Eesti Pangaliit

EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOS 2006–2008


EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOS 2006–2008
8. november 2006
  • Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti. Kuigi majanduskasvu kiiret aeglustumist Eesti Pank ette ei näe, on majandusaktiivsuse kõrgpunkt saavutatud.
  • Majanduskasvu soodustab endiselt eeskätt sisenõudlus. Seda toetavad eelkõige sissetulekute ülikiire kasv ning väliskapitali suur sissevool.
  • Kõrge tööhõive püsib ning sissetulekud kasvavad. Tööjõu nappus ja palgakasv võivad hakata oluliselt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet.
  • Ekspordikasv püsib lähiaastatel üle kümne protsendi. Impordikasv jääb samasse suurusjärku. Jooksevkonto puudujääk niipea ei vähene.
  • Aastate 2006–2008 püsib inflatsioon üle nelja protsendi. Eesti ei täida kuni aastani 2008 ka euro kasutuselevõtu eeltingimuseks olevat Maastrichti inflatsioonikriteeriumi, kui kriteeriumi tõlgendus ei muutu.
  • Ettevõtete tootlikkuse kasv ja sellest sõltuvad palgad, konservatiivne rahandus- ja majanduspoliitika ning tugev finantssektor aitavad vähendada majanduse võimalike tagasilöökide ohtu selle kümnendi lõpul.
 
MAAILMAMAJANDUS
Maailmamajanduse kasv ulatub tänavu kolmandat aastat järjest üle 4,5 protsendi. Tegu on kiireima kasvuga pärast 1970ndaid. Prognoosiperioodil ehk kuni 2008. aastani üleilmne majanduskasv siiski aeglustub 0,5–0,7 protsendipunkti võrra. Võrreldes kevadprognoosiga on naftahind langenud, kuid võib edaspidi jääda kõrgeks piiratud tootmise tõttu. Tulevikutehingute põhjal ootavad turud nafta keskmiseks hinnaks 2007. aastal ligi 65 dollarit barrelist.
Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt aeglustub euroala majanduskasv kahel järgneval aastal vastavalt 2,1 ja 2,2 protsendini, kuid ületab potentsiaalset taset. Tõusvate intressimäärade tõttu alaneb euroala tarbijahindade kasv järgmisel aastal. Suhteliselt nõrk majandusaktiivsus võimaldas Euroopa Keskpangal intressimäärade tõstmisega viivitada, kuid nüüd on oodata nende taandumist läbi aegade keskmise taseme lähedale. Lisaks soosivad inflatsiooni alanemist valuutakursside muutused.
EESTI MAJANDUS
Majanduskasv
Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud tavaolukorras jõukohasest 7–8 protsendist kiirem ning sama suundumus jätkub vähemalt järgmisel aastal. Prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti. Erinevatest konjunktuuribaromeetritest ilmneb, et majanduskasv on orienteeritud tugevale sisenõudlusele. Nii ehitus-, kaubandus- kui ka tööstussektori kindlustunde indikaatorid kasvavad jätkuvalt hoogsalt.
Ehitus- ja kinnisvarasektor töötab tootmisvõimsuse piiril. Tõenäoliselt aeglustub selle majandusharu reaalkasv vaatamata selle aasta esimesel poolel tehtud suurtele investeeringutele.
Inflatsioon
Inflatsioonitempoks kujuneb käesoleval aastal 4,4 ja järgmisel aastal 4,5 protsenti. 2008. aastaks kiireneb see 4,7 protsendini, mis on tingitud eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrade tõstmisest. Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon siiski alanema.
Inflatsiooniootused on varasema prognoosiga võrreldes oluliselt suuremad, kuna jõulise majanduskasvuga on kaasnenud suuremad palga- ja hinnasurved. Oodatust suurem on olnud näiteks toiduainete hindade ja eluasemekulude tõus. Tarbijahindu jäävad mõjutama nii nafta- kui ka soojusenergiahinnad.
