Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: 2. maist alanevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Pressiteade                                                                             02.04.2008

2. maist alanevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Turvalisuse suurendamiseks vähendatakse Eesti Pangaliidu eestvedamisel 2. maist alates internetipangas paroolikaardiga tehtavate tehingute päevalimiiti 5000 kroonini. 

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. Hansapanga, SEB ja Sampo Panga telefonipanga klientidele, kes kasutavad autentimisvahendina korduvkasutusega paroolikaarti, kehtib sama tingimus. PIN-kalkulaatori, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist.

„Alandame korduvkasutusega paroolikaardi päevalimiite ennekõike klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse nimel,” kommenteeris makselimiitide alandamist Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. „Korduvkasutusega paroolikaarti on igal pool maailmas peetud suuresti oma aja ära elanud autentimisvahendiks ja samas suunas liigume ka meie. Pangaliit soovitab klientidel internetipangas tehingute tegemiseks kasutada paroolikaardi asemel ID-kaarti või viimast uuendust autentimisvahendite seas – mobiil-ID-d. ”

Ründed pangaklientide vastu on kõikjal maailmas muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. „Reeglina ründavad häkkerid kliendi arvutit mitte panga süsteeme, kuna viimased on väga tõhusalt kaitstud,” selgitas Talihärm. „Seetõttu kaitseb iga kasutaja, kes internetipangas ülekandeid teeb, oma raha, kasutades enese isiku kindlakstegemiseks turvalisi autentimisvahendeid. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid on aga lihtsalt kopeeritavad.”

Lisaks turvalisusele on ID-kaart ka mugavam. Kui kasutada PIN-kalkulaatorit või koodikaarti, peab iga internetipanga jaoks olema eraldi kalkulaator või kaart, aga ID-kaart sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad. Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. Digitaalselt allkirjastatavaid teenuseid pakuvad juba ka osad pangad.

ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb soetada ID-kaardi lugeja. Seda saab osta nii Hansapanga, SEB kui Sampo Panga kontoritest samuti Parex banka Eesti filiaalist. Krediidipank annab kaardilugeja oma kliendile tasuta. Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat müüvad samuti mitmed arvutipoed.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Hansapanga ja SEB kontoritest. Kuni 2. maini annab Hansapank uued ID-kaardi PIN-koodid tasuta, SEB annab PIN-koodid tasuta kuni 30. juunini. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel uuendada ise internetis http://sk.ee/id-kontroll/, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Alates 2007.aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada internetipanka sisenemisel enese identifitseerimiseks mobiil-ID-d, mis on ID-kaardi analoog ning võimaldab mobiiltelefoniga teha e-toiminguid. SIM-kaarti, mis toimib ID-kaardina. 2008 jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.

Turvalisema internetikasutuse toetuskampaania toimub Arvutikaitse 2009 egiidi all. Arvutikaitse 2009 on 2006. aasta mais sihtasutuse Vaata Maailma peamiste partnerite ja Eesti riigi vahel sõlmitud koostöölepe, mille eesmärk on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma turvalisima (kõige turvalisema) infoühiskonnaga riik. Koostööleppe põhitegevused on suunatud tavakasutajate harimisele. 2009. aasta lõpuks soovib Arvutikaitse jõuda 400 000 ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutajani. Veebruari alguseks oli väljastatud 1,156 miljonit ID kaarti, millest hetkel kehtivad 981 000, vähemalt ühel korral oli ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud  umbes 100 000 kaardiomaniku.

Arvutikaitse 2009 asutajaliikmeteks on sihtasutus Vaata Maailma, Elion, EMT, Hansapank, SEB ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2007. aasta sügisel liitusid koostööleppega ka Sampo Pank, Nordea Pank, Krediidipank, Sertifitseerimiskeskus, E-kool, maksu- ja tolliamet, justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus, Tele2 ning Eesti Energia.

Lähem info:
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade (RUS)

Pressiteade: 2. mail alanevad taas internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Pressiteade                                                                  12. veebruar 2008

2. mail alanevad taas internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil alanevad 2. maist internetipangas korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 5000 kroonini päevas. Tänavune aktsioon on jätkuks mullu aset leidnud paroolikasutajate päevaste limiitide alandamisele 10 000 kroonini päevas.

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatorite ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.

Pangaliit soovitab klientidel netipankade külastamiseks ja tehingute tegemiseks kasutada paroolikaardi asemel ID-kaarti või mobiil-ID-d, sest need on kõige turvalisemad viisid enese identifitseerimiseks internetis. Pangaliidu soovitus kehtib kõigile enda turvalisusest hoolivatele klientidele, sõltumata maksete summadest.

Ründed pangaklientide vastu on muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. Viimasel ajal on rünnatud ka Skandinaavia ja Baltimaade pankade kliente. Korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud autentimisviisiks ja kõikidel pankadel soovitatakse üle  minna muude turvalisemate isiku tuvastamise viiside peale. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid aga on lihtsalt kopeeritavad ja hiljem võib neid omaniku teadmata kasutada.

„Tänasel turvalise interneti päeval on esmatähtis kindlasti ID-kaardi suurem turvalisus, ent lisaks sellele on ID-kaart ka mugavam. Kui kasutada PIN-kalkulaatorit või koodikaarti, peab iga internetipanga jaoks olema eraldi kalkulaator või kaart, aga ID-kaart sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad,” loetles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ID-kaardi kasutusvõimalusi. „Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. Digitaalselt allkirjastatavaid teenuseid pakuvad juba ka osad pangad. ID-kaardi turvalisuse ja mugavuse hindajaid tuleb pangaklientide hulgas üha juurde - viimase aastaga on ID-kaardiga veebipankade kasutajate hulk enam kui kahekordistunud. Pangaliidule teeb see ainult rõõmu.”

Oma osa on aktiivsemal ID-kaardi kasutamisel kindlasti soodsa hinnaga kaardilugejatel – need saab soetada nii Hansapanga, SEB, Sampo panga kui Krediidipanga kontoritest, samuti Parex banka Eesti filiaalist. Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat müüvad samuti mitmed arvutipoed.

Alates 2007.aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimisel ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina. 2008 jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.

Turvalisema internetikasutuse toetuskampaania toimub Arvutikaitse 2009 egiidi all. Arvutikaitse 2009 on 2006. aasta mais sihtasutuse Vaata Maailma peamiste partnerite ja Eesti riigi vahel sõlmitud koostöölepe, mille eesmärk on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma turvalisima infoühiskonnaga riik. Koostööleppe põhitegevused on suunatud tavakasutajate harimisele. 2009. aasta lõpuks soovib Arvutikaitse jõuda 400 000 ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutajani. Veebruari alguseks oli väljastatud 1,156 miljonit ID kaarti, millest hetkel kehtivad 981 000, vähemalt ühel korral oli ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud  umbes 100 000 kaardiomaniku.

Arvutikaitse 2009 asutajaliikmeteks on sihtasutus Vaata Maailma, Elion, EMT, Hansapank ja SEB Eesti Ühispank koos Eesti riigi esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. 2007. aasta sügisel liitusid koostööleppega ka Sampo pank, Nordea pank, Krediidipank, Sertifitseerimiskeskus, E-kool, maksu- ja tolliamet, justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus, Tele2 ning Eesti Energia.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel aadressil www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Hansapanga ja SEB kontoritest. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel uuendada ise internetis, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Lähem info:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. '; document.write(''); document.write(addy_text41382); document.write('<\/a>'); //-->\n See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade (RUS)

Pressiteade: Alates homsest saab teostada pankadevahelisi otsekorraldusmakseid

Pressiteade          13.06.2007

Alates homsest saab teostada pankadevahelisi otsekorraldusmakseid

Homme, 14. juunil toovad pangad turule uue teenuse, mis võimaldab kliendil teha siseriiklikke otsekorraldusi ka juhul, kui maksja ja saaja arvelduskontod ei asu samas pangas.

Kui seni on Eesti suuremad kommertspangad pakkunud otsekorraldusteenust vaid siis, kui maksja ja saaja arvelduskontod asuvad ühes pangas, siis Eesti Pangaliidu eestvedamisel valminud siseriiklike otsekorralduste ristkasutuse (SOK) skeem võimaldab teha otsekorraldusmakseid ka erinevate pankade vahel,. Uut teenust saavad kasutada Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Nordea Panga, Sampo Panga, Eesti Krediidipanga ning Tallinna Äripanga kliendid. Tegemist on avatud skeemiga ning sellega on oodatud liituma ka pangad, kes täna otsekorraldusteenust ei paku.

Uus teenus  ei vaheta tänast pangasisest otsekorraldust välja, vaid loob täiendava võimaluse otsekorraldusmaksete kogumiseks.

Teenus on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad koguda otsekorraldusmakseid erinevates pankades arvelduskontosid omavatelt klientidelt,  omamata ise seejuures lepingulist suhet kõikide pankadega, kus nende kliendid on arvelduskonto avanud. Tarbijatele tähendab see seda, et nad saavad edaspidi tasuda arveid kõikidele ettevõtetele, kes makseid otsekorralduse kaudu koguvad, sõltumata sellest, missuguse panga kliendid nad on.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul toob skeemi rakendamine positiivseid muudatusi nii panga era- kui juriidilisest isikust klientidele. „Kindlasti rõõmustab erakliente  võimalus tasuda arveid kõikidele otsekorralduse kaudu makseid koguvatele ettevõtetele, sõltumata oma kodupangast,“ ütles Talihärm. „Ristkasutuse rakendumine jätab klientidele alles kõik senised võimalused otsekorralduse kasutamisel ning loob uusi, tihendades nii konkurentsi otsekorraldusteenuseid pakkuvate pankade maastikul,” lisas Talihärm.

Pankade koostööpartneriks otsekorralduste siseriikliku ristkasutuse pakkumisel on  informatsioonilogistika teenuseid pakkuv AS Itella, kes vastutab pankadevahelise infovahetuse ning saaja suunal makse info pakkumise eest.


Lisateave:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressikonverentsi esitlusmaterjal

Pressiteade (RUS)

Pressiteade: UniCredit Pank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE                                              29.01.2008

UniCredit Pank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis tänasel  juhatuse koosolekul UniCredit Bank Eesti filiaali Pangaliidu liikmeks. Koos UniCredit Pangaga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 8 liiget.

Uus Pangaliidu liige AS UniCredit Bank Eesti filiaal kuulub UniCredit Group´i. UniCredit Group on üks Euroopa kümnest juhtivast finantskontsernist, tegutsedes 23 riigis ning teenindades 40 miljonit klienti 9000 filiaali kaudu.

UniCredit Bank Eesti filiaali tegevdirektor Taavi Laur ütles, et "me hindame kõrgelt võimalust osaleda Pangaliidu tegevuses, sest Pangaliit on läbi aastate kandnud olulist rolli Eesti pangandusturu arengus. Seniste Pangaliidu  liikmete väärikale kogemusele tahame liidu tegevusse juurde pakkuda ka Kesk-Euroopa positiivset panganduskogemust“.

Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele. Euroopa Liiduga liitumise mõjul on viimastel aastatel elavnenud ka Eesti pangandusturg ning uute tegijatena on Soome, Rootsi ja kohalikul kapitalil põhinevate pankade kõrval Eestis esindatud ka Kesk-Euroopa pangandus. Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärm sõnul on loomulik, et uued, praegu veel suhteliselt väikesed välispankade filiaalid liituvad ka kohaliku panganduse erialaliiduga, et omada paremaid kanaleid nii informatsiooni saamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliidu liikmelisusel on positiivne mõju ka klientidele, sest liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 14 krediidiasutusest 8: Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Parex Pank ja UniCredit Pank.  2007. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi 99%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täieõiguslik liige.

Igat liikmespanka esindab juhatuses üks esindaja. Pangaliidu juhatuse liikmeteks on Erkki Raasuke Hansapangast, Ahti Asmann SEB Eesti Ühispangast, Vahur Kraft Nordea Pangast, Aivar Rehe Sampo Pangast, Andrus Kluge Krediidipangast, Valeri Haritonov Äripangast, Lauri Kärner Parex Pangast ja Taavi Laur UniCredit Pangast. Juhatuse esimeheks on Vahur Kraft.


Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: 2. maist saab netipangas paroolikaardiga teha kuni 10 000-krooniseid makseid

Pressiteade: 30.04.07

2. maist saab netipangas paroolikaardiga teha kuni 10 000-krooniseid makseid 

Turvalisema internetikasutuse eesmärgil alanevad 2. maist internetipankade korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 10 000 kroonini päevas. Suuremaid makseid saab teha turvalisemaid lahendusi, näiteks ID-kaarti kasutades.  Pangaliit soovitab ID-kaarti kasutada kõigil oma internetikasutuse turvalisusest hoolivatel klientidel, sõltumata maksete summast.

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti Filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatorite ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on tegemist ennetava meetmega, kuna pankade jaoks on meie interneti-turvalisuse olukord väga oluline ning soovitakse hoida see nii kõrgel kui võimalik. Talihärm märkis, et pangad informeerisid plaanitavast muudatusest juba veebruaris, et kliendid saaksid harjuda ID-kaardi kasutamisega internetis ning klientide tagasiside muudatusele on olnud positiivne.

„Vaata Maailma raames sündinud Arvutikaitse 2009 algatuse tulemusel on tänavu kahekordistunud nende inimeste arv, kes kasutavad ID-kaarti Internetis, see ulatub nüüd 50 000 inimeseni. Sama trendi näeme ka internetipankades,” ütles Talihärm. „Hüppeline kasv toimus valimiste nädalal, ja näha on, et paljud lisandunud kasutajad ongi nüüd sellele kui mugavale võimalusele üle läinud. On reaalne, et aasta lõpuks kasvab Internetis ID-kaarti kasutavate inimeste arv 100 000ni."

Arvutikaitse 2009 tegevuste raames on oluliselt laienenud ka ID-kaardi järelteeninduse võrk - ununenud PIN-koodide või aegunud sertifikaatide uuendamine on läinud lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Kokku pakutakse ID-kaardi järelteenindust 143 teeninduspunktis (19 KMA kontorit, 60 Hansapanga kontorit ja kõik 64 SEB Eesti Ühispanga kontorit).

Tänavu on Eesti elanikud ostnud juba 40 000 ID-kaardi lugejat, kokku prognoositakse 2007. aastal väljastada üle 100 000 uue kaardilugeja . Enne tänavust aastat oli kasutuses ligi 70 000 ID-kaardilugejaga varustatud arvutit.

Eestis on välja antud üle 1 miljoni ID-kaardi, seega on kaart pea igal täisealisel kodanikul.

Turvalise internetikasutuse huvides peaks iga inimene hoolitsema ka selle eest, et tema arvutis oleks tulemüür, ajakohane viirusetõrjeprogramm ja toimuks tarkvara regulaarne uuendamine turvaaukude sulgemiseks. Turvalisusmeetmete kohta saab lähemat infot veebilehelt www.arvutikaitse.ee.

2006. aasta maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus on Eesti Vabariigi ja Vaata Maailma Sihtasutuse peamiste rahastajate (Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT ja Elion) ühine ettevõtmine arvutikasutuse turvalisemaks muutmiseks. Kolme aasta jooksul rahastavad osapooled Arvutikaitse 2009 algatust 60 miljoni Eesti krooniga. Selle tulemusel peaks 2009. aasta lõpuks kasutama e-teenusetele ligipääsemiseks ID-kaarti 400 000 eestimaalast.

Lähem info:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
611 6569

Mart Parve
Vaata Maailma SA projektijuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
610 1880