Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: 2500 abiturienti näitasid kätte rahatarkuse kitsaskohad

2500 abiturienti näitasid kätte rahatarkuse kitsaskohad

Eesti Pangaliit korraldas tänavu märtsis kuuendat korda rahatarkuse kuud, mille raames andsid 73 vabatahtlikku üle Eesti 126 koolitundi enam kui 2500-le abituriendile. Saadud kogemus näitas, et noorte finantsalased teadmised on küll aastatega paranenud, kuid arenguruumi on veel omajagu.

“Kohtusime noortega, kes astuvad paari kuu pärast kooliseinte vahelt vastutust nõudvasse iseseisvasse ellu. Meie koolituse põhisõnum oli, et rahatarkust ei näita mitte rikkus, vaid igapäevaste rahaasjadega hakkama saamine ja õigete eesmärkide omamine. Elu on näidanud, et kui inimene ei kontrolli oma raha, siis kontrollib raha teda,” ütles Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Kutsari sõnul peab finantskirjaoskus jõudma integreeritult erinevatesse ainekavadesse ning rahatarkuse õpetamisega tuleb alustada juba lasteaiast ja algklassidest. “Kui seda ei juhtu, siis jääme oma harjumuste ja finantskäitumisega ülejäänud Euroopast kiiresti maha. Näiteks täna räägime meie alles abiturientidele säästmisharjumusest, siis arenenud riigid on teinud sammu kaugemale ja alustavad juba põhikooli nooremas astmes nende teemadega,” lisas Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht.

Pangaliit tegi sel aastal esimese saamu jõudmaks nooremateni. Lisaks abiturientidele said tänavu esmakordselt toimunud üleeuroopalises rahatarkuse viktoriinis oma finantsteadmised proovile panna ka põhikooli vanema astme noored. Kokku võttis omavahel mõõtu 48 kooli 77 klassi. Võitjaks osutus Tallinna Inglise Kolledži 9b klass, teise koha saavutas Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9a klass ning kolmandaks tuli Ülenurme Gümnaasiumi 8a klass. Võitjaklassi kaks esindajat sõidavad maikuus Eestit esindama Brüsselis toimuvale Euroopa rahatarkuse viktoriini finaalvõistlusele.

Lisaks koolitundidele jagasid Pangaliit ning rahandus- ja majandusministeerium seitsmes Eesti linnas tasuta infoseminaridel enam kui sajale kohaletulnud huvilisele näpunäiteid säästude kasvatamiseks ja raha paigutamiseks.

Rahatarkuse koolitusi viisid läbi Eesti Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Nasdaq Tallinn, BFAA ja FinanceEstonia.

Lisainformatsioon:
Kai Kutsar
Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht
Tel: 5646 1223

E-mail See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Analüütikud: Eesti vajab tarka rände- ja inimvarastrateegiat

Analüütikud: Eesti vajab tarka rände- ja inimvarastrateegiat

Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.

Arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima.

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on kõige mustem stsenaarium see, kui tänased demograafilised trendid jätkuvad. “Sellisel juhul oleks Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Kui me tahame säilitada tänast rahvaarvu või seda suurendada, vajame sisserännet, sest sündimuse tõstmisega seda ei saavuta. Rahvaarvu suurendamiseks vajalik sisseränne oleks üsna massiline. Seda on meie jaoks selgelt liiga palju, ühiskond ja riik ei ole selliseks rändevooks valmis,” lisas inimarengu aruande üks autoritest.

Pankade analüütikute kinnitusel ei ole Eesti suunal näha ka sisserändajate tungi, mistõttu tuleks töötada välja rände- ja inimvarastrateegia. “Kui tööjõudu jääb vähemaks, siis kaob ka üks oluline majanduskasvu komponent. See tähendab, et vajaliku kiirusega majanduskasvuks tuleks väheneva tööjõu juures oluliselt suurendada tootlikkust. Pikas perspektiivis ei piisa ilmselt ka sellest, mistõttu tuleb kasv kompenseerida targa sisserändega,” rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Luminor Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul tuleb keerulises olukorras langetada majanduse seisukohast targad valikud ning selgitada välja sektorid, mis toovad kõige enam tulu, on kõrge lisandväärtusega ning panustavad eksporti. “Me võime olla head paljudes, aga saame olla kõige paremad vaid mõnes valdkonnas ning sinna ka panustada,” ütles Palm. Oluline on tema sõnul ka jälgida, et sektorid, kuhu riigi ressursid suunata, suudaksid pakkuda konkurentsivõimelist palka. “See nõuab ka strateegilist hariduse juhtimist, sest kui ülikoolilõpetajale ei pakuta siin konkurentsivõimelist palka, siis minnakse seda otsima mujale,” lisas Palm.

