Eesti Pangaliit

Pangaliidu artikkel Äripäevas: Eesti offshoorindust ootab suurpuhastus


Eesti pangad otsustasid juulist karmistada maksuvabadele firmadele kontode avamist ja olemasolevate firmade jälgimist.

Eesti ettevõtjate maksuvabade firmade kogukäive on hinnanguliselt 9 miljardit krooni aastas.

Seni veel soovituslikud nõuded annavad pankadele õiguse küsida isikult, kes soovib maksuvabale firmale Eestis kontot avada, rida lisadokumente. Varem vaadati neile mitmetes pankades läbi sõrmede. Sügisel kirjutatakse uued nõuded tõenäoliselt ka rahapesu tõkestavasse seadusesse.

Pankades hakatakse uusi nõudeid ellu rakendama juulis-augustis.

1. juulist peab esitama pangale juriidilise isiku registreerimistunnistuse või registriväljavõtte, põhikirja, dokumendid omanike ja juhtkonna valimise või määramise kohta. Lisaks hakkavad pangad esindamise puhul küsima notariaalselt kinnitatud esindusõigust ning tõendit offshore-firma aastamaksu tasumise kohta.

Viimane nõue on tekkinud asjaolust, et majanduspolitseinikud on vahel kokku puutunud nn liba-offshore’idega. Need võivad küll kunagi olla maksuvabas piirkonnas registreeritud, kuid aastamaksud on jäetud tasumata, mistõttu need kujutavad endast tühja kesta. Halvimal juhul on ka offshore’i nimi ja aadress väljamõeldised.

Lisaks loetletud dokumentidele jätavad pangad endale 1. juulist õiguse kehtestada paberite läbivaatamiseks pikema tähtaja kui tavaliselt. Samuti ei tunnista pangad enam rohkem kui aastavanust registriväljavõtet ning aastamaksutõendit. Kõik dokumendid peavad olema originaalid, notariaalselt või rahvusvahelistele nõuetele vastavalt tõestatud.

Pangad jätavad endale õiguse ka keelduda arvelduslepingu sõlmimisest või peatada olemasolev arveldusleping, kui pangale nõutavaid dokumente ei esitata.

Uued nõuded ahistavad ka vanade, aastate eest konto avanud offshore-firmade taha peitunuid. Pangaliidu nõuded soovitavad pankadel kehtestada konto avanud offshore-firmade dokumentide jaoks regulaarse kontrolli. Samuti annavad need pankadele õiguse juba olemasolevad arveldusarve lepingud lõpetada, kui konto omanik ei esita nõuetele vastavaid dokumente.

Ajalist piiri ei saa sisse tõmmata, muidu tekiksid ebavõrdselt nn vanad ja uued kliendid, selgitas dokumentide küsimise kohta maksuvabade firmade esindajatelt Nordea Panga jurist Harry Vaher. Ta lisas, et kui näiteks offshore-firma kontol ei ole aasta või kauem tehinguid toimunud ja tekib kahtlus, et aastamaksu tõend võib aegunud olla, võetakse firma esindajaga ühendust.

Hansapank Eesti meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et 1. juulil jõustuv regulatsioon käsitleb peale uute kontode avamise ka lepingute sõlmimist juba olemasolevate klientidega. Lepingute sõlmimisega hakkavad tegelema vaid spetsiaalse ettevalmistuse saanud klienditeenindajad. Maksete tegemisel regulatsioon muudatusi kaasa ei too, lisas Tamberg.

Offshore-firmad on Eestis populaarsed. Eestit võis aastaid tagasi julgelt pidada maailma üheks rekordiomanikuks offshore’ide hulgalt ühe ärimehe kohta, arvas maksuvabasid firmasid müüva SFI Eesti esinduse juhataja Enn Heinsoo.

Consult Finantskonsultatsioonide juht Heikki Haldre rääkis, et nende firma viis eelmise aasta alguses läbi uuringu, mille kohaselt oli Eesti ettevõtjate kontrolli all olevate maksuvabade firmade kogukäive 6 miljardit krooni. Praeguseks võib julgelt öelda, et need summad on kasvanud poolteist korda, lisas Haldre. Enim kasutatakse offshore’idega seotud maksulahendusi teeninduses, seejärel kaubanduses ja tootmises. Teeninduses on konkurents tõesti tihedaim, põhjendas Haldre.

Uued nõuded aitavad tema hinnangul pangaarveid avada lihtsamalt ja vältida segadusi. Ta soovitas aga nendel, kel offshore-konto avatud aasta-paar tagasi, oma konsultantidega väga kiiresti ühendust võtta. On juhtunud, et sel juhul lisadokumentideta pangast raha kätte ei saa. Kui firma on vahepeal likvideeritud, on tulemuseks väga suured probleemid, lausus Haldre. Ta lisas, et aastamaksu tõendit nõudis seni ainsana Krediidipank. Haldre arvates vähenevad uute nõuete tõttu kindlasti otsesed pettusejuhtumid.

Põhiline ajend Eesti Pangaliidu poolt vastuvõetud meetmele oli ülemaailmne võitlus terroristide ja neid toetavate isikute tegevuse vastu, rääkis siseministeeriumi osakonnajuhataja Lauri Tabur. Seadus ei anna täna ühelegi riigi struktuurile õigust karmimate normi kehtestamiseks. Nii pani pangaliit liikmetele ette leppida rahapesu tõkestamise meetodites kõigepealt omavahel kokku.

Kui valmib rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon, saab selle normi kehtestada ka seadusandlikult, lisas Tabur.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi andmetel ei puuduta soovitused vaid ELi riikides, Norras, Lätis ja Leedus registreeritud firmasid. Nõuded sündisid konsensusena, seega eeldame, et pangad neid ka täidavad, ütles Talihärm. Pangaliidu täiendavate meetmete eesmärgiks on, et kõik pangad küsiksid maksuvabades ja mõnedes muudes piirkondades registreeritud firmadelt konto avamisel ühesuguseid dokumente.

Talihärmi kinnitusel tegeles nõuete väljatöötamisega Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise töörühm. Sinna kuuluvad Eesti suuremate pankade töötajad, aga ka siseministeeriumi, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo ametnikud.

SFI (Suntiger Five International) Eesti esinduse juhataja Enn Heinsoo väitel seab Eesti end nimetatud juhendist lähtudes lihtsalt Euroopa riikidega ühele tasemele. Rohkem kui kliendi jaoks muutub töö meie jaoks, lisas Heinsoo, viidates vajadusele rohkem pitsateid koguda. Eelkõige tähendavad need nõuded ei midagi muud kui distsiplineerimist.