Eesti Pangaliit

Pangajuhid: majandus liigub optimistlikul kursil ja sularaha ära ei kao

PRESSITEADE

12. detsember 2013

 Pangajuhid: majandus liigub optimistlikul kursil ja sularaha ära ei kao

 Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS eilsel ümarlauadebatil andsid nelja kommertspanga juhid ülevaate 2014. aasta  majandusväljavaadetest. Ühine prognoos Euroopa kui ka Eesti majandusele oli ettevaatlikult optimistlik.

Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul on euroala kõige raskemast hetkest üle saanud ja investorid tunnevad end taas suhteliselt hästi ka Hispaania, Iirimaa ja Kreeka võlakirjadesse investeerides. „Arenenud turgudel on tuleval aastal oodata nullkasvu või kerget plussi. See kandub üle ka Eestisse – erilist draamat siin oodata ei ole,“ kinnitas Perens. Tema sõnul on Eestis põhiliseks mureks olulised eksportriigid, kus võib tajuda kohati liigset optimismi.

SEB Panga juht Riho Unt lausus, et Euroopa majanduse põhi jäi tõenäoliselt 2013. aasta teise kvartalisse, kuid Eesti suhtes vähendab optimismi see, et investeerimisaktiivsus on aasta teises pooles vähenenud. „Praegu pole näha, et suuremad ettevõtted hakkaks uue aasta esimeses pooles olulisi investeeringuid tegema,“ teatas Unt.

Nordea Panka juhtiva Vahur Krafti hinnangul tuleb hinnata keskpankade pingutusi, mis tagavad 2014. aastal majanduse taastumise. „Iseküsimus on, kui kiire kasv olema saab. Eesti järgmise aasta majanduskasvu prognoos on võrdluses eelmise aasta ühe protsendiga tänavu näiteks kolme protsendi juures,“ selgitas Kraft. Kasvu taga on tema sõnul aga eelkõige sisetarbimine. „Pole kindel, kui kiiresti taastuvad ekspordipartnerid ja kui paindlik on majandusstruktuur, et leida uusi eksportturge,“ lisas Kraft.

Danske Banki juht Aivar Rehe lisas omalt poolt, et rahaturgudel on usalduse taastamiseks tehtud suur töö. „Palju riske on suudetud ära juhtida ja selle vaatega ka uude aastasse minnakse,“ ütles Rehe. Tema sõnul ei tasu hirmu tunda ka Rootsi või Norra kinnisvaraturul toimuvate uute buumiilmingute pärast. „Eesti pangandust see ei ohusta, siinsed pangad töötavad  piisava puhvriga,“ rahustas Rehe.

Uusi raskusi aitab eurotsoonis leevendada ka ühtse pangandusjärelevalve loomine. „Täna on nii, et pangad omavad sageli koduriikide võlakirju ning neil tekivad probleemid, kui riigi rahandus on nõrk. Teisalt tekivad probleemid ka riikidel, kui nad peavad maksumaksjate rahaga hädasolevaid panku toetama. Pangandusjärelvalve eesmärgiks on vähendada pankade ja riikide rahanduste omavahelist sidet. Tuleb vältida olukorda, kus riigid peaksid minema pankasid päästma ja vastupidi,“ ütles Perens.

Kuna Eestis kehtivad normatiivid on isegi karmimad kui mujal eurotsoonis, siis tajutavat mõju uutest nõuetest Eesti pankade käitumisele näha ei ole. Küll aga kaasnevad regulatsioonidega teatud kulud, mille suurusest täna veel täpne ülevaade puudub. Pangajuhtide sõnul on Euroopas ellu kutsutud regulatsioonide eesmärgiks anda kindlus, et probleemide tekkides ei vallanduks ühest riigist teise leviv doominoefekt. Oluliseks peetakse ka seda, et kriisimehhanismi ei kaasata maksumaksjate raha.

Pangakontorite ja sularaha kadumist pangajuhid lähitulevikus ette ei näe. Küll on aga reaalsus, et üha rohkem kliente saab oma igapäevased toimingud ära teha ilma pangakontorisse minemata. Siiski jääb füüsiline kontakt panga ja kliendi vahel alati alles, sest pikaajaliste ja olulise mõjuga finantsotsuste tegemisel soovivad inimesed põhjalikumat ning silmast-silma nõustamist. Toimingud, mida klient saab ise teha, liiguvad üha enam internetipanka, automaatidesse või ka mobiiltelefoni. Selle põhjus on lihtne – tegevused kontoris on kallimad ja aeganõudvamad nii panga kui kliendi jaoks, eriti need, mis seotud sularahaga. Siiski ei kao sularaha pangajuhtide hinnangul käibelt, küll aga väheneb selle osakaal, mis täna on enam-vähem pooleks sularaha ja kaardikasutuse vahel. Aivar Rehe sõnul tuleneb sularaha käibe korraldamise kohustus ka hädaolukorra seadusest, mille kohaselt peavad pangad tagama nii elektrooniliste maksete toimimise kui sularaha kättesaadavuse.

Vahur Krafti hinnangul on oluline ka pankade roll inimeste harjumuste suunamisel.“90-ndatel olime väga uhked, et läksime kohe üle elektroonilisele pangandusele, meil ei kasutatud mingeid tšekiraamatuid ega veksleid. Siis olid pangad inimeste käitumisharjumuste muutjad. Nüüd, kui püüame sama teha, nähakse selles probleemi. Loomulikult peame arvesse võtma kliendi vajadusi ja ootusi, aga teisalt peame endiselt kandma endas ka harjumuste muutja rolli,“ rääkis ta.

Riho Unt lisas, et pangad on pikka aega sularahakäivet subsideerinud, ilma et kliendid mõistaksid sularaha kasutamisega seotud tegelikke kulusid. „Täna on pangad sularahakäitlust subsideerinud, mis on mõnevõrra moonutanud pilti, et sularaha on tasuta ja kaardimakse on seotud kuludega. Sularaha ei kao kuhugi, kuid sellele tekib tõenäoliselt õiglasem hind ja lõpuks on siis kliendi valik, milliseid maksevahendeid ta soovib kasutada,“ kommenteeris Unt.

Eestit 2014. aasta veebruaris ees ootav liitumine ühtse euromaksete piirkonnaga pangajuhtide sõnul tavakliendile olulisi muutusi kaasa ei too. Ennekõike tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kõik teenuspakkujad on e-arve püsimaksele juba üle läinud või millal seda teha plaanitakse.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

11.12.2013 Pangajuhtide ümarlaud BNS