Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Pangajuhid - Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Pangajuhid: Balti majandus püsib viiruste kiuste tugev

Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel tänases keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikide võrdluses hästi.

Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutab, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikemaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. “Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,” kinnitab Müller.

Pangajuhtide sõnul on Eesti jaoks sellest tulenevalt oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse tõstmiseks. “Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,” lisab Müller.

SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütleb, et Balti riikide majanduskasv on mõjutatud Venemaa ja Euroopa Liidu vahelistest suhetest. “Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik. Samuti väljus Eesti 2008. aasta majanduskriisist teiste Balti riikidega võrreldes varem,” räägib Unt Eestit mõjutavatest teguritest.

Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduse kasv võrdluses Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. “Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamise osas tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,” lisab Unt ühe põhjuse tagasihoidlikuks kasvuks.

Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame me avatumat migratsioonipoliitikat. “Ma ei ütle seda mitte pagulaskriisi silmas pidades, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib  ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,” tõdeb Perens.

Samas ei saa ignoreerida ka pagulaskriisi ja selle võimalikke tagajärgi Euroopa Liidule ja meile. “Kui Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, jonnakalt jätkab retoorikaga, et meie siin kedagi võõrast näha ei taha, on alust karta, et asi lõpeb kahedimensionaalse Euroopaga, kus Lääne-Euroopa tuumikriigid hakkavad aina enam omaette hoidma. Meie jaoks tähendab see otsest julgeolekuriski. Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ja pagulaskriis moodustavad ühiselt täna Eesti ja kogu Baltikumi suurimaks ohu,“ lisab Perens.

DNB Panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ja võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Baltikumi ühtse regioonina. “Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,” kinnitab Kilvet.

Küll aga tuleks igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. “Eestis on hea maksukeskkond ja selge seadusandlus, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,” lisab Kilvet. Eesti väiksusest tulenevalt peaks Balti pangajuhtide sõnul Eesti rohkem keskenduma ekspordile ning koostöövõimaluste leidmisele ja arendamisele.

Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu langus Venemaa suunal on asendatud ekspordi kasvuga Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele. “Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samaaegselt arendada oma tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,“ lisab Pae.

IMG 6210 2 web

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Eestimaalased nimetasid uue makse viipemakseks

Eestimaalased nimetasid uue makse viipemakseks

Pangaliit korraldas rahatarkuse kuu raames võistluse, et leida nimi uuele kaardimaksele, mis toimub ilma kaarti terminali sisestamata. Kõige enam hääli sai “viipemakse”, mille pangad ka kasutusele võtavad.

Viipemakse näol on tegemist maailmas levinud makseviisiga, mis nüüd ka Eestisse jõudmas. Valdavalt hakkavad Eestis tegutsevad pangad viipemakse võimekusega kaarte oma klientidele väljastama aasta teises pooles, mõni aga ka varem. Aasta jooksul avatakse viipemakse tugi ka paljudes Eesti kauplustes ja söögikohtades. Viipemakse tegemiseks piisab kaardi asetamisest makseterminali vastu. 10 eurost suurema makse korral tuleb sisestada ka PIN-kood. Sellest väiksemaid tehinguid saab teha ka PIN-koodi sisestamata, kuigi turvalisuse huvides on seda pisteliselt siiski vaja.

“Viipekaardi kiip on turvaline, seda saavad lugeda vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Seega ei saa keegi pahatahtlikult teie kaardilt raha maha võtta, võimalik ei ole ka poekassast mööda jalutades kellegi teise arve kogemata maksmine,” selgitas Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.

Viipemakseid saab peagi tegema hakata enamikus makseterminalidest ning need on tavapärastest kiiremad ja mugavamad. “Tulevikus lisanduvad ka võimalused maksta poes mobiiltelefoniga või nutikella abil,” lisas Nurk.

Eestis moodustavad alla 10-eurosed maksed enam kui 60% kaardimaksetest.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Viipemakse: korduma kippuvad küsimused 


Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliidu juhatuse kohtumine rahanduskomisjoniga 12.04.2016

Pangaliidu juhatus kohtus 12.aprillil Riigikogu rahanduskomisjoniga. Kohtumisel tutvuti Eesti makromajanduse väljavaadetega ja laenuturu viimaste näitajatega, vahetati mõtteid Eesti pensionisüsteemi hetkeolukorra ja väljavaadete teemal. Lisaks anti rahanduskomisjonile sisend kliendisuhte loomisel näost näkku tuvastamise nõude kaotamise osas, samuti anti ülevaade Pangaliidu strateegilistest eesmärkidest aastatel 2016-2018.

