Eesti Pangaliit

05.05.2003 Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Majandustsüklid ja pangandus


Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt manitseb eestlasi laenude võtmisel ettevaatlikkusele.

Pankuritest on palju nalju. Üks neist kõlab nii: pankur on see, kes kuuma päikese käes ulatab sulle vihmavarju ning vihmaga võtab selle ära. Karm nali, aga kahjuks sisaldab ka palju tõtt. Järgnevalt kirjeldan majandustsükleid panga poolt vaadatuna.

Majandus on väljunud järjekordsest langusest. Pankadel on tööd palju: suur osa pangale jäänud tagatisi ja ettevõtteid on müümata; panga juhtkonnas on tähtsamaid inimesi see, kes tegeleb probleemsete laenudega.

Aasta-paariga saavad kõik hädad lahendatud ja pankurite nägudele ilmub jälle naeratus. Majandus kasvab tasapisi ning kuna pangad kandsid languse ajal maha palju laene, siis saadakse nende realiseerimisest erakorralist kasumit. Tegelikult tähendab see küll väiksemat kahjumit, sest eelmistel aastatel oli ettevaatlikkuse mõttes rohkem laene maha kantud. Veel mäletatakse eelmiste aastate kahjumeid ning nende põhjusi. Pangad ei anna sellel ajal kergesti laenu. Vastupidi, igat senti veeretatakse peos ning selle väljalaenamist kaalutakse põhjalikult.

Siis saabub uus laine. Tavaliselt on sel erinevad põhjused.

Esimene põhjus on asjaolu, et keegi ei ole rahul oma turupositsiooniga ning soovib seda kiiresti parandada. Meenutagem 1997. aastat panganduses, kui pankade oodatud-loodetud turuosade summa oli 150%.

Teine põhjus on ühiskonnas leviv avalik lootuste ülespuhumine, mis haarab meid kõiki, ka pangatöötajaid. Meenutagem näiteid lähiminevikust, kui levis arvamus, et börsil saab raha ainult võita. Samuti arvati, et uus majandus on majandusmudel, kus kasumit pole vaja teenida ning ettevõttes ei pea olema elementaarsetki korda.

Kolmas põhjus (mis Eestis praegu tooni ei anna) on avalikult puhkev arutelu, miks pangad oma tooteid aktiivselt ei müü. Kõik teised müüvad, aga pangad mitte. Miks pangad ennast teistsuguseks ja paremaks peavad? Sõna võtavad nii konsultandid kui ka ajakirjanikud.

Ka pangatöötajad on inimesed, kes lähevad moevooluga kaasa ja unustavad varasemad õppetunnid. Algab aktiivne laenupakkumine. Intressimäära alandatakse tasemeni, mis katab laenukahjumeid küll majanduse tõusufaasis, aga mitte kogu tsükli. Eesti pankade tänased suured kasumid on samuti tingitud majanduse tõusufaasist.

Järgneb äge võitlus turul, kuni algab järgmine majanduslangus ja jälle hakatakse tagatisi realiseerima... Seejuures on needsamad pangad tavaliselt ka ise vähemalt osaliselt selles languses süüdi. Täpsemalt languse sügavuses. See on karm kirjeldus, aga selliseid tsükleid on nähtud kõigis maades ja läbi aegade. Meenutagem kasvõi kriisi Skandinaavias 90-ndate alguses.

Ning veel kord - pangad kas ei õpi sellest midagi või kui õpivad, siis ühiskondlikule survele on tihtilugu raske vastu panna.

Pangandusringkondades öeldakse, et pankuriks saadakse pärast kahte tõusu ja langust majanduses. See on ka põhjuseks, miks maailmas on üsna vähe õigeid pankureid. Sest kui pärast esimest langust ja kahjumeid pangajuhte lahti ei lasta, siis pärast teist kindlasti.

Kaubanduspinna asemel peaks võrdlema eksporti

Praegune olukord on üsna sarnane 1997. aastaga.

Räägitakse, et EL-i minek tõstab iseenesest kinnisvara hindu. Sellest, et meil on ainult nii ja nii palju kaubanduskeskuse ruutmeetreid ja Soomes on rohkem. Et Soomes müüakse nii ja nii palju autosid, kuid meil tublisti vähem. Keegi ei võrdle meie eksporti ühe inimese kohta Soome omaga. Aga ilma ekspordita ei ole võimalik neid nimetatud ruutmeetreid käigus hoida.

Üheks erinevuseks praeguse olukorra ja 1997. aasta oma vahel on see, et tookord oli maailma majandus palju paremas seisus kui täna.

Praegune olukord laenuturul ei ole pikaajaline. Ettevõtetele antavate laenude intressimäär on madalam kui näiteks Fordile laenamise intress, rääkimata ABB-st või Ericssonist. Isegi Saksa pankurid kratsivad meie marginaale kuuldes kukalt. Nemad on praegu suurte probleemide ees, mille peapõhjuseks on kõrged üldkulud ja loomulikult riskide vale hindamine. Seejuures on üheks suuremate probleemidega pangaks see, kes andis palju laenu Berliini ülesehitamiseks ehk kinnisvarasektorisse.

Mõelgem enne laenu võtmist!

Eraisikute laenuintresside võrdlemine Soome tasemega on jällegi halb näide. Nii madalaid marginaale pole Soomes kunagi olnud ning keskpank noomib seal panku valede riskide hindamise eest. Praegused marginaalid Eestis on igati Euroopa tasemel. Vähe on riike, kus saab laenu veel madalama intressiga. Kui lisada veel maksusoodustus, siis oleme ilmselt üks madalaima eluasemelaenukuluga maadest Euroopas. Selline olukord on loomulikult kliendile hea, aga kindlasti on paslik meeles pidada kaasnevaid riske.

Üllatav on veel üks võrdlus. Kui lugeda elatustaseme üheks näitajaks eluase, auto või puhkusereisid, siis vahe Eesti ja Soome vahel ei ole paljude tipp- ja keskastmejuhtide ning tippspetsialistide puhul enam suur. Eluase on sageli enam-vähem samal tasemel, auto on Eestis kindlasti parem, puhkuse peale kulutab põhjanaaber rohkem. Kui võrrelda Eesti ja Soome ettevõtete käibenumbreid, siis siin on erinevus viie- või isegi kümnekordne. Kas selline olukord on jätkusuutlik? Arvan, et iga laenuvõtja peaks seda endalt küsima ja ennast oma kolleegiga naaberriikides võrdlema. Probleemi ei oleks, kui kõrgemat elatustaset saab lubada ilma laenuta. Kui on vaja laenu võtta, siis oleks paslik võrrelda ja mõelda.

Ma ei ole meie arengu suhtes kindlasti pessimist, aga veidi konservatiivsust kuluks tulevikule mõeldes ära. Soovitan meeles pidada, et majanduses ei ole ainult häid aegu ja varem või hiljem tulevad tagasilöögid. Mõelgem oma laenuotsust tehes väga põhjalikult. Mõelgem, mis saab, kui palk enam lähema aasta-paari jooksul ei tõuse. Kui peaksite mõne kuu ootama, enne kui järgmise töökoha leiate. Kui kinnisvara hinnad enam ei tõuse, vaid hoopis langevad.

Kaalugem väga tõsiselt ja arutagem. Kui kõik tingimused sobivad ning risk pole suur, võib julgesti laenu võtta. Tingimused on head. Aga ärgem unustagem seda lugu vihmavarjust.


>> Eesti Pangaliidu juhatus