Eratarbimine
Eratarbimise kasvu prognoos käesolevaks aastaks on 15,4 protsenti ning aastateks 2007–2008 12,5 ja 8,8 protsenti. Kiire kasvu taga on kõrge tööhõive ning sissetulekute suurenemine, aga ka laenude kerge kättesaadavus. Aastatel 2007–2008 kaetakse 4–5 protsenti eratarbimisest laenudega. Lisaks võib eeldada, et järgmisel kahel aastal jätkub pensionide kiire kasv ning tulumaksumäära alandamine.
Investeeringud
Sügisprognoosi kohaselt kasvavad investeeringud aastatel 2006–2008 vastavalt 14,7, 12 ja 9,7 protsenti. Majapidamiste investeeringute tase SKPs jõuab prognoosiperioodi lõpuks ehk 2008. aastaks 9 protsendini, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide seas. Nõudluse poolelt on majapidamiste investeeringutel kasvuruumi, kusjuures need võivad kasvada isegi aeglustuva laenukasvu tingimustes. Ettevõtete investeeringute puhul on tänavu näha masinatesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute mõningast suurenemist. Samas pole teada, kas see suundumus jätkub ning kui suur osa sellest läheb tootlikkuse tõstmiseks.
Tööturg
Tööhõive näitajad on väga head, kuid samas on selgeid märke tööjõupuudusest. Selle leevenemist ei ole prognoosiperioodil näha, hoolimata sellest, et lähiaastatel siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt lahkub. Nominaalpalga kasv alaneb aastatel 2006–2008 aeglaselt ning jääb 14–16 protsendi vahemikku. Tööpuuduse langus pidurdub ligikaudu viie protsendi tasemel.
Käesoleva aasta alguse kiire palgakasv jätkub või isegi hoogustub. 2007. aasta alguses toimub tõenäoliselt paljudes ettevõtetes taas palkade ümbervaatamine, mille suurus sõltub eelkõige sellest, kas palgakulutused on avaldanud ettevõtete kasumlikkusele mõju või mitte. Senise statistika kohaselt on ettevõtete kasumlikkus jäänud tänu hindade tõstmisele ja tootmismahtude suurenemisele kõrgeks.
Edaspidi on põhiküsimuseks, kuidas ettevõtted suudavad tõsta tootlikkust ning katta sellega palgakulusid.
Jooksevkonto
Kuigi ekspordi kiire kasv on tootmiskulude suurenemise tõttu pidurdumas, püsib see lähiaastatel üle 10 protsendi. Eesti ekspordinõudlus jääb järgneva paari aasta jooksul tugevaks, kuna meie peamiste väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi kiire majanduskasv jätkub. Eesti ei ole võimeline naaberriikidest lähtuvat nõudlust täielikult ära kasutama. Põhjuseks on nõrgenevad konkurentsieelised, näiteks tööjõukulude suurenemine ning tootmisressursside (sh tööjõu) nappus. Prognoosi kohaselt ei erine impordikasv ekspordi omast kuigivõrd. Jooksevkonto puudujääk ei hakka vähenema enne, kui sisenõudluse kasvutempo taandub. Mõnevõrra parandab kaupade ja teenuste bilanssi välismaal töötajate palgatulude sissevool, mis ületas tänavu teises kvartalis esmakordselt miljard krooni (1,07 mld).
Laenukasv
Laenukasv ulatub tänavu 45,5 protsendini, kuid aeglustub prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel (vastavalt 34,9 ja 21,1 protsendini). Alates 2005. aasta keskpaigast tõusnud Euribor peaks eluasemelaenude edasist kasvu pärssima, kuid selle mõju vähendab tunduvalt sissetulekute kiire kasv ning positiivsed ootused tuleviku osas. Lisaks on eluasemelaenude tähtajad viimase viie aasta jooksul oluliselt pikenenud ning võimaldanud ka madalama sissetulekuga inimestel suuremat laenu võtta.