Pressiteade: Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV krüptoraha platvorm Cuber

Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV krüptoraha platvorm Cuber

Pangaliidu esimese innovatsioonipreemia sai LHV krüptoraha platvorm Cuber. Innovatsioonipreemiaga tunnustab liit pankade tööd uuenduslike teenuste pakkumisel ja klientide teenindamisel ning väärtustab arendustööd pankade tagatubades ja töökorralduses, mis ei pruugi kliendile esmapilgul välja paista.

Innovatsioonipreemia žürii juhi Andrei Korobeiniku sõnul edestas LHV teisi uuenduse rahvusvahelise unikaalsuse, maailmas pioneer olemise ja mõjuga siinsele tehnoloogiasektorile, luues võimaluse uuteks avatud teenusteks kolmandatele osapooltele. "Cuber eristus teistest töödes oma "kastist väljas" lahendusega. Kas neid saadab kommertsedu, on veel vara öelda, kuid arendusjulguse eest tuleb LHVd kindlasti tunnustada, " selgitas Korobeinik.

LHV tõi maailmas esimese pangana krüptoraha tehnoloogial põhineva platvormi Cuber turule mullu kevadel. Cuberis liiguvad maksed ilma keskse vahendajata kasutades sarnaselt bitcoinile blockchaini tehnoloogiat. Rakenduses tehtavad maksed on fikseeritud üks-ühele kursi alusel euroga.

Esitatud töid hindasid žüriis lisaks Korobeinikule tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa portaalist geenius.ee, Kopenhaageni Ärikooli õppejõud Mart Laatsit, TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juht Tea Varrak, Eesti äriinglite ühenduse EstBAN tegevjuht Heidi Kakko ja Tartu Ülikooli ideelabori juht Maret Ahonen.

Pärnu Finantskonverentsi innovatsioonipreemia erisessioonil andis peapreemia LHV Panga krüptorahanduse tootejuht Jüri Laurile üle Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.

Innovatsioonikonkursi teise koha sai SEB paberivaba teenindus ja kolmanda koha TransferWise’i makse LHV internetipangas ja mobiilipangas.

Innovatsioonipreemiale oodati kandideerima nii uudseid lahendusi klienditeeninduses, toote- ja teenusevaldkonnas kui ka organisatsiooni-, protsessi- ja turundusinnovatsiooni.

Konkursile kvalifitseerus kokku kuus tööd. Žürii hindas esitatud uuenduste kasutajamugavust, unikaalsust ja väärtuslikkust klientidele, mõju panga kasumlikkusele või kuluefektiivsusele, uuenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, ettevõtmise elujõulisust ja kasu ühiskonnale. Innovatsioonipreemia sai nominent, mis kogus žüriiliikmetelt enim hääli. 

Konkursil osalesid:

LHV krüptoraha platvorm Cuber

Cuber on uus universaalne platvorm, millele rajada tuleviku finantsteenuseid. Seni nähtud keskselt tagatud ja emiteeritud väärtuse kandjad on kõik suletud süsteemid. Cuberi näol on tegemist LHV ja koostööpartnerite poolt loodud maailma esimese keskselt tagatud, kuid täiesti avatud, läbipaistva ja seetõttu ka lihtsasti programmeeritava väärtuse kandjaga. LHV emiteeritud väärtused kajastuvad hajutatud pearaamatu võrgus ehk blockchainis. Oleme loonud infrastruktuuri emiteeritud väärtuse jälgimiseks ja lunastamiseks. Platvormi oleme ehitanud põhimõttel, et kolmandad, sõltumatud osapooled saaksid lihtsal viisil oma rakendusi meie süsteemiga siduda, seadmata ohtu isikuandmeid, väärtuse kandjat ennast või muud turvalist infot.

DNB Pank: “Sinu liisitud auto on kindlustatud, aga Sina ise?”

