Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Bigbank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis tänasel juhatuse koosolekul Bigbank AS -i Pangaliidu liikmeks. Koos Bigbankiga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 13 liiget.

Täielikult Eesti kapitalile kuuluv kokku üheksas riigis esindatud tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele keskendunud Bigbank on asutatud 1992. aastal. Bigbanki juhatuse esimees Sven Raba ütles, et " Eesti Pangaliit peab oluliseks, et Eesti pangandussektor oleks usaldusväärne ja läbipaistev nii Eesti kui välispartnerite silmis. Bigbank jagab seda arvamust, niisamuti nagu jagame ka teisi Eesti Pangaliidu väärtuseid ja põhimõtteid. Peame oluliseks, et pangandussektori maine oleks hea ja tarbijad usaldaksid pankasid. Suurepärase pangateenuse pakkumiseks klientidele peavad pangad olema vastavuses kõikide pangale kohalduvate regulatiivsete nõuetega, millele kaasa aitamine oma toetuse ja tegevustega on Pangaliidu üks toimimise eesmärkidest. Eesti Pangaliitu astumisega soovime toetada ja anda oma panuse liidu strateegiliste eesmärkide saavutamisesse“.


Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele. Pangaliidu tegevdirektor Katri Talihärma sõnul pakub kommertspankasid ühendav erialaliit oma liikmespankadele võimalusi nii informatsiooni paremaks kättesaamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliidu liikmelisusel on positiivne mõju ka klientidele, sest ootus on, et kõik liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest.


Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 17 krediidiasutusest 13: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank, Danske Bank, Svenska Handelsbanken, Inbank, Coop Pank, Tallinna Äripank, Citadele Pank, LHV Pank, OP Corporate Pank, Versobank ja Bigbank. Pangaliidu liikmetele kuulub varade mahu järgi enam kui 98%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.


Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569


Sven Raba, Bigbanki juhatuse esimees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
7311333

 

Pressiteade: Tänasest saab viipega teha 25 euroseid makseid

Alates tänasest saab viipemaksega tasuda kuni 25 euro suuruste ostude eest.

“Iga inimene saab nüüd kuni 25 euro väärtuses tasuda mistahes ostu eest viipemaksega. Olgu selleks näiteks lõuna kohvikus või tarbekaup toidupoes,” ütles Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk. “Kindlasti suurendab see oluliselt viipega tasujate hulka,” lisas ta. 

Viipekaardid moodustavad Eestis 15 protsenti kõikidest pangakaartidest. Pangad usuvad, et aasta lõpuks saab viipemakseid teha umbes 80% makseterminalidest ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.

Kolm neljandikku Eesti poodides tehtavatest maksetest jääb alla 25 euro. “Esialgne 10-eurone piir näitas, et nii kliendid kui ka kaupmehed on viipemaksetest huvitatud. Seega otsustasid pangad koostöös rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonidega limiiti kergitada,“ kinnitas Meelis Nurk.
Eesti lähinaabritest on ka Läti ja Leedu otsustanud viipemakse limiidi tõsta 25 euroni. Soomes on sama limiit kehtestatud juba varasemalt. “Viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Selleks, et maksed oleksid ikka turvalised, võib aeg ajalt olla vajalik kontrolliks ka PIN-koodi sisestada ja seda ka väiksemate summade puhul,“ lisas Nurk.

Viipemaksed aitavad säästa aega ja on mugavad. “Iga viipemakse tehakse ainult üks kord ja see leiab aset ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele. Pank ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest,” viitas Pangaliidu kaartide töögrupi juht veel ühele murele, mida kliendid on väljendanud.

Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Coop Pank ja Luminor.

Vaata lisaks www.viipemaksed.ee

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Analüütikud - kiire majanduskasv on ajutine

Analüütikud: kiire majanduskasv on ajutine

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et Eesti teise kvartali üllatavalt kõrge 5,7 protsendilise majanduskasvu taustal ei ole pikaajaliselt sedavõrd suurt kasvunumbrit siiski põhjust oodata.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti viimaste aastate kiire palgakasv tulnud paljuski ettevõtete kasumite arvelt. “Nüüd on siiski näha murrangut - koos nõudluse ja hinnakasvuga on ka ettevõtete kasumid hakanud tublisti suurenema ning on andnud neile rohkem võimalusi investeerimiseks,” ütles Mertsina. Kui suuri ootamatusi ei tule, jääb Mertsina hinnangul suhteliselt tugev majanduskasv lähiajal püsima. “Eesti majandus on küll kasvutsüklis, kuid eesolevatel aastatel ootame selle mõningast aeglustumist. Aasta esimese poole üle viieprotsendine kasv on selgelt üle potentsiaalse. Samas on majandus praegu heas tasakaalus – loodud lisandväärtus on sisenõudlusest suurem ja jooksevkonto ülejäägis. ,” lisas ta.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul on majandust lühiajaliselt toitnud suur investeeringute kasv, kuid majanduse seisukohalt olulises tööstussektoris on see olnud pigem madal. “Üks murekoht peitub ka ekspordi liigses toetumises kapitalikaupadele, eriti ehitusega seotud kaubagruppidele. Kui Skandinaavia aktiivne ehitusturg peaks ühel hetkel jahtuma, siis on raske seda kaotust teiste turgude või toodete abil kompenseerida,” rääkis Nestor. Paari aasta perspektiivis ei ennusta ka SEB analüütik suurt muutust majanduse kasvunumbrites, kuna väliskeskkond on sedavõrd soodne.