Mertsina sõnul tuleks siiski olla ettevaatlik kitsale ringile valitud sektoritele kogu energia ja tähelepanu suunamisel. “See, mis ootab meid ees mõnekümne aasta pärast, ei ole kuigi täpselt teada.” ütles Mertsina. Ka SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul võib täna tunduda, et meie jaoks on IT tark ja turvaline valik, aga juba kümne aasta pärast võib see olla midagi muud. “Peaksime endale aru andma, et tegelikult puudub täna kindel teadmine, milline tee viib tulevikus õnneni,” lisas Nestor.

Targa sisserände ühe olulise osana nägid panelistid juhitud õpirännet. Tänane tööjõuturg ei oota üliõpilast viis aastat ning ülikool ei suuda tudengeid ka nii pikalt kinni hoida, mistõttu tuleb töötamise ja õppimise vahekord paindlikuks muuta. “Eestile võiks olla jõukohane ülesanne luua siia vähemalt regionaalsel tasemel konkurentsivõimeline ülikool, mis pakuks tipptasemel haridust teatud erialadel. Läbi haridusrände võiks me samuti siia inimesi juurde tuua,” lisas SEB analüütik.

Arutelus osalenute sõnul on inimeste Eestisse tulemine täna pigem juhuslik, mitte teadlik ning meie probleemid sarnased mitmete teiste Euroopa riikide omadega. Tööjõu puudus on enamikes riikides suurenenud, mistõttu võisteldakse omavahel ka üha rohkem töötajate pärast. Kui mõni spetsialist on otsustanud siia regiooni tulla, siis Rootsi ja Soomega on meil väga raske konkureerida. Kui meie elatustase kasvab, siis peaks ka huvi siia tulla suurenema. Samas toonitasid analüütikud, et paljude riikide kogemus näitab täna sedagi, et sisserännanute hulgas on tööpuudus oluliselt suurem kui põlisrahva seas. Et see nii ei läheks, tuleks teha vajalikud korrektuurid haridussüsteemis ja integratsioonipoliitikas.

 

Pressiteade: Pangaliit õpetab abituriente rahaga targalt ümber käima

Pangaliit õpetab abituriente rahaga targalt ümber käima

Eesti Pangaliidu eestvedamisel toimub tänavu märtsis juba kuuendat aastat noortele suunatud rahatarkuse kuu. Algatuse raames annavad vabatahtlikud üle Eesti enam kui sada koolitundi, kus gümnasistidele õpetatakse oma rahaasjade tarka juhtimist.

“Finantsteenuste keerulises maailmas ei ole lihtne orienteeruda ning teadlikke otsuseid teha. Isegi kui teoreetilised teadmised on tugevad, siis oma digitaalseks tulevikuks ja iseseisvaks rahaasjade ajamiseks pole paljud noored pärast gümnaasiumi lõppu praktikas valmis,” ütles Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Rahatarkuse tundides õpetatakse isikliku eelarve koostamist, raha kogumise ja investeerimise põhitõdesid, räägitakse targast laenamisest ning sellest, miks ja mida kindlustada. “Tänases kooliprogrammis jääb vajaka praktilistest kogemustest, mis annaks oskuse hinnata adekvaatselt erinevate finantsotsuste tagajärgi ning nendega kaasnevaid riske. Igapäevaselt finantsteemadega tegelevad vabatahtlikud aitavad noored oma tulevikuks paremini ette valmistada. Rahatargalt käitumine erinevates olukordades aitab noortel oma unistused täita,” lisas Kutsar.

15. märtsil on põhikooli vanemal astmel esmakordselt võimalik osaleda ka üleeuroopalises rahatarkuse viktoriinis, mille tulemusel selgub, millise riigi noortel on parimad finantshariduse alased teadmised. Viktoriinis saavad osaleda noored vanuses 13-15 eluaastat ning võitjaklassi kaks esindajat saavad võimaluse osaleda 8. mail Brüsselis toimuvas Euroopa finaalis.

Rahatarkuse koolitusi viivad läbi Eesti Pangaliit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Nasdaq Tallinn, BFAA ja FinanceEstonia. 

Rahatarkuse video: unistades õnnelikuks

 

Lisainformatsioon:
Kai Kutsar
Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht
Tel: 5646 1223

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Selgus Eesti parimate finantsteadmistega klass

Selgus Eesti parimate finantsteadmistega klass

Täna hommikul võtsid 48 kooli 77 klassi üle Eesti omavahel mõõtu üleeuroopalises rahatarkuse viktoriinis. Parimate finantsteadmistega klassiks osutus Tallinna Inglise Kolledži 9.b klassi võistkond. Võitjaklassi kaks esindajat sõidavad mais Eestit esindama Brüsselis toimuvale Euroopa rahatarkuse viktoriini finaalvõistlusele.

