Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: LHV Pank võeti Pangaliidu liikmeks

LHV Pank võeti Pangaliidu liikmeks                                          PRESSITEADE 25.05.2009

Pangaliidu juhatus võttis tänasel  juhatuse koosolekul AS LHV Panga Pangaliidu liikmeks. Koos LHV Pangaga on pankade huve esindaval

Pangaliidul nüüd 10 liiget.

LHV Pank on Eesti kapitalil põhinev, 1999.a. asutatud investeerimispanga AS Lõhmus, Haavel & Viisemann õigusjärglane. LHV Pank on lisaks Eestile veel tegev Lätis ja Leedus. LHV grupi teenuseid kasutab kokku ligi 35 000 klienti.
Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele. Kui meie piirkonna vastu on ajalooliselt tundnud huvi peamiselt põhjamaade pangandusgrupid ja viimastel aastatel on elavnenud ka Kesk-Euroopa pangandusgruppide tegevus siinsel turul, siis üle hulga aja saab näha Eesti kapitalil põhineva panga lisandumist. Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärm sõnul on tervitatav, et praegu veel suhteliselt väike kodumaine pank liitub ka kohaliku panganduse erialaliiduga, et omada paremaid kanaleid nii informatsiooni saamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliidu liikmelisusel on positiivne mõju ka klientidele, sest liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 10: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Parex Pank, UniCredit Pank, DnB NORD Pank ja LHV Pank.  2008. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi enam kui 97%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täieõiguslik liige.

Igat liikmespanka esindab juhatuses üks esindaja. Pangaliidu juhatuse liikmeteks on Priit Perens Swedbankist, Ahti Asmann SEB Pangast, Vahur Kraft Nordea Pangast, Aivar Rehe Sampo Pangast, Andrus Kluge Krediidipangast, Valeri Haritonov Äripangast, Sofia Krist Parex Pangast, Taavi Laur UniCredit Pangast, Hans Pajoma DnB NORD Pangast ja Erki Kilu LHV Pangast. Juhatuse esimeheks on Aivar Rehe.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: Tänasest vähenevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

PRESSITEADE                                          18.05.2009

Tänasest vähenevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil vähenevad 18. mail internetipangas korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 3000 kroonini päevas. Tänavune aktsioon on jätkuks mullu aset leidnud paroolikasutajate päevaste limiitide alandamisele 5000 kroonini päevas. Rohkem paroolikasutajate päevaseid limiite vähendada kavas ei ole.

Muudatus puudutab Swedbanki, SEB panga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatorite ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga. 

Pangaliit soovitab klientidel netipankade külastamiseks ja tehingute tegemiseks kasutada paroolikaardi asemel ID-kaarti või mobiil-ID-d, sest need on kõige turvalisemad viisid enese identifitseerimiseks internetis. Samuti sobivad PIN kalkulaator ja ühekordsed paroolid. Pangaliidu soovitus kehtib kõigile enda turvalisusest hoolivatele klientidele, sõltumata maksete summadest.

Ründed pangaklientide vastu on muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. Korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud isiku tuvastamise viisiks ja kõikidel pankadel soovitatakse üle minna muude turvalisemate autentimisviiside peale. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Korduvkasutusega paroolikaardi koodid aga on lihtsalt kopeeritavad ja hiljem võib neid omaniku teadmata kasutada. 

„Selle muutuse peamine eesmärk on julgustada inimesi kasutama pangateenuste puhul enda isiku tuvastamiseks ID-kaarti või mobiil-ID-d. ID-kaardi peamiseks plussiks on suurem turvalisus, ent lisaks sellele on ID-kaart ka mugavam – see sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad,” loetles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ID-kaardi kasutusvõimalusi. „Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. ID-kaardi turvalisuse ja mugavuse hindajaid tuleb pangaklientide hulgas üha juurde - tänavu on ID-kaardiga veebipankade kasutajate hulk oluliselt kasvanud ja ID-kaarti kasutab oma igapäevaste pangatoimingute teostamiseks juba enam kui 100 000 pangaklienti. Pangaliidule teeb see ainult rõõmu.”

Et ID-kaardi kasutamist inimestele lihtsamaks teha, pakuvad Swedbank ja SEB võimalust saada kuni mai lõpuni tasuta uued PIN-koodid isiku tuvastamiseks ning digiallkirja andmiseks, ununenud koodide asemel saab uued hankida ka kodakondsus- ja migratsiooniametist. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel uuendada ise internetis, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis. Mitmed pangad pakuvad kevadel soodushinnaga müügiks ID-kaardi lugejaid, mis tuleb kaardi kasutamiseks arvutiga ühendada.

Alates 2007. aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimisel ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina. Peagi on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ja anda digiallkirja ning hääletada nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu kui europarlamendi valimistel.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel aadressil www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Swedbanki ja SEB kontoritest. 
 
 

Lähem info:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: 18. mail vähenevad taas internetipankade paroolikaartide makselimiidid

18. mail vähenevad taas internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil vähenevad 18. mail internetipangas korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 3000 kroonini päevas. Tänavune aktsioon on jätkuks mullu aset leidnud paroolikasutajate päevaste limiitide alandamisele 5000 kroonini päevas. Rohkem paroolikasutajate päevaseid limiite vähendada kavas ei ole.

Muudatus puudutab Swedbanki, SEB panga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatorite ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.

Pangaliit soovitab klientidel netipankade külastamiseks ja tehingute tegemiseks kasutada paroolikaardi asemel ID-kaarti või mobiil-ID-d, sest need on kõige turvalisemad viisid enese identifitseerimiseks internetis. Samuti sobivad PIN kalkulaator ja ühekordsed paroolid. Pangaliidu soovitus kehtib kõigile enda turvalisusest hoolivatele klientidele, sõltumata maksete summadest.

Ründed pangaklientide vastu on muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. Korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud isiku tuvastamise viisiks ja kõikidel pankadel soovitatakse üle minna muude turvalisemate autentimisviiside peale. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Korduvkasutusega paroolikaardi koodid aga on lihtsalt kopeeritavad ja hiljem võib neid omaniku teadmata kasutada.

„Selle muutuse peamine eesmärk on julgustada inimesi kasutama pangateenuste puhul enda isiku tuvastamiseks ID-kaarti või mobiil-ID-d. ID-kaardi peamiseks plussiks on suurem turvalisus, ent lisaks sellele on ID-kaart ka mugavam – see sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad,” loetles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ID-kaardi kasutusvõimalusi. „Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. ID-kaardi turvalisuse ja mugavuse hindajaid tuleb pangaklientide hulgas üha juurde - tänavu on ID-kaardiga veebipankade kasutajate hulk oluliselt kasvanud ja ID-kaarti kasutab oma igapäevaste pangatoimingute teostamiseks juba enam kui 100 000 pangaklienti. Pangaliidule teeb see ainult rõõmu.”

Et ID-kaardi kasutamist inimestele lihtsamaks teha, pakuvad Swedbank ja SEB võimalust saada kuni 18. maini tasuta uued PIN-koodid isiku tuvastamiseks ning digiallkirja andmiseks, ununenud koodide asemel saab uued hankida ka kodakondsus- ja migratsiooniametist. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel uuendada ise internetis, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis. Mitmed pangad pakuvad kevadel soodushinnaga müügiks ID-kaardi lugejaid, mis tuleb kaardi kasutamiseks arvutiga ühendada.
 
Alates 2007. aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimisel ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina. Peagi on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ja anda digiallkirja ning hääletada nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu kui europarlamendi valimistel.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel aadressil www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Swedbanki ja SEB kontoritest.

 

Lähem info:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: Euros väljastatud laenu tagasimaksete konverteerimine

Pressiteade 29.10.2008

Euros väljastatud laenu tagasimaksete konverteerimine

Täna edastas Pangaliit koos Swedbanki, SEB Panga, Nordea Panga Eesti filiaali ja Danske Panga Eesti filiaaliga Tarbijakaitseametile ühise seisukoha euros väljastatud laenu tagasimaksetel kasutatava kursi osas.

Valdav osa täna tarbijatele väljastatud pikaajalistest laenudest, sh eluasemelaenudest antakse pankade poolt välja eurodes. Samas on tarbijal võimalus laenu võtta ka Eesti kroonides. Juhul, kui tarbija on otsustanud võtta eurolaenu, lepivad pank ja laenusaaja kokku, et laenuleping sõlmitakse ja täidetakse eurodes. Niisugune kokkulepe on kooskõlas võlaõigusseadusega. Laenusaajal on võimalus osta laenu tagasimakseteks vajalik kogus eurosid ükskõik missuguse valuutavahetusteenust pakkuva ettevõtja käest. Kui laenusaaja seda võimalust ei kasuta, vahetab laenu andnud pank laenusaaja kontol muus valuutas oleva raha eurodesse ise, selline kokkulepe sisaldub laenulepingu tingimustes.  Nagu ka muud valuutavahetusteenust pakkuvad ettevõtted, kasutab pank konverteerimisel kursina kommertskurssi.

Pangaliit ei nõustu Tarbijakaitseameti väitega, et Eesti krediidiasutused peavad eurolaenu tagasimaksed konverteerima Eesti Panga kursiga. Ameti väitel on kommertspankadel võimalik vahetada eurosid Eesti Pangas keskkursi alusel ja pankadele ei kaasne seega seoses eurode ostuga kulusid. Tarbijakaitseamet jätab siinkohal tähelepanuta, et Eesti Panga presidendi määrus, mis keskpangast valuutade ostu-müüki reguleerib, kohaldub ainult krediidiasutustele valuutade nö hulgiostul mitte tarbijatele jaemüügil.

Tegelikkusele ei vasta ka Tarbijakaitseameti väide, et pankadel ei teki seoses valuutavahetusteenuse osutamisega kulusid. Esiteks on teenustasuta võimalik Eesti Pangast välisvaluutat soetada alles kolmandaks pangapäevaks peale valuuta eest tasumist. Lisaks valuuta ostukuludele lisanduvad valuutavahetusteenuse pakkumisel ka muud tegevuskulud, mis normaalse majandustegevuse korral lisatakse toote hinnale: ka selle teenusega kaasnevad sarnaselt teistele pangateenustele kulud tööjõule, ruumide üürile, IT-arendustele, süsteemide ülalhoiule, turvalisuse tagamisele jms. Samuti leiame, et on põhjendamatu eeldada, et teatud liiki teenusepakkujate - antud juhul krediidiasutuste - poolt pakutav valuutavahetusteenus peaks erinevalt teiste valuutavahetusteenust pakkuvate ettevõtetest olema tasuta. Lisaks juhtisime Tarbijakaitse tähelepanu asjaolule, et laenu tagasimaksete puhul kasutavad krediidiasutused valuutavahetusel mitte sularahakursse, vaid sellest soodsamaid ülekandekursse.

Tarbijakaitseamet viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuete määrusele, mille kohaselt toimub kauba ja teenuse hinna ümberarvestamine Eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga vahetuskursi alusel. Siinjuures märgib Pangaliit, et nimetatud säte reguleerib Eesti kroonides väljendatud hinna ümberarvestamist eurodesse Eesti eurole üleminekul ning ei ole muudel juhtudel kohaldatav, lisaks ei ole eurolaenud väljendatud Eesti kroonides vaid eurodes.

Tarbijakaitseamet asub seisukohale, et laenu andmisega seotud kulud peaksid sisalduma intressimarginaalis ja lepingutasus. Pangaliit ei saa sellega nõustuda, kuna konverteerimiskulude intressimarginaali või lepingutasusse sissearvestamisel diskrimineeriksid pangad oma kliente, kes hoiavad laenu teenindamiseks vajalikke vahendeid eurokontol või kes kasutavad mõne teise valuutavahetusteenuse pakkuja teenust. Lisaks on tähelepanuta jäetud olukorra muutus, mille toob kaasa Eesti eurole üleminek – siis muutuks eurolaenu intress, mille sisse on arvestatud valuutavahetuskulu, ebaõiglaseks kõigi nende eurolaenu võtnute suhtes, kes on laenu võtnud enne eurole üleminekut. Pangaliit leiab, et eurolaenu tagasimaksete konverteerimiskulude liitmine laenuintressile ei oleks tarbijate huvides.
Konverteerimiskulude väljatoomist toetab ka Finantsinspektsiooni 01.03.2009. aastal jõustuv juhend „Nõuded eluasemelaenu kohta avaldatavale lepingueelsele teabele“ , millega soovitatakse esitada lepingueelselt teave laenusaaja poolt kantavate perioodiliste kulude, mh laenu tagasimaksete teostamisel valuuta konverteerimisega seotud kulude kohta eraldi.

Finantsinspektsioon on pangaliidule edastanud ka oma arvamuse  euros väljastatud laenu tagasimaksetel kasutatava kursi kohta, mis on kättesaadav inspektsiooni kodulehel. Esmakordselt pöördus Tarbijakaitse eurolaenude teemal Pangaliidu poole 2007.aaasta novembris paludes meil põhjendada, miks pangad annavad laene eurodes, miks kasutatakse eurolaenu tagasimaksete puhul kommertskurssi ja kas konverteerimiskulu arvestatakse ka krediidikulukuse määra sisse. Pankade poole pöördus Tarbijakaitseamet esmakordselt alles 2008.aasta septembris, küsides teavet eurolaenu tagasimaksete puhul kasutatava kursi, konverteerimise kulude kandmise ja tarbijale sellekohase teabe avaldamise kohta.

Pangaliit ja pangad on avatud koostööks Tarbijakaitseametiga jõudmaks ühisele seisukohale õigusaktide tõlgendamise osas ja leidmaks lahendusi tarbijate paremaks informeerimiseks.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569