Eesti Pangaliit

Pressiteade: Euros väljastatud laenu tagasimaksete konverteerimine

Pressiteade 29.10.2008

Euros väljastatud laenu tagasimaksete konverteerimine

Täna edastas Pangaliit koos Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga Eesti filiaali ja Danske Panga Eesti filiaaliga Tarbijakaitseametile ühise seisukoha euros väljastatud laenu tagasimaksetel kasutatava kursi osas.

Valdav osa täna tarbijatele väljastatud pikaajalistest laenudest, sh eluasemelaenudest antakse pankade poolt välja eurodes. Samas on tarbijal võimalus laenu võtta ka Eesti kroonides. Juhul, kui tarbija on otsustanud võtta eurolaenu, lepivad pank ja laenusaaja kokku, et laenuleping sõlmitakse ja täidetakse eurodes. Niisugune kokkulepe on kooskõlas võlaõigusseadusega. Laenusaajal on võimalus osta laenu tagasimakseteks vajalik kogus eurosid ükskõik missuguse valuutavahetusteenust pakkuva ettevõtja käest. Kui laenusaaja seda võimalust ei kasuta, vahetab laenu andnud pank laenusaaja kontol muus valuutas oleva raha eurodesse ise, selline kokkulepe sisaldub laenulepingu tingimustes.  Nagu ka muud valuutavahetusteenust pakkuvad ettevõtted, kasutab pank konverteerimisel kursina kommertskurssi.

Pangaliit ei nõustu Tarbijakaitseameti väitega, et Eesti krediidiasutused peavad eurolaenu tagasimaksed konverteerima Eesti Panga kursiga. Ameti väitel on kommertspankadel võimalik vahetada eurosid Eesti Pangas keskkursi alusel ja pankadele ei kaasne seega seoses eurode ostuga kulusid. Tarbijakaitseamet jätab siinkohal tähelepanuta, et Eesti Panga presidendi määrus, mis keskpangast valuutade ostu-müüki reguleerib, kohaldub ainult krediidiasutustele valuutade nö hulgiostul mitte tarbijatele jaemüügil.

Tegelikkusele ei vasta ka Tarbijakaitseameti väide, et pankadel ei teki seoses valuutavahetusteenuse osutamisega kulusid. Esiteks on teenustasuta võimalik Eesti Pangast välisvaluutat soetada alles kolmandaks pangapäevaks peale valuuta eest tasumist. Lisaks valuuta ostukuludele lisanduvad valuutavahetusteenuse pakkumisel ka muud tegevuskulud, mis normaalse majandustegevuse korral lisatakse toote hinnale: ka selle teenusega kaasnevad sarnaselt teistele pangateenustele kulud tööjõule, ruumide üürile, IT-arendustele, süsteemide ülalhoiule, turvalisuse tagamisele jms. Samuti leiame, et on põhjendamatu eeldada, et teatud liiki teenusepakkujate - antud juhul krediidiasutuste - poolt pakutav valuutavahetusteenus peaks erinevalt teiste valuutavahetusteenust pakkuvate ettevõtetest olema tasuta. Lisaks juhtisime Tarbijakaitse tähelepanu asjaolule, et laenu tagasimaksete puhul kasutavad krediidiasutused valuutavahetusel mitte sularahakursse, vaid sellest soodsamaid ülekandekursse.

Tarbijakaitseamet viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuete määrusele, mille kohaselt toimub kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine Eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga vahetuskursi alusel. Siinjuures märgib Pangaliit, et nimetatud säte reguleerib Eesti kroonides väljendatud hinna ümberarvestamist eurodesse Eesti eurole üleminekul ning ei ole muudel juhtudel kohaldatav, lisaks ei ole eurolaenud väljendatud Eesti kroonides vaid eurodes.

Tarbijakaitseamet asub seisukohale, et laenu andmisega seotud kulud peaksid sisalduma intressimarginaalis ja lepingutasus. Pangaliit ei saa sellega nõustuda, kuna konverteerimiskulude intressimarginaali või lepingutasusse sissearvestamisel diskrimineeriksid pangad oma kliente, kes hoiavad laenu teenindamiseks vajalikke vahendeid eurokontol või kes kasutavad mõne teise valuutavahetusteenuse pakkuja teenust. Lisaks on tähelepanuta jäetud olukorra muutus, mille toob kaasa Eesti eurole üleminek – siis muutuks eurolaenu intress, mille sisse on arvestatud valuutavahetuskulu, ebaõiglaseks kõigi nende eurolaenu võtnute suhtes, kes on laenu võtnud enne eurole üleminekut. Pangaliit leiab, et eurolaenu tagasimaksete konverteerimiskulude liitmine laenuintressile ei oleks tarbijate huvides.
Konverteerimiskulude väljatoomist toetab ka Finantsinspektsiooni 01.03.2009. aastal jõustuv juhend „Nõuded eluasemelaenu kohta avaldatavale lepingueelsele teabele“ , millega soovitatakse esitada lepingueelselt teave laenusaaja poolt kantavate perioodiliste kulude, mh laenu tagasimaksete teostamisel valuuta konverteerimisega seotud kulude kohta eraldi.

Finantsinspektsioon on pangaliidule edastanud ka oma arvamuse  euros väljastatud laenu tagasimaksetel kasutatava kursi kohta, mis on kättesaadav inspektsiooni kodulehel. Esmakordselt pöördus Tarbijakaitse eurolaenude teemal Pangaliidu poole 2007.aaasta novembris paludes meil põhjendada, miks pangad annavad laene eurodes, miks kasutatakse eurolaenu tagasimaksete puhul kommertskurssi ja kas konverteerimiskulu arvestatakse ka krediidikulukuse määra sisse. Pankade poole pöördus Tarbijakaitseamet esmakordselt alles 2008.aasta septembris, küsides teavet eurolaenu tagasimaksete puhul kasutatava kursi, konverteerimise kulude kandmise ja tarbijale sellekohase teabe avaldamise kohta.

Pangaliit ja pangad on avatud koostööks Tarbijakaitseametiga jõudmaks ühisele seisukohale õigusaktide tõlgendamise osas ja leidmaks lahendusi tarbijate paremaks informeerimiseks.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569