Eesti Pangaliit

Postimees - Välismaiste rahapesijate surve sunnib riiki seadusi karmistama

Välismaiste rahapesijate surve sunnib riiki seadusi karmistama
01.11.2006 00:01
Rasmus Kagge, reporter

Lätis sule sappa saanud ja uut tööpõldu otsiv rahvusvaheline allilm üritab muu hulgas kanda kinnitada Eestis, vastulöögina kavandavad riigi jõu- ja finantsametid senisest veelgi karmimat rahapesu tõkestamise seadust.
 
Värskes aruandes maalib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist koordineeriv valitsuskomisjon pildi valgekraedevastase võitluse praegusest olukorrast üsna hoiatavates värvitoonides.


Teised kommentaarid
 
«Teatavasti liigub naaberriigis Venemaal suurel hulgal n-ö musta raha, samuti soovivad kriminaalsed organisatsioonid sellist raha liigutada Venemaa ning Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Nüüd, kui Lätis on rahapesuga seotud organiseeritud kuritegevus keerulisemaks muudetud, võib karta musta raha liikumist Eestisse,» hoiatab rahandusminister Aivar Sõerdi juhitava komisjoni aruanne.

Nii tuleb riigi 13 finants-, julgeoleku- ja justiitsametnikust koosneva komisjoni hinnangul suuremate probleemide ennetamiseks teha kiired ümberkorraldused rahapesu tõkestamise seaduses, asutuste järelevalves ja rahvusvahelise koostöö tasandil.

Märgatav surve

Komisjoni kartus, et must raha Eestisse liigub, ei ole lihtne hoiatus tulevikuks, vaid juba reaalsus. «Jah, võin väita, et välismaiste rahapesijate suurenenud survet on juba tunda,» selgitas eile Postimehele Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, kes juhib valitsuskomisjoni juurde loodud erasektori esindajate nõukoda.

Talihärma sõnul on erinevate pankadega infot vahetades selgunud, et viimasel ajal on täheldatud mitut kahtlast manöövrit, kus välisfirmad huvituvad oma majapidamise ületoomisest Eestisse.

«Lootuses, et siin on võimalik raha lihtsalt pesta ning jõuasutuste tegevus on lapsekingades,» lausus Talihärm. «Kuid nad on ilmselt pettunult tagasi tõmbunud, sest isegi praegune Eesti rahapesu tõkestamise seadus ja järelevalvesüsteem on kõrgel tasemel. See on illusioon, et Lätis kõrbedes võib vabalt Eesti pankadesse üle kolida.»

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul ei olegi Lätist lähtuv surve niivõrd üle kandunud Eesti pankadesse, kuivõrd teistesse raha pööritavatesse ettevõtetesse. Nagu näiteks valuutavahetuse, e-raha või sularaha siirdamisega tegelevatesse firmadesse.

«Seal on viimasel ajal kahtlaste tehingute survet tunda märksa enam,» selgitas Vahtra. Seda kinnitab ka tõsiasi, et alternatiivsed finantsasutused on hakanud andmebüroole rohkem teatama kahtlastest tehingutest nende firma kaudu. Kui mullu tuli sularaha siirdajatelt kogu aasta jooksul 111 teadet, siis tänavu üheksa kuuga on neid juba 171.

Samal ajal tunnistas Vahtra, et ka teatud pangatehingute osas on suurenenud kahtluste vari. «Tüüpiline näide on, et varem Lätis tegutsenud firma kannab raha Eestis asuvale kontole ja võtab raha piiriäärsete väikelinnade automaatidest 50 000 krooni kaupa välja,» lausus Vahtra, kes uurimise huvides ei soovinud viimastest juhtumitest täpsemalt rääkida.

«Toonitan, et neid lugusid ei ole siiski massiliselt,» tõdes ta. «Peamine surve on Lätis suletud kraanide tõttu langenud Leedule ja Küprosele.»

Osalt just Lätist lähtuva allilmahuvi tõttu on valitsuskomisjonil plaanis juba tuleva aasta lõpuks jõustada uus ja tänapäevane rahapesu tõkestamise seadus.

Süvenevad tausta

Teisalt tõukab seaduse uuendamist tagant järgmise aasta lõpus toimuv Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL rahapesuvastase võitluse hindamine ning vajadus sulatada Eesti seadustesse euroliidu direktiivid.

Viimastest olulisim on Lätis juba jõustatud ELi kolmas rahapesu tõkestamise direktiiv. See tähendab, et kõik finantsasutused peavad senisest märksa enam süvenema oma klientide tausta.

«Näiteks kui panga klient on juriidiline isik ehk firma, siis edaspidi peab finantsasutus tuvastama igal juhul selle füüsilisest isikust omanikud – kui mitme teise-kolmanda ringi omanikfirma taha nad peitunud on,» selgitas Talihärm direktiivi suurimat muudatust.

Teise olulise uuendusena nõuab direktiiv finantsasutustelt suuremat tähelepanu välisriikide kodanike suhtes, kes on seotud riiklike ettevõtmistega.

Kolmanda olulise asjaoluna muutub rahapesu tõkestamise meetmete valik riskipõhiseks, ehk ühesuguse kõrgendatud rangusega ei jälgita tavalise Tallinna pensionäri ja mõne Aafrika riigi alama finantstehinguid.


Rahapesu

Rahapesu andmebüroole laekunud kahtlaste tehingute teadete hulk kasvab.

 

  • 1999. aasta – 56
  • 2000. aasta – 394
  • 2001. aasta – 1829
  • 2002. aasta – 1073
  • 2003. aasta – 1293
  • 2004. aasta – 1430
  • 2005. aasta – 1697
  • 2006. aasta – 1406 (9 kuu seisuga)

 

  • 2005 – kahtlaste tehingute kogusumma 65 miljardit krooni
  • 2006 – kahtlaste tehingute kogusumma 16,8 miljardit krooni
Allikas: keskkriminaalpolitsei