Eesti Pangaliit

Artikkel Äripäevas: Ostud krediitkaardiga nõuavad ettevaatust

Petturid tegutsevad ka internetis

Autor: Tarmo Riisenberg

Arenevad tehnoloogiad muudavad ostud internetist küll üha turvalisemaks, kuid täielikult pole pettusi võimalik siiski vältida, seetõttu on vaja jälgida lihtsaid ohutusreegleid.

Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo sõnul tuleb turvaliste internetiostude tegemiseks jälgida nelja lihtsat reeglit: “Eelkõige tasub kontrollida, kas krediitkaardi-info sisestamise lehe allservas on tabaluku kujutis, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust,” soovitab ta. Seejuures tasub meeles pidada, et krediitkaardi numbri küsimise eesmärgiks on maksenõude esitamine.

Enne ostu sooritamist tasub ka kontrollida, kas ostulehekülg sisaldab piisavalt infot firma kohta, kes teenust pakub. “Üles tasub kirjutada ka kontaktandmed, kuhu probleemide puhul saaks pöörduda,” sõnas Loo. Taustainfot plaanitava tehingu turvalisuse kohta annab ka see, kas internetilehe klienditeeninduse aadressile edastatud küsimused saavad vastuse või mitte.

Samasugust lähenemist soovitab ka Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurk: “Nagu ka muudel asjadel siin maailmas, on ka kaardimaksetel internetis suureks abiks usaldus kaupmehe vastu, kellega parajasti tehingut sooritama asutakse,” leiab ta. Usaldusväärsete kaupmeeste hulka võiks Nurga hinnangul lugeda ilmselt enamuse suurtest ja tuntud ettevõtetest nagu kasvõi näiteks www.amazon.com , www.microsoft.com , www.palm.com jne.

Meelis Nurk soovitab internetist ostmisel ka jälgida, et kaupmehel oleks kodulehel selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused ning nendega tuleks kindlasti ka tutvuda. “Samuti tuleks hoolsalt jälgida, mis on tehingu lõppsumma, sest lisaks toote hinnale võivad lisanduda postitamise kulud, võimalikud maksud jne,” leiab ta . Kuna kliendid ei tutvu sageli piisavalt tähelepanelikult vastavate tingimustega, siis tulevad täiendavad kulutused sageli klientidele üllatusena ja tingivad palju pahameelt ja protsessimist.

Kokkuvõttes peaks lihtsate reeglite jälgimine viima võimalikud riskid miinimumini. Teatud ettevaatus kulub aga alati marjaks ära. “Võiks ju öelda, et kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis tasub kindlasti järgi mõelda, kuid lõplikku retsepti on siinkohal võimatu anda,” leiab Meelis Nurk.

Kuigi uudiseid suurtest pettustest välismaal tuleb praktiliselt iga nädal, pole Eestis sellest veel probleemi tekkinud. “Ostude sooritamine interneti teel on üsna uus valdkond ning pikaajalist statistikat ei ole siin võimalik välja tuua,” leiab Kersti Loo Hansapangast. Tihtipeale pole tegu ka pettustega vaid sellega, et klient ei ole tutvunud kauba müügi tingimustega ning jälginud müügi lõppsummat või siis lisanduvad täiendavad perioodilised kulutused, mis tulevad sellisel puhul üllatusena.

Suurt lootust pangakaartide turvalisuse tõstmisel on pandud uutele turvalistele protsessor ehk kiipkaartidele. Hansapank plaanib need välja tuua tänavu teises kvartalis. “Kiipkaardi tehingud on PIN-koodi põhised, mis takistab kaotatud ja varastatud pangakaartide kasutamist,” kinnitab Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo. Sellise kaardi olemasolul tuleb tehingu sooritamiseks teada kaardi PIN koodi.

Samas ei ole esimeste rakenduste hulgas, mida antud kaardiga kasutada saab, interneti kaardimaksed, kuna see ei puuduta mitte ainult Eestis kaardi väljastamist vaid ka kaupmehepoolset valmisolekut sisuliselt suvalises maailma otsas. “Juhul kui jõutakse kiipkaardi rakendamisele ka internetimaksetel, siis ilmselt muudab see kogu protsessi oluliselt turvalisemaks kuni selleni välja, et selline ostutehing on võrreldav nn face to face tehinguga tavalises kaupluses,” leiab Meelis Nurk Ühispangast. Hetkel on aga rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid rakendamas natuke teistsugust uudset tehnoloogiat interneti kaardimaksete aktsepteerimisel, mis samuti muudab kogu protsessi oluliselt turvalisemaks.

Juhul aga, kui inimesel ei ole endal krediitkaarti, saab ta vajadusel kasutada nn “virtuaalset” krediitkaarti. Tegu on Ühispanga tootega U-Kaart. U-Kaardi taotlemisel väljastatakse kliendile U-Net'i vahendusel kaardi number ja kehtivus aeg. Turvalisuse suurendamiseks on määratud kaardi kehtivuseks ainult 14 päeva ning samuti ei toimu füüsilise plastiku väljastamist. U-Kaardi väljastamisel rakendub ühekordne väljastamise tasu 10EEK, hooldustasu, tehingutasu ei ole. Seejuures töötab U-Kaart nagu tavaline deebetkaart st konto vabade vahendite vastu.

Nõuanded turvaliseks internetiostuks
  • Osta tuntud veebilehekülgedelt, ära usalda tundmatut firmat.
  • Ära esita endast rohkem andmeid, kui vaja turvaliseks maksmiseks.
  • Ükski internetipood ei saa küsida sinult internetipanga kohta muud, kui vaid seda, millises pangas soovid maksta. Ära sisesta oma salasõnu või muud pangaarve infot kaupluse leheküljel.
  • Kui tahad perele või tuttavatele anda võimalust internetiostudeks, anna neile piiratud limiidiga või ajutine krediitkaart. Kuigi lähedased ei pruugi arvet tühjaks tegema hakata, kaob ülevaade, kui korralikult nad krediitkaardi-infot hoiavad.
  • Enne ostu uuri, kui kaua kaup kohale tuleb ja mis on hinna sees, kas ka transport?
  • Vajadusel küsi kauba tagastamise kohta, sest Internetis ei pruugi kaubast õiget ettekujutust saada.
  • Kuigi ostud toimuvad elektrooniliselt, on kasulik tellimisvormid pärast täitmist välja trükkida, samuti tellimuse kinnitamise lehekülg. Kui mingil põhjusel väljatrükk ei õnnestu, salvesta ekraanipilt (klahv Print Scrn).
  • Välismaa kodulehekülgi saab kontrollida usaldatavuse edetabelis Biz rate.com.
  • Ole ettevaatlik liiga soodsate pakkumistega –kiirustamisega võib mõni detail kahe silma vahele jääda.
  • Ettevaatust oksjonilehekülgedega! Kuigi oksjonikorraldajad võivad olla usaldusväärsed, on kauba müüja tavaliselt eraisik.

    Allikas: Äripäev