Eesti Pangaliit

Uudised

PRESSITEADE: Kuu aja pärast alanevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Pressiteade 03.04.2007

Kuu aja pärast alanevad internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Klientide kaitsmise ja turvalisema internetikasutuse eesmärgil alanevad 2. maist internetipankade korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate maksete päevalimiidid 10000 kroonini päevas. Pangaliit soovitab klientidel hakata netipankade külastamiseks ja tehingute tegemiseks kasutama paroolikaardi asemel ID-kaarti. Pangaliidu soovitus kehtib kõigile enda turvalisuse eest hoolivatele klientidele, sõltumata tehtavate maksete summadest.

„2007. aastal on ID-kaardi kasutamine internetipankades pidevalt hoogustunud. Aasta algusega võrreldes on kasutajate hulk kasvanud kahekordseks,” ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. „Pangaliidul on hea meel, et kliendid saavad aru turvalise arvutikasutuse teema olulisusest ja järgivad Pangaliidu soovitusi,” ütles Talihärm.

Oma osa aktiivsemal ID-kaardi kasutamisel on kindlasti soodsa hinnaga kaardilugejate müügilolek. Täna pakuvad Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat lisaks arvutipoodidele (Elion, K-Arvutisalong) ka pangad. Täna saab lugeja hankida SEB Eesti Ühispangast, Hansapangast või Parex banka Eesti filiaalist. Aprillis alustavad kaardilugejate väljastamist Sampo pank ja Krediidipank. Esimene partii soodsa hinnaga lugejaid (50 000 tükki) on juba välja müüdud ning suur osa sellest juba ka lõppkasutajate käes.

Veebruari lõpus toimunud e-hääletamine tõstis oluliselt ID-kaartide kasutamisaktiivsust ja lisandus ligi 12,000 uut kasutajat, kes jätkavad ID-kaardi kasutamist ka teistes veebikeskkondades.

Lisaks on ID-kaardi kasutajate arvu suurendanud senisest paremad võimalused saada ununenud koodide asemel uued ID-kaardi PIN-koodid Kodakondsus- ja Migratsiooniametist ning Hansapangast ja SEB Eesti Ühispangast.

ID-kaardi elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda uuel ID-kaardi veebilehel aadressil www.id.ee.

Eestis on alates aastast 2002 väljastatud 1,05 miljonit ID-kaarti, millest kehtivaid on 925 000. Internetis on kasutanud ID-kaarti ligi 55 000 kaardiomanikku. Kuue kuuga on ID-kaardi elektroonilisi funktsioone kasutavate inimeste arv pea kahekordistunud. Iga nädal lisandub ca 500 uut ID-kaardi elektroonilist kasutajat.

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. PIN-kalkulaatorite ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga. