Eesti Pangaliit

Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Majanduskasv vajab stabiilset mootorit

Kui eelmisel aastal kompenseeris Eestis maailmamajanduse nõrka olukorda laenude jõuline kasv, siis tänavu kiirele laenukasvule loota ei saa, kirjutab Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt.

Praegu näitavad kõik märgid, et alanud aastal kasvab maailma majandus rohkem kui eelmisel. Ajakirja Economist ennustuse kohaselt tuleb majanduskasv tänavu 3,5% mulluse 2,5% asemel.

Korralikku kasvu saame oodata Ameerikalt, kuigi ka küsimärke on seal palju. Euroopas jääb vedavaks mootoriks Suurbritannia, teised suured majandused - Prantsusmaa, Itaalia ja eriti Saksamaa - ei arene enam nii kiiresti kui loodetakse. Kõik on rahulolematud, et sealne majandus ei kasva, kuid kas see rahulolematus on õigustatud?

Kui keegi hüppab kaheksa ja pool meetrit kaugust, siis ei saa talle ette heita, miks igal aastal paarkümmend sentimeetrit lisa ei tule. Sama põhimõte peaks kehtima ka majanduses ning teatud tasemeni jõudes on ka taseme hoidmine juba saavutus. Arvan, et SKP inimese kohta on näitaja, mis maailmas üle tähtsustatud ning ei peegelda enam ammu tegelikku elukvaliteeti. Paljude analüütikute arvates on optimaalne SKP inimese kohta ligi 10 000 dollarit ehk Portugali või Kreeka praegune tase. Seda taset ületades elukvaliteet enam ei tõuse, vaid vastupidi. Suureneb vaid töötundide hulk ning haigete inimeste arv. Kui selles osas võrrelda Ameerikat Euroopaga, on selge, et eurooplaste elu on tasakaalustatum.

Eelmisel aastal oli maailmas vähe ettevõtete ulatuslikke ühinemisi ja ülevõtmisi ning rohkem tegeleti restruktureerimisega. On selge, et sellises faasis on raske ka suuri kasve saavutada. Alanud aastal ülevõtmised kindlasti sagenevad, sest maailmas on üsna palju ettevõtteid, mille hind on väga odav.

Kui eelmisel aastal tõusid madalate laenuintresside tõttu kinnisvara hinnad, siis sel aastal on oodata stabiliseerumist ning mõnedes piirkondades ka langust. Kinnisvara hindade arengut tasuks tänavu tähelepanelikult jälgida. Eelmistel aastatel toimunud suuri langusi aktsiaturgudel kompenseeris inimestele kinnisvara hindade tõus. See hoidis kõrgemal ka tarbijate usalduse majanduse vastu. Kui kinnisvara hinnad peaksid hakkama langema, tuleks kriitiliselt suhtuda ka selle aasta maailma majanduskasvu prognoosi.

Eesti majanduskasvu vedasid laenud. Eesti majanduses on pealtnäha kõik korras - majanduskasv üks Euroopa suurimaid, riigieelarve ülejäägis ning inimeste usk tulevikku tugev. Seda usku oma riiki ning finantssüsteemi näitas eelmisel aastal ilmekalt kohustusliku pensionireformiga ühinejate suur arv.

Siiski ei saa tähele panemata jätta, et Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal sedavõrd suur tänu ülikiirele laenukasvule. Eelmisel aastal kasutati rohkelt odavat laenuraha ning tehti palju investeeringuid, eelkõige kinnisvarasse. Samuti suurendasid majanduskasvu mitmetest Euroopa fondidest saadud toetused. Välismaiste otseinvesteeringute hulk jäi oodatust väiksemaks, aga tundub, et ka seda näitajat oleme me ületähtsustanud.

Liiga palju kiidetakse välismaiseid investoreid ning tihtilugu unustatakse kohalik ettevõtja. Majandusele on ikkagi tähtsam see, kui avatakse uus saeveski või hotell, kui et mõni ettevõte müüakse välismaalastele ning suurendatakse seeläbi otseinvesteeringuid Eestisse.

Uuel aastal hakatakse Euroopa Liidu fondidest ning erinevatest tootmiskvootidest üha rohkem rääkima. Lühendid, mis tähistavad fondide nimesid, saavad meie ettevõtjatele ruttu sama selgeks, kui said mõisted "kassavoog" ning "kasum" kümmekond aastat tagasi.