DNB Pank AS töötas koostöös ERGO Insurance SE-ga välja Eestis unikaalse kindlustustoote, mis annab eraisikutele ja nende peredele kindlustunde ning kaitseb ootamatuste eest. Uudne liisingukindlustus annab teadmise, et ootamatu õnnetus või töökaotus ei sea ohtu liisingukohustuse täitmist, vaid selle võtab ootamatuste korral enda hooleks ERGO Insurance SE.2015. aastast alates sõlmitud teenusega seotud ligi 300 lepingut. Viimased kuud on näidanud huvi tõusu ning kasvunumbreid. Liisingulepingut sõlmides mõeldakse ka võimalikele riskidele ning üha aktiivsemalt tuntakse huvi ka liisingukindlustuse vastu. Liisingukindlustust müüakse koos liisingulepinguga, mis muudab selle toote mugavaks ja kättesaadavaks üle Eesti.

TransferWise’i makse LHV internetipangas ja mobiilipangas

LHV tutvustas 2016. aasta veebruaris TransferWise’i makset, mis toob idufirma kvaliteetse ja soodsa teenuse läbi LHV pangakanali kliendile mugavalt kätte. LHV saab selle kaudu pakkuda kliendile selles turunišis maailma parimate hulka kuuluvat teenust.Tegemist on maailmas esimese korraga, kui TransferWise’i makse on integreeritud otse panga interneti- ja mobiilipanka. Projekti käigus töötas TransferWise välja rakendusliidese ja LHV koos Codeborne’iga arendas välja vastava teenuse kliendi jaoks.

SEB omatöötajate LAB



SEB LAB on SEB töötajatele mõeldud eksperimentaalne vabatahtlik programm, kus otsitakse ärilistele väljakutsetele lahendusi täiesti uue nurga alt, kasutades teenusedisaini ja Lean Startup tööriistu.LAB sündis vajadusest luua muutuvas konkurentsiolukorras organisatsioonis võimekus erinevate ideedega eksperimenteerimiseks ja ideede elluviimiseks teenusedisaini ning start-up maailmast tuntud Lean Startup metodoloogia abil. Protsess erineb tavapärasest äriarendusprotsessist ning võimaldab piiratud ressursi tingimustes saavutada kiiremaid tulemusi.LAB-i eesmärk on toetada klientidele ajakohase panganduskogemuse loomist ja arendada tulevikupangandust. LAB-i raames kogume töötajatelt häid ideid ja kontseptsioone, mis aitavad leida uudseid lahendusi olulistele ärilistele väljakutsetele või lahti mõtestada ja end ette valmistada uute suundade suhtes, mis hakkavad pangandusäri tulevikus mõjutama.

SEB paberivaba teenindus

SEB paberivaba teenindus tähendab seda, et klienti teenindatakse pangakontoris puutetundliku ekraani abil – loodavad dokumendid allkirjastatakse ID-kaardi või mobiil-ID-ga ja arhiveeritakse kliendi internetipangas asuvasse digiportaali.Pankade kontoriteenindus on oma protsessi mõttes olnud küllalt muutumatu. Iga tehingu kinnituseks vormistatakse mitmes eksemplaris dokumendid, millest üks jääb igale tehinguosalisele. Tehnoloogia arengut vaadates oli meile selge, et kontoriteenindus on jäänud liiga kinni olemasolevatesse protsessidesse ning tuleviku panganduses ei ole mitte vähem paberitööd vaid see on tõenäoliselt täielikult paberivaba.Kasutades ära Eesti digitaalse allkirjastamise võimalusi otsustasime viia kontoriteeninduse uuele tasemele, muutes selle kliendi nõusolekul täielikult paberivabaks, eesmärgiga lihtsustada klienditeenindusprotsesse ning vähendada kontorite paberikulu (ühe tehingu peale kulub pangas keskmiselt neli lehte paberit). Kuna interaktiivsed lahendused mängivad ka näost-näkku teenindamisel järjest tähtsamat rolli, siis teine oluline eesmärk oli parandada paberivaba teeninduse abil SEB pangakontorites teeninduse kvaliteeti.