Riigieelarve
Valitsussektori kulutused kasvavad sellel aastal mõnevõrra kiiremini kui eelmisel aastal, kuid kasvutempo jääb vastavalt riigi eelarvestrateegiale prognoosiperioodi jooksul umbes sama kiireks kui SKP kasvutempo. Valitsussektor tervikuna käitub lähiaastatel eeldatavasti suhteliselt konservatiivselt. Stabiilse majanduskasvu eelduseks on prognoosiperioodil eelarveülejäägi hoidmine eelnevate aastate tasemel.
Kokkuvõte: majandust ohustavad riskid on suurenenud
Eesti Pank ei näe ette Eesti majanduskasvu kiiret aeglustumist. Majanduskasvu soodustab endiselt sisenõudlus, mida toetavad eelkõige sissetulekute ülikiire kasv ning väliskapitali suur sissevool. Sisenõudlus kasvab hoogsalt ning sõltuvus väliskapitali sissevoolust on suur. Kuna nõudlus on tugev, kasvavad ka kulud kiiresti. See omakorda avaldub kõrgemates hindades, mis võib kaasa tuua oodatust suurema inflatsiooni. Kui majandust ohustavad riskid realiseeruvad, võib lähiaastate majanduskasv jääda praegusest palju madalamaks.
Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda, kuid küsimus on korrektsiooni kiiruses ja ulatuses. Vastavalt Eesti Panga prognoosile 2008. aastani püsib majanduskeskkond hea. Tootmisressursside ja tööjõu nappus ning tööjõu kallinemine võivad siiski hakata märgatavalt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet.
  Erinevus (kevad 2006 / sügis 2006)
  2003 2004 2005 2006 2007 2008 2006 2007 2008
SKP, mld krooni 132,9 146,7 173,1 205,5 236,1 268,3 19,3 29,2 39,8
SKP reaalkasv, % 7,1 8,1 10,5 11,8 8,3 7,6 3,6 0,7 0,8
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) inflatsioon, % 1,4 3,0 4,1 4,4 4,5 4,7 0,9 1,4 1,1
SKP deflaator, % 2,3 2,1 6,7 6,2 6,1 5,6 1,8 2,8 2,3
Jooksevkonto, % SKPst -11,7 -12,6 -10,4 -12,5 -13,5 -13,3 -2,9 -4,2 -4,2
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksevk. + kapitalik.), % SKPst -11,2 -11,8 -9,4 -10,9 -12,2 -12,0 -3,1 -4,3 -4,5
Eratarbimise reaalkasv, % 6,8 7,0 7,9 15,4 12,5 8,8 7,6 5,3 1,7
Valitsussektori tarbimise
reaalkasv, %
0,3 2,2 1,1 2,5 1,8 1,6 -6,9 -5,2 -5,3
Investeeringute reaalkasv, % 7,0 13,5 12,7 14,7 12,0 9,7 2,8 3,3 2,1
Ekspordi reaalkasv, % 7,6 17,1 21,5 13,1 11,0 10,0 -1,9 -3,1 -2,5
Impordi reaalkasv, % 10,6 15,2 15,9 14,9 12,6 9,8 -0,2 -1,1 -2,5
Tööpuudus, % 10,0 9,7 7,9 5,7 5,1 5,1 -1,2 -1,3 -1,1
Hõivatute arvu kasv, % 1,5 0,2 2,0 7,1 1,9 0,4 5,8 1,2 0,1
Lisandväärtus töötaja kohta,
kasv %
5,5 7,8 8,3 4,4 6,3 7,2 -2,4 -0,6 0,7
Reaalpalga kasv, % 8,6 5,9 8,3 12,0 10,6 9,3 3,7 3,5 2,6
Keskmise brutopalga kasv, % 9,7 7,8 11,4 15,8 15,1 14,1 4,1 4,8 3,5
Rahapakkumise nominaalkasv, % 10,9 15,8 42,0 33,0 25,0 16,2 0,0 0,0 -6,8
Krediidi nominaalkasv, % 26,9 33,0 50,4 45,5 34,9 21,1 5,4 4,2 -1,6
Välisvõlg, % SKPst 66,0 78,3 86,0 81,8 90,4 98,5 -14,4 -12,2 -7,4