avata.

·         Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates €-päevast, sularaha-automaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul.

·         Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas, millega riik näitab positiivset eeskuju erasektorile.

·         Euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi (lepingute) tingimusi, ei vabasta võetud kohustuste täitmisest ega anna kummalegi poolele õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada.

·         Sotsiaaltoetuste väljamaksete kord jääb täpselt samamoodi edasi kehtima, muutub vaid makse vääring. Andmaks head eeskuju erasektorile, ümardatakse maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad valitsuse poolt eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas.

·         Käibelt kõrvaldatud krooni pangatähed ja mündid loetakse üle ja hävitatakse. Mündid väänatakse Eestis valtsimise käigus kõveraks ning metall on plaanis maha müüa. Pangatähed purustatakse ülelugemise käigus ning jäägid utiliseeritakse.

Kas eurole üleminekuga kaasneb hinnatõus?

·         Eurole üleminek iseenesest ei too endaga kaasa hindade tõusu, sest üleminek toimub senise vahetuskursi alusel ning kõik hinnad tuleb kroonidest eurodesse ümber arvestada lähtuvalt ümardamisreeglist.

·         EL Nõukogu määruses sätestatud ümardamisreegli kohaselt tuleb kroonid eurodesse ümber arvestada 1 sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma. Sama nõue on kavas kehtestada ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.
Näide: kui soovite arvestada eurodesse näiteks 264,50 krooni, tuleb teha jagamistehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta - 16,90463104. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks selle näite korral 16,90 eurot.

·         Uute hindadega harjumiseks kohustatakse kauplejaid mõned kuud enne (tõenäoliselt alates septembrist 2010) ja 6 kuud pärast €-päeva avaldama hinnadmüügikohas käsitsi või trükitehniliselt nii kroonides kui eurodes. Samuti kutsutakse kaupmehi sügisel käivituva kampaania raames üles hindu ausalt hinnastama, järgides ümardamisreegleid. Samas on hindade kahes vääringus avaldamise kohustus ajas piiratud, et vältida ettevõtjatele suurte lisakulutuste pealesurumist, mis omakorda põhjustaks hinnatõusu.
·         Tarbijakaitseamet teostab enne €-päeva järjepidevalt (korra kuus) hinnavaatlusi enamtarbitavate toidukaupade, peamiste esmatarbekaupade ja enamkasutatavate teenuste osas ja teavitab vaatluste tulemustest avalikkust. See aitab hoida hindu kontrolli all. Hinnavaatlusi jätkatakse vähemalt pool aastat pärast €-päeva. Tarbijakaitse teostab hindade vaatlusi juba praegu.

·         Siiski tuleb arvestada, et riik ei sekku vaba turu hinnakujundusse ning hinnad kõiguvad vastavalt turutingimuste muutumisele kogu aeg. Peamisteks hindu kujundavateks teguriteks on ettevõtete vahel valitsev konkurents ning riigi poolt kehtestatud regulatsioonid. Võib eeldada, et osa ettevõtjaid soovib siiski hindu tõsta, viidates näiteks eurole üleminekuga kaasnenud ühekordsetele kulutustele. Samas on teiste riikide kogemused näidanud, et eurole üleminekuga on kaasnenud lühiajaline kerge hinnatõus vahemikus 0,1-0,3 protsendipunkti ning seejärel on hinnad turukonkurentsi mõjul taas stabiliseerunud.

·         Kiire majanduskasvuga kaasneb alati tavapärasest kiirem inflatsioon, kuid seda ei saa seostada euro kasutuselevõtu ühekordsete mõjuritega. Kindlasti ei too euro tulek automaatselt kaasa Eesti majanduskasvu kiirenemist, sest see on märksa pikaajalisem ja paljudest muudest teguritest mõjutatud protsess.

Mis kasu Eesti eurole üleminekust saab?

·         Euro kasutuselevõtmine lisab Eesti majandusele usaldusväärsust ja inimestele kindlust.

·         Alanevad laenuintressimäärad ja vähenevad valuutavahetuskulud.

·         Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid ning teadvustab investorite jaoks Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna liikmena. Välisinvestorite jaoks muutub raha paigutamine Eestisse lihtsamaks ja turvalisemaks, mis aitab pikemas perspektiivis edendada Eesti majandust ja luua uusi töökohti.

·         Euro üleminekul muutub reisimine ja välismaalt teenuste-kaupade ostmine oluliselt mugavamaks.

·         Üleminek eurole on oluline teetähis ka poliitilisel tasandil, kinnistades Eesti kuuluvust Euroopa Liidu tuumikriikide hulka ning realiseerides Eesti taasiseseisvumisel seatud eesmärgid.

·         Eurole üleminek pole mitte ainult Eesti suur võimalus, vaid ka kohustus -
2003. aasta sügisesel referendumil kiitis Eesti rahvas heaks otsuse ühineda Euroopa Liiduga, mis tähendas ka liitumist euroalaga.

·         Sisuliselt on Eesti olnud Euroopa rahaliidus juba 1992. aastast, mil krooni kurss seoti Saksa margaga, 1999. aastal fikseeris Eesti Pank Eesti krooni ja euro vahetuskursi. Euroopas lasti euro sularaha käibele 1. jaanuaril 2002. Tänaseks on euroalaga liitunud 16 liikmesriiki (viimane liituja oli 2009. aasta alguses Slovakkia).

Millised on planeeritud kommunikatsioonitegevused ja kui palju need maksavad?

·         Tõhus eurokommunikatsioon ehk kõigi eurole ülemineku praktiliste aspektide tutvustamine laiale avalikkusele on sujuva ja tõrgeteta ülemineku tagamisel määrava tähendusega.
·         Teiste eurole üle läinud riikide puhul on kommunikatsioonitegevustele kulutatud keskmiselt 1€ ühe elaniku kohta. Ka Eesti puhul on see summa samas suurusjärgus.
·         Vabariigi Valitsus on euro teavitustegevusteks eraldanud oma reservist 11 660 000 krooni. Sellele lisanduvad Eesti Panga poolt eraldatud vahendid ja riigiasutuste eelarvetest tehtavad kommunikatsioonikulud. Tegevusi rahastatakse lisaks ka Euroopa Keskpanga eelarvest ning Euroopa Komisjoniga sõlmitud koostöökokkuleppe raames toetusena Euroopa Liidult.
·         Tähtsamad eurokommunikatsiooni kanalid on:

Põhjaliku ja pidevalt täieneva infoallikana Euroveeb: http://euro.eesti.ee
Tasuta euroinfo telefon 800 3330
Otsepostitus kõigile leibkondadele (üks brošüür oktoobris, teine novembri lõpp-detsembri algus)
Sularahakäitlejatele koolitus 15 maakonnas alates septembrist, suurematele käitlejatele juba mai-juuni.
Mündikampaania, mille jooksul elanikud saavad tasuta kroonimünte panka viia, toimub eeldatavasti oktoober-november.
Euroraha näitused Narvas, Tallinnas, Tartus (august-detsember)
Reklaamid avalikkusele televisiooni, trükimeedia vahendusel (praktilised aspektid, euro turvamärgid).
Lisaks toetava tegevusena brošüürid, seminarid, konverentsid, esinemised erinevatele sihtrühmadele
Eraldi pööratakse ka tähelepanu ettevõtlussektori, KOVide, erivajaduste inimeste, laste ja noorte teavitamisele ning vanurite teavitamisele.