Eesti Pangaliit

Pressiteade: Muretu pensionipõlv nõuab pikaajalist finantsplaneerimist

 
 Muretu pensionipõlv nõuab pikaajalist finantsplaneerimist
 
Paides sel nädalalõpul toimuva Arvamusfestivali esimesel päeval tõdesid Pangaliidu ja Praxise ühisel arutelul „Mis saab pärast esimest sammast?“ kõnelenud, et pensionieas muretuks äraelamiseks tuleb lisaks riigile ka igal inimesel endal aktiivselt pikaajalise finantsplaneerimisega tegeleda.
 
Eestlaste rahalisele tulevikule ja käitumisviisidele, mis tagaksid pensionieas varasema elustandardi, keskendunud arutelu juhtis mõttekoja Centar eestvedaja Janno Järve. Oma mõtteid jagasid laval veel SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst, Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare ja Tartu Ülikooli majandusteaduste doktorant Indrek Seppo.
 
„Eestis on alla kümne protsendi inimesi, kes teevad täna rahalisi plaane rohkem kui ühe aasta jagu ette. Esimene- ja teine pensionisammas tagavad pensionieas aga keskmiselt vaid 40% inimese viimasest palgast. Toimetulekuks on seega vaja kuskilt lisaks säästa – kuidas ja mida, see on valiku küsimus,“ ütles Janno Järve teema sissejuhatuseks. Järve sõnul on riigi kohuseks hoolitseda selle eest, et inimestele see loogika kohale jõuaks. „Selleks, et inimesed oskaksid seostada oma praegust tegevust tulevikuga on vaja kasvatada finantskirjaoskust. Kui millelegi ühiskonnas panustada, siis on see just haridus,“ lisas ta.
 
„Pensioniks säästmine on nagu talveks kartuli kõrvale panemine – ehkki keldris läheb teinekord mõni kartul mädanema, on siiski hea, kui kogu talv midagi võtta on. Need, kes sügisel kõik kartulid ära söövad, kartuses et äkki mõni neist läheb pahaks, kevadel teisi enam ei õpeta. Inflatsiooni või vähese tootlikkuse hirmus ei tasuks samuti veel raha kõrvalepanemata jätta,“ arvas Indrek Seppo.
 
Indrek Holsti sõnul ei tasu pensionifonde võrreldes lähtuda vaid ka nende minevikutootlusest. „Lisaks riigi panusele peab sama suure kaalu saama individuaalne kogumine. Instrumendi ja riski valiku võib seejuures vabamaks jätta,“ ütles Holsti. Sama meelt oli ka Kristi Saare, kelle arvates on lausa ohtlik mängida ainult ühele kaardile. „Lisaks kohustuslikule teisele sambale tuleks riskide maandamisele ka midagi muud teha - olgu selleks siis panustamine lastesse või veel parem, enese harimisse, end ümbritsevasse tugisüsteemi, ettevõtlusesse või millessegi neljandasse,“ tõi Saare näiteid.
 
Arutelus osalenute sõnul on abi ka sellest, kui keskealisena säästa oma tervist, et pensioniea saabudes oleks võimalik aktiivset elu jätkata. „Fakt on see, et lisaks riigilt pensionieas saadavale tuleb investeerida veel millessegi, mille kohta on põhjust arvata, et sellest ka 40 aasta pärast midagi alles on,“ võttis Janno Järve arutelul kõlama jäänud sõnumi kokku.
 
Lisaks Eesti Pangaliidu ja Praxise ühisele arutelule toob eile keskpäeval alguse saanud ning täna jätkuv Eesti esimene Arvamusfestival Paidesse kokku 170 kõnelejat, 45 arutelu ja 20 erinevat arvamusvahetuse platsi.
 
 
Lisainformatsioon:
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
 
IMG 0974 web 
 
IMG 0977 web