Eesti Pangaliit

Pressiteade: Pangajuhid - korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Pangajuhid: korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud pangajuhtide arutelul tegid viie panga juhid ülevaate lõppevast aastast ning vaatasid ette 2016. aastale.  Pangajuhid kinnitasid üksmeelselt, et Eesti pangandusturg on tugeva tervise juures ning majandust ootab võrreldes mööduvaga tõenäoliselt ees veelgi parem aasta.

Pangajuhtide sõnul on lõppev aasta olnud majandusele mitmes mõttes märgiline – kohanetud on nii negatiivsete intresside kui ka erinevate maailma kriisikollete mõjudega. Kui viimasel aastal on Eesti majanduskasvu vedanud ennekõike sisetarbimine, siis tuleval aastal oodatakse majanduskasvu tasakaalustumist.

“2016. aastal võiks majandus kasvada 2-3 protsenti. Alust mõõdukaks optimismiks annavad Eestile olulised eksporditurud ning Euroopa tarbimiskindluse kasv,” prognoosis SEB panga juht Allan Parik. Pariku sõnul on rõõm tõdeda, et kasvanud on ka eraisikute ja ettevõtete säästud ning ülekuumenemise ohtu ei paista. “Kui midagi üldse teisiti teha, siis võiksime rohkem panustada innovatsiooni. Et meie ettevõtted muudaks maailma, mitte maailm ei muudaks meie ettevõtteid,” lisas Parik.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt tõi arutelul välja, et Eestis tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud. Sellegipoolest ei ole ka tema hinnangul suurt majanduskasvu järgmisel aastal oodata. “Eksporti on tänavu mõjutanud rekordiliselt madalad naftahinnad ning oma jälje jätsid põllumajandussektorit tabanud tagasilöögid seakatku ja piimahinna languse näol. Majandusele jätab see oma jälje ka kindlasti 2016. aastal,” kirjeldas Kitt. „Tervikuna on Eesti majanduse tervis siiski hea ja ka eksport enamikus sektorites endiselt väga tugev.“

2015. aastat jääb pangajuhtide sõnul tervikuna meenutama ka kinnisvaraturul toimuv. “Kinnisvaraarendajate finantsseis on üle ootuste hea ning kinnisvara pakkumine järjest kasvab. Riskid on siiski madalad, sest arendajad on suhteliselt hea finantstervise juures,” kinnitas Kitt. Ka Nordea korporatiivpanganduse juht Silver Kuus lisas, et pankade tegevus kinnisvara suunal on mõistlik ning pangad laenavad vastutustundlikult.

“Laenuportfellide kvaliteet on väga hea. Vaatamata teatavale ebakindlusele rahvusvahelistel turgudel on järgmisel aastal oodata avaliku sektori investeeringute ning laenuportfellide veelgi suuremat kasvu,” hindas Kuus.

Palkade kiire kasvu asemel ennustati arutelul palgakasvu aeglustumist 2016. aastal. Samuti ei usuta baasintressi järsku tõusu. “Sissetuleku kasvule tuleb piir ette. Palgatase on Eestis oluliselt parem kui veel mõned aastad tagasi. Palgakasvu aeglustamine tähendab ühtlasi seda, et ka sisetarbimise kasv ei saa väga suur tulla,” selgitas LHV juht Erki Kilu.

Tervikuna hindas Kilu Eesti pangandusturu tervist tugevaks – kasvanud on nii laenude kui ka hoiuste mahud. “Pangad teenivad rekordilisi kasumeid ning eraisikute laenud kasvavad,” teatas Kilu.

Sellest aastast vaid äriklientidele keskenduva Danske Banki juhi Ivar Pae arvates on mööduv aasta olnud pankadele edukas. “Pangad on suutnud oma kulubaasi juhtida ja laenukahjumid on väikesed,” rääkis Pae. Intressid püsivad Danske pangajuhi hinnangul lähiaastatel madalal. 

Suurt ohtu ei näinud pangajuhid ka finantstehnoloogia üha suuremas esiletõusus.  Pankade tugevus on ettearvatavus ja usaldatavus. Globaalsete tehnoloogiaettevõtete kaudu tuleb finantstehnoloogia küll kiiresti meie igapäevaellu, kuid pikas perspektiivis on murranguline hoopis see, kui kasutusele peaks tulema krüptoraha,” lisas Pae.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

IMG 4769