Arutelul osalenud Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin lisas, riskikohaks on lähiriikide majanduskasvu protsüklilisus. „Kasvutegurid on riikidel sarnased: sõltume lisaks sisetarbimisele ja investeeringutele ka teineteise välisnõudlusest. 2017. teises kvartalis näitasid meie peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi samuti kiireid, 3-4- protsendiseid aastaseid kasvunumbreid, aga eksportnõudluse vähenemisel mõjutab see majanduskasvu võimendatult negatiivses suunas.“

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi sõnul tuleks pikemas plaanis hakata end rohkem võrdlema konkurentsivõimeliste majandustega. “Enamus prognoose näitab, et kahe aasta pärast hakkab arenenud riikide majanduse kasv aeglustuma. Ka tööstuse tänane seis ei luba olla pikas plaanis optimistlik. Selles valguses oleks mõistlik praeguse kasvu ja riigi jaoks hea maksulaekumise ajal ka reserve koguda ja ülejääkide kulutamisest hoiduda,” ütles Palm. Investeeringute osas tuleks Nordea ökonomisti arvates eelistada sektoreid, mis annavad suurema panuse eksporti.

DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul on Eesti majanduse pikaajalise edu taga paindlikkus. “Pikemas perspektiivis on pea võimatu teada, milline sektor on kõige edukam. Seetõttu peaksime olema ettevaatlikud, et me näiteks riiklike meetmetega majanduse struktuuri liigselt ära ei lukustaks,” rääkis Roosimägi. Riigi tulud sõltuvad suuresti tööjõumaksudest, mis on viimastel aastatel kasvanud majandusest kiiremini. „Praegu tundub olevat õige aeg reserve koguda, et nende toel tulevikus raskematel aegadel majandust turgutada. Majanduskasvu tingimustes eelarve defitsiiti laskmine on põhimõttelist laadi küsimus ning erineb Eesti senisest praktikast,“ lisas Roosimägi.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Videosalvestis makroanalüütikute arutelult:

 

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Alates 16 oktoobrist on viipemakse limiit 25 eurot

Alates 16 oktoobrist on viipemakse limiit 25 eurot

Eestis kontaktivabu pangakaarte väljastavad pangad tõstavad alates 16 oktoobrist viipemakse limiidi ühe ostu kohta seniselt kümnelt eurolt 25 euroni.

“See tähendab, et alates oktoobri keskpaigast saab kuni 25 euro väärtuses ostu eest viipemaksega tasuda ilma pangakaarti makseterminali panemata ja PIN-koodi sisestamata,” selgitas Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.

Viipekaardid moodustavad Eestis 15 protsenti kõikidest pangakaartidest. Pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on kõikidest makseterminalidest viipemakse võimekusega umbes 80% ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.

Pangaliidu andmetel jääb 75 protsenti Eesti poodides tehtavatest maksetest alla 25 euro limiidi. “Esialgu Eestis kehtestatud kümne euro limiit tõestas, et nii tarbijad kui ka kaupmehed on uuest makseviisist huvitatud ning see on ka turvaline, kuna viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Pisteliselt küsitakse makse kinnistamiseks ka PIN-koodi isegi alla limiidi summa jäävate maksete korral,” põhjendas Nurk, mille alusel otsustati Eestis limiit 25 euroni tõsta.

Kontaktivaba tehnoloogia muudab pankade kinnitusel väikeostud mugavamaks ja hoiab kokku maksmisele kuluvat aega. “Viipemakse tehakse sama ostu eest ühekordselt ja ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele. Terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest,” viitas Nurk makseviisi turvalisusele.

Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Krediidipank ja Nordea Pank.

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliit tähistas 15.juunil 2017.a. piduliku vastuvõtuga oma 25. juubelit

Vastuvõtu raames viidi läbi arutelu, kus osalesid Pangaliidu juhatuse esimees Robert Kitt, ning endised juhatuse esimehed Raivo Vare, Erkki Raasuke, Riho Unt ja Andreas Laane. Endiste ja praeguste pangajuhtide osalusel lahti rullunud mõttevahetusest panganduse rollist, olevikust ja tulevikust saate osa video vahendusel.