Lisaks finantskirjaoskusele sisaldas viktoriin ka matemaatika, küberturvalisuse ja digipanganduse alaseid küsimusi. Viktoriini Eesti finaalis osalesid 77 klassi noored vanuses 13-15 eluaastat. Brüsselis toimuvas Euroopa finaalis panevad oma teadmised proovile kokku 30 Euroopa riigi noored ning võitja viib koju kaasa 3000 eurot auhinnaraha kogu klassile.

“Rahatarkuse viktoriin toimus sel aastal esimest korda ja meil on hea meel, et nii paljud klassid üle Eesti sellest osa võtsid. Pajud neist valmistusid viktoriiniks põhjalikult, harjutusteste mängiti läbi rohkem kui 2000-l korral. Võitjaklassi teadmised olid esmaklassilised, ning kõigile küsimustele vastati õigesti. Võitja selgitamisel sai otsustavaks vastamise kiirus, ka teise koha saavutanud Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9.a klassi võistkond vastas kõigile küsimustele õigesti. Kolmandale kohale platseerus Ülenurme Gümnaasiumi 8.a klass. Kindlasti tekitas selline võistluslik viktoriin noortes huvi rahatarkuse osas,” ütles Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

„Olime küll varem tundides Kahoot!-i kasutanud ning sarnastele küsimustele vastanud ja olime oma vastustes üpris kindlad, kuid vaatamata sellele oli võistlus väga pingeline ja kartsime kogu aeg, et äkki tegime kogemata mõne vea või vastasime liiga aeglaselt. Lootsime saada TOP10-sse, aga esimene koht tuli kindlasti üllatusena. Kui olime juba esimesele kohale jõudnud, siis läks mäng eriti põnevaks, sest tahtsime seda kohta hoida. Vastama pidi kiiresti, kuid muidugi ka õigesti. Klõbistasime küüsi ja olime pabinas, pärast igat õiget vastust plaksutasime ja kiljusime. Meiega samas ruumis võistles paralleelklassi meeskond, kes elas meile samuti kaasa, nagu ka õpetaja Kai Aus, kes seisis ukse taga ja piilus vahepeal suures elevuses klassi sisse,“ kommenteeris mängu käiku Eesti finaali võitnud Tallinna Inglise Kolledži 9.b klassi võistkond.

Eesti finaali küsimused koostas Eesti Pangaliit koostöös Rahandusministeeriumiga, aluseks Euroopa Pangandusföderatsiooni näidisküsimused. Osalevate riikide finaalid toimuvad enamuses sel nädalal riigikeeles veebipõhisel õppeplatvormil Kahoot!. Kõigil on võimalik oma teadmisi proovile panna harjutustestidega: http://pangaliit.ee/et/rahatarkus/harjuta

Lisainformatsioon:

Kai Kutsar
Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht
Tel: 5646 1223
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Eesti noored testivad Euroopa eakaaslastega oma rahatarkuse teadmisi

Eesti noored testivad Euroopa eakaaslastega oma rahatarkuse teadmisi

Algas registreerumine kevadel esmakordselt toimuvale üleeuroopalisele rahatarkuse viktoriinile, mille tulemusel selgub, millise riigi noortel on parimad finantshariduse alased teadmised.

Viktoriinis saavad osaleda noored vanuses 13-15 eluaastat. Lisaks finantskirjaoskusele sisaldab viktoriin ka matemaatika, küberturvalisuse ja digipanganduse alaseid küsimusi. Noortel on võimalik viktoriiniks ette valmistuda, kasutades harjutusteste.

Osalemiseks tuleb klassidel enne 16. veebruari oma soovist Eesti Pangaliidule teada anda. Viktoriin ise toimub kahes etapis. 15. märtsil on võistlus Eestis, kus kõikklassid osalevad korraga Kahoot! keskkonnas toimuvas viktoriinis. Võitjaklassi kaks esindajat saavad võimaluse osaleda teises etapis ehk 8. mail Brüsselis toimuvas Euroopa finaalis. Kokku panevad Brüsselis oma teadmised proovile 30 Euroopa riigi noored, võitja viib koju kaasa 3000 eurot auhinnaraha.

“Rahatarkus on praegu olulisem kui kunagi varem, kuna uusi lahendusi tuleb järjest juurde. Kahjuks ei ole paljud noored oma digitaalseks tulevikuks ja iseseisvaks rahaasjade ajamiseks valmis. Viktoriin aitab lõbusal viisil ennast harida ja juhtida tähelepanu selle teema olulisusele,” ütles Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.

Viktoriini on valmis teinud Euroopa pangandusorganisatsioonid koostöös Euroopa Pangandusföderatsiooniga. Viktoriin toimub osalevate riikide riigikeeles veebipõhisel õppeplatvormil Kahoot!.

Võistluse tutvustus, reeglid, õpetaja juhend ning registreerumine viktoriinile: www.pangaliit.ee/rahatarkus

Euroopa rahatarkuse viktoriini tutvustav video:

Lisainformatsioon:
Kai Kutsar
Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht
Tel: 5646 1223
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.