Eesti Pangaliit

Uudised

Pessiteade: Täna toimus Pangaliidu juhatuse kohtumine majandus – ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga

Pressiteade                                                                                                        14.10.2008

Täna toimus Pangaliidu juhatuse kohtumine majandus – ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga.

Kohtumise eesmärgiks oli arutada riigi ja kommertspankade koostöövõimalusi ettevõtete krediteerimiseks nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis.

Kohtumisel tõdeti, et sõltuvalt majanduse arengufaasist on raha kättesaadavus Eestis nagu ka kogu maailmas täna piiratum. Lisaks on piiratud raha pakkumine tõstnud rahaturgudel raha hinda. Äriprojektide finantseerimisel on pangad tõstnud nõutava omafinantseerimise määra ja täiendavat tähelepanu pööratakse tagatistele. Igale laenutaotlusele lähenevad pangad individuaalselt, kuid kindlasti  jälgitakse  senisest kriitilisemalt ettevõtete jätkusuutlikkuse näitajaid ja terviklikku raha juhtimist.

Kuigi ettevõtjad on oma tegevuse rahastamise võimaluste osas muutunud viimasel ajal murelikuks kinnitasid pangajuhid, et väljastatavate laenude kogumaht ei ole näidanud langustendentsi. Aastaga on ettevõtetele väljastatud laenude maht kasvanud 101 miljardilt kroonilt 118 miljardi kroonini ning ettevõtetele väljastatud laenude netoportfell kasvab ca 1 miljardi krooni võrra kuus.

Turusituatsiooni muutumine on toonud endaga kaasa pankade laenuportfelli struktuuri muutumise. Suurim muutus tuleneb kinnisvara ning ehitussektori osakaalu vähenemisest. Viimasel aastatel sisenesid paljud ettevõtted oma põhitegevuse kõrvalt kas kinnisvara või ehitusärisse, mis tänases turusituatsioonis võib tekitada neile likviidsusprobleeme.

Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe kinnitas, et pangad on jätkuvalt huvitatud erinevate ettevõtluse finantseerimise võimaluste pakkumisest ning  eelistatumad on ekspordile ja innovatsioonile suunatud projektid.  Jätkuvalt ollakse huvitatud EASi toetuse või KredExi garantiiga projektide sild/kaas-finantseerimisest. „Kindlasti soovivad pangad toetada majandusarengut. Kui headel aegadel on laen pea kõigile kättesaadav, siis majanduse langusfaasis ollakse laenukraanide avamisel konservatiivsemad. Tagamaks soovitud kiire majanduse kohandumine, hindan, et äririskide tunnetamine ja ettenägemine on vajalik nõue nii pankadele kui ettevõtjatele“ ütles Rehe.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtlusele suunatud tehnoloogiainvesteeringute ning innovatsiooni programmide rakendumiseks tarvilik koostöö ettevõtjate, pankade ja valitsuse vahel. "Pangad olid tänasel kohtumisel ses osas konstruktiivsed ja  koostööaltid ning sain veendumuse, et hea äriplaaniga on ka täna mõtet panka minna. Endiselt pakutakse võimalusi ekspordile suunatud äriprojektide rahastamiseks," ütles minister.

Lähem info:
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: DnB NORD Pank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE 16.09.2008

DnB NORD Pank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis tänasel  juhatuse koosolekul Bank DnB NORD A/S Eesti filiaali Pangaliidu liikmeks. Koos DnB NORD Pangaga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 9 liiget.

DnB NORD Pank kuulub ühte Põhjamaade suuremasse pangandusgruppi, Eestis tegutseb pank alates 2006. aasta kevadest. Lisaks Eestile tegutseb pank ka Soomes, Taanis, Poolas, Lätis ja Leedus. DnB NORD grupil on 170 esindust ja 735 000 klienti. Grupi emapankadeks on Norra ja Põhja-Saksamaa suurimad pangad DnB NOR ja NORD/LB.

