| Mõiste | Tähendus |
|---|---|
| jaemakse |
Peamiselt üksikisikute tehtud maksed, mis moodustavad enamiku riigisiseste maksete üldarvust, kuid mitte üldmahust. Jaemaksetega, mille summad on üldjuhul väikesed, on pankadel üsna palju tööd. |
| jaeturg |
Panga finantsressursside allikas, mille moodustavad üksikisikud. |
| jaotus |
Kogutulemuse jaotumine isikute, firmade või tegurite vahel või selle tulemuse graafiline kujutis. |
| järelkliiring |
Paljudes riigisisestes kliiringukeskustes, sh Eesti Pangas, saavad pangad pärast esmast kliiringut teha vajaduse korral sissemakseid oma kontole. Kliiringukontol puudu olev summa harilikult laenatakse või ostetakse mõne muu valuuta eest pankadevaheliselt rahaturult |
| järelturg |
Finantsturg, kus kaubeldakse juba käibel olevate väärtpaberitega ning kus vahetub väärtpaberi omanik. |
| järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip |
Raamatupidamises kasutatakse kogu aeg samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. |
| jätklaen |
Sari järjestikuseid lühilaene üldise krediidiliini raames. Iga laenuosa tähtaeg ja intressimäär on määratud lepingu sõlmimisel. |
| jätkuvusprintsiip |
Panka käsitletakse majandusüksusena, mille tegevus jätkub pikema aja jooksul. See on põhivara väärtuse osa kaupa amortiseerimise, pikaajaliste kohustuste tekke ja tasumise eeldus. |
| juhtimine |
Juhtimist käsitletakse kui teatud hulga inimestega seonduvat planeerimise, teostamise ja hindamise protsessi ühise eesmärgi nimel. |