Võib arvata, et ettevõtjate jaoks muutuvad tähtsaks head sidemed nende fondide investeeringute üle otsustajatega, selles mõttes liigume turumajanduse rajast sammukese eemale. Kindlasti on lihtsam omada häid suhteid siinsete otsustajatega, kui toota kaupa, mida välisturgudele eksportida. Ettevõtjad tihendavad sidemeid Brüsseliga ning oluliselt kasvab koolitusäri Euroopa Liidu teemadel. Olgem ausad, ega me neist teemadest palju ei tea ning peaksime kõik koolipingist läbi käima.

Laenu- ja kinnisvaraturg stabiliseerub. Eesti jooksevkonto puudujääk on aga kõrge ning Eesti Panga mure selle pärast igati põhjendatud. Eelmise aasta laenukasv oli tänu madalatele intressimääradele liiga suur ning tekitas kindlasti paljudes kohtades mullistusi.

Peame siin õppima teiste riikide vigadest: Portugalis ja Kreekas toimus pärast ühinemist Euroopa Liiduga intressimäärade suur langus ning laenude hüppeline kasv. Majandus kasvas väga kiiresti paljuski just tänu laenukasvule ning kui laenuportfell ühel päeval enam kasvada ei saanud, jäi seisma ka majanduskasv ja riigieelarve läks defitsiiti ning tekkisid muud probleemid. Kindlasti ei õnnestu ka Eestil sellist tsüklit vältida, küll aga saame seda pehmendada, milles on oma roll keskpangal, kommertspankadel ja ka laenuvõtjatel endal.

Kui 1997. aasta börsibuumi ajal öeldi, et turg on üle kuumenenud, sest juba taksojuhid ostsid aktsiaid, siis praegu valitseb sellesarnane olukord kinnisvaraturul. Väga paljud inimesed tegelevad just kinnisvaraäriga, olles leidnud endale lisasissetuleku allika kinnisvara arendamise ja rentimise näol.

Sellel aastal on oodata laenukasvu aeglustumist ning kinnisvara hindade stabiliseerumist. Korterite ja äripindade renditasemed langevad ning tootlus muutub üsna sarnaseks Euroopa Liidu tasemega. Kinnisvaraturu üheks päästjaks saavad kinnisvarafondid, kes nüüd turule tulevad.

Laenuintressides ei ole alanud aastal olulist muutust oodata. Euroopa Keskpank võib alandada oma intressimäära veelgi, kuid pankade intressimarginaalide suurt muutumist ma ei ennustaks. Madalad intressimäärad ei soosi säästmist ning hoiused pankades oluliselt ei kasva. Pangad peavad laenuportfelli finantseerima välislaenudest ning kui ekspordi kasvu ei järgne ning jooksevkonto defitsiit püsib, võib laenuraha aasta-pooleteise pärast hoopis kallinema hakata.

Lähinaabrite areng pakub võimalusi. Nagu eelmisel aastal üldiselt, kasvas ka meie peamiste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandus rohkem kui oodati-loodeti. Ning 2003. aastal peaksid majandused kasvama veelgi kiiremini.

Korralikku kasvu on näidanud ka Venemaa majandus, kuigi aasta tagasi oodati isegi enamat. Eesti transiidiärimehed on Venemaa ja lääne vahelise kaubanduse kasvu väga oskuslikult ära kasutanud ning Tallinna sadam on tõusnud Balti mere suurimaks. Endiselt pinevad suhted Lähis-Idas pigem suurendavad kui vähendavad meid läbivaid naftavooge.

Samal ajal pole meie eksport ida suunas oluliselt kasvanud. Loodame, et lähimad aastad toovad ka siin muudatusi, sest Venemaa suunas mõtteid mõlgutavate ettevõtjate hulk on viimasel ajal suurenenud.

Lähiaastatel tasuks silm peal hoida Peterburi arengutel. Kui arvestada, et Peterburi peab sellel aastal oma kolmesajanda aasta juubelit ning sellest linnast on lähematel aastatel kujunemas üks maailma populaarsemaid sihtkohti turistide jaoks, peaksime seda rohkem ära kasutama. Siin on taas üks võimalus enam oma kaupa müüa ning rohkem Peterburi ja Kopenhaageni vahel kruiisitavaid turiste teenindada. Kindlasti muutub Peterburi järgmisel aastal-paaril ka Eesti turistide lemmikuks.

Kiiret kasvu on näidanud ka Läti ja Leedu majandused ning koostöö Balti riikide ettevõtete vahel üha suureneb. Järjest rohkem tekib ettevõtteid, kes tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis, kaubavahetus ja turism meie riikide vahel kasvab.

Tegutseme jätkuvalt Euroopa ühes kõige kiiremini arenevas piirkonnas.

>> Eesti Pangaliidu juhatus