DnB NORD Panga juhataja Hans Pajoma leiab, et praeguses majanduskeskkonnas on pankade roll Eesti majanduse taaselustamisel oluliselt suuremaks muutumas ning seetõttu on Pangaliiduga liitumine DnB NORD Panga jaoks väga oluline samm. „Arvame, et nüüd, kui DnB NORD Pank on Eesti pangandusturul tegutsenud ligikaudu kaks aastat, on õige aeg anda ka meil oma panus liidu tegevusse,” kommenteerib Pajoma.

Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele. Euroopa Liiduga liitumise mõjul on viimastel aastatel elavnenud ka Eesti pangandusturg ning uute tegijatena on Soome, Rootsi ja kohalikul kapitalil põhinevate pankade kõrval Eestis esindatud ka Kesk-Euroopa pangandus. Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärm sõnul on loomulik, et uued, praegu veel suhteliselt väikesed välispankade filiaalid liituvad ka kohaliku panganduse erialaliiduga, et omada paremaid kanaleid nii informatsiooni saamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliidu liikmelisusel on positiivne mõju ka klientidele, sest liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 14 krediidiasutusest 9: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Parex Pank, UniCredit Pank ja DnB NORD Pank.  2007. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi 97,7%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täieõiguslik liige.

Igat liikmespanka esindab juhatuses üks esindaja. Pangaliidu juhatuse liikmeteks on Erkki Raasuke Swedbankist, Ahti Asmann SEB Pangast, Vahur Kraft Nordea Pangast, Aivar Rehe Sampo Pangast, Andrus Kluge Krediidipangast, Valeri Haritonov Äripangast, Lauri Kärner Parex Pangast, Taavi Laur UniCredit Pangast ja Hans Pajoma DnB NORD Pangast. Juhatuse esimeheks on Aivar Rehe.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: Tänasest alanesid internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Pressiteade                                        02. mai 2008

Tänasest alanesid internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Turvalisuse suurendamiseks vähendati Eesti Pangaliidu eestvedamisel alates tänasest, 2. maist internetipangas korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate tehingute päevalimiiti 5000 kroonini. 

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti Filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. Hansapanga, SEB ja Sampo Panga telefonipanga klientidele, kes kasutavad autentimisvahendina korduvkasutusega paroolikaarti, kehtib sama tingimus. PIN-kalkulaatori, ühekordsete paroolikaartide, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad saavad jätkata oma senise limiidi kasutamist.

„Madalamad korduvkasutusega paroolikaardi päevalimiidid aitavad pankadel kliente interneti ohtude vastu paremini kaitsta ja toovad kaasa turvalisema internetikasutuse,” kommenteeris makselimiitide alandamist Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Ründed pangaklientide vastu on kõikjal maailmas muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. „Reeglina ründavad häkkerid kliendi arvutit mitte panga süsteeme, kuna viimased on väga tõhusalt kaitstud,” selgitas Talihärm. „Seetõttu kaitseb iga kasutaja, kes internetipangas ülekandeid teeb, oma raha, kasutades enese isiku kindlakstegemiseks turvalisi autentimisvahendeid. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid on aga lihtsalt kopeeritavad.”
 
Ehkki esmatähtis on kindlasti ID-kaardi suurem turvalisus, on ID-kaart lisaks ka mugavam. „Kui kasutada PIN-kalkulaatorit või koodikaarti, peab iga internetipanga jaoks olema eraldi kalkulaator või kaart, aga ID-kaart sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad,” loetles Talihärm ID-kaardi võimalusi. „Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. Digitaalselt allkirjastatavaid teenuseid pakuvad juba ka osad pangad. ID-kaardi turvalisuse ja mugavuse hindajaid tuleb pangaklientide hulgas üha juurde - tänavu on ID-kaardiga veebipankade kasutajate hulk kasvanud ja praegu kasutab seda võimalust panga keskkonda logimisel 5-20% pankade klientuurist. Pangaliidule teeb see ainult rõõmu.”

ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb soetada ID-kaardi lugeja. Seda saab osta nii Hansapanga internetipangast kui kontoritest, SEB kui Sampo Panga kontoritest, samuti Parex banka Eesti Filiaalist. Krediidipank annab kaardilugeja oma kliendile tasuta. Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat müüvad samuti mitmed arvutipoed.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Hansapanga ja SEB kontoritest. Kuni 30. juunini  annavad Hansapank ja SEB uued ID-kaardi PIN-koodid tasuta. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel ise uuendada internetis aadressil http://sk.ee/id-kontroll/, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Alates 2007.aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada internetipanka sisenemisel enese identifitseerimiseks ka mobiil-ID-d, mis on ID-kaardi analoog ning võimaldab mobiiltelefoniga teha e-toiminguid. 2008 jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara ning sellega saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.

Turvalisema internetikasutuse toetuskampaania toimub Arvutikaitse 2009 egiidi all. Arvutikaitse 2009 on 2006. aasta mais sihtasutuse Vaata Maailma peamiste partnerite ja Eesti riigi vahel sõlmitud koostöölepe, mille eesmärk on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma kõige turvalisema infoühiskonnaga riik. Koostööleppe põhitegevused on suunatud tavakasutajate harimisele. 2009. aasta lõpuks soovib Arvutikaitse jõuda 400 000 ID-kaardi ja Mobiil-ID elektroonilise kasutajani. Veebruari alguseks oli väljastatud 1,156 miljonit ID kaarti, millest hetkel kehtivad 981 000, vähemalt ühel korral oli ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud  umbes 100 000 kaardiomanikku.

Arvutikaitse 2009 asutajaliikmeteks on sihtasutus Vaata Maailma, Elion, EMT, Hansapank, SEB ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2007. aasta sügisel liitusid koostööleppega ka Sampo Pank, Nordea Pank, Krediidipank, Sertifitseerimiskeskus, E-kool, maksu- ja tolliamet, justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus, Tele2 ning Eesti Energia.

Lähem info:
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: Pangaliitu asub juhtima Aivar Rehe


PRESSITEADE                               15.04.2008

Pangaliitu asub juhtima Aivar Rehe

Pangaliidu juhatus valis tänasel koosolekul juhatuse esimeheks Sampo Panga juhi Aivar Rehe. Rehe vahetab välja Nordea Panga juhi Vahur Krafti, kes juhtis Pangaliitu kaks aastat.

Tänades Vahur Kraft tehtud töö eest rõhutas Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, et „Vahur Krafti juhtimisel  sai viimasel kahel aastal uut hoogu ühisprojektide edendamine Pangaliidu egiidi all ning senisest enam võis märgata iseregulatsiooni väärtustamist liikmespankade poolt.”

Pangaliidu uue juhi Aivar Rehe sõnul jätkab Pangaliit liikmespankade huvide esindamist õigusaktide väljatöötamisel, koostöö koordineerimist maksesüsteemide arenduse,  rahapesu tõkestamise ja turvalisuse alal. Viidates muutunud keskkonnale sõnas Rehe „ 2008.a. on majandus sisenenud tsükli langusfaasi ning pangad kui majanduse vereringe peavad üheskoos läbi Pangaliidu panustama majanduskeskkonna stabiliseerimisse eesmärgiga viia see uuele tõusule.”

Traditsiooniliselt vahetuvad Pangaliidu juhatuse esimehed iga 2 aasta tagant rotatsiooni korras. Rehe  juhib juhatust kuni 2010.a. kevadeni.

Pangaliidu 8 liikmespanka on esindatud juhatuses järgnevalt: Aivar Rehe Sampo Pangast, Erkki Raasuke Hansapangast, Andrus Kluge Krediidipangast,  Vahur Kraft Nordea Pangast, Lauri Kärner Parex Pangast, Ahti Asmann SEB Pangast, Taavi Laur UniCredit Pangast ja Valeri Haritonov  Tallinna Äripangast.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 16 krediidiasutusest 8. 2007. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi 99%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täisliige alates 2004. aastast.

Lähem info:
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569