Swedbanki mobiiliapp: Küsi ja saada raha funktsionaalsus

2015.aastal lisas Swedbank oma mobiilipanka mugava lahenduse raha kiireks saatmiseks ja küsimiseks. See on uus ja lihtne viis raha saata ja küsida. Lahendust saab kasutada ilma paroolideta ning tehing võtab aega vaid paar sekundit. Uut lahendust saavad kliendid kasutada näiteks ühiseks kingituseks raha kogudes, restoraniarvet jagades või näiteks selleks, et  küsida sõbralt tagasi unustatud laenusummat. Raha „saatmiseks“ mobiilipangas vali saaja, sisesta summa ja kinnita makse nupuvajutusega. Lihtne! „Küsi raha“ nupule vajutades saadad ülekande palve SMSi, e-maili või Facebooki vahendusel, edastades selle saajale kõik küsija andmed (sh makselingi) ülekande tegemiseks. Raha saatja peab sisestama vaid summa ja valima maksja oma telefoniraamatust. Kui maksja on Swedbanki klient, kel mobiilis lihtne makse aktiveeritud, on ülekande tegemine eriti mugav.

 

Konkursi lehekülg internetis: http://pangaliit.ee/et/innovatsioonipreemia-2016

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit, tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Rahatarkuse kuul panustati noorte finantskäitumise parandamisele

Rahatarkuse kuul panustati noorte finantskäitumise parandamisele

Märtsis tähistati Pangaliidu eestvedamisel taaskord Eestis rahatarkuse kuud. Ettevõtmise raames pöörasid Pangaliidu liikmespangad ühiselt tähelepanu aruka finantskäitumise põhimõtetele ning finantskirjaoskuse vajalikkusele.

Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul oli rahatarkuse kuu raames eesmärk panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale. “ Viimase viie aastaga on algatuse raames saanud vajalikke teadmisi rahaasjadega toimetulekuks ligi 20 000 koolinoort üle Eesti, koolidest laekunud positiivne tagasiside kannustab meid koolidega koostööle ka edaspidi. ” viitas Talihärm.

Käesoleval aastal jagati rahatarkuse kuu raames finantsharidust enam kui 100 Eesti koolis. Esmakordselt viidi läbi ka partnerkooli programm, mille raames korraldati süvendatud rahatarkuse koolitused kuhu kaasati lisaks õpilastele ka õpetajad ja lapsevanemad Tallinna Nõmme Gümnaasiumis. Pangaliidu finantshariduse toimkonna juhi Katrin Laksi sõnul oli partnerkooli programmi üheks eesmärgiks vaadata, kas rahatarkuse jagamine on tulemuslikum, kui seda teadmist on võimalik anda samaaegselt  ka õpetajatele ja lapsevanematele. „Nimelt on lapsevanematel lapse finantskäitumise kujundamisel ääretult oluline roll, kuna kõige enam õpivad lapsed just jäljendades oma vanemaid“, lisas Laks. 12. klasside õpilastele korraldati õpilaste loovtööde võistlus „Tahan saada ümbermaailmareisile!“, kus õpilased pidid võistkondades koostama reaalselt toimiva finantsplaani ümbermaailmareisi korraldamiseks. Parimaid loovtööde võistlusel osalejaid premeeriti töövarju päevaga suuremate Eestis tegutsevate pankade juhtide juures, kokku saab töövarju päevast osa 11 Nõmme Gümnaasiumi õpilast.

Sotsiaalmeedias suunati rahatarkuse kuul tähelepanu eeskätt noortele, muuhulgas tegi Facebookis loodud rahatarkuse leheltestienam kui 2000 inimest, et saada teada, kui mõistlikult oma rahaga ümber käia osatakse.

Rahatarkuse kuu raames kaasasime koolinoori ka uuele pangateenuselt eestikeelse nime leidmise protsessi. Lähiajal ka Eestis tutvustatavad kontaktivada makset, mille teostamiseks piisab kaardi asetamisest terminali lähedale tuntakse inglisekeelses keeleruumis: mh märksõnadega “Contactless”, “Tap and Go”, “PayWave”, “PayPass” jt.

Facebookis kättesaadavaks tehtud nimesoovituse rakendust külastati kokku ligi 3000 korda, oma hääle või soovituse nime osas andis ligi 500 kasutajat. Pakutud nimekujude analüüs seisab Pangaliidul alles ees, kuid loosimise tulemusena saab võimaluse osalemiseks töövarju päeval Karina Gorskova Viljandi Gümnaasiumist.

Rahatarkuse kuud korraldasid Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 13 liikmespanka, rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, vabaühendus Ettevõtlusteater ja MTÜ Rahatarkus.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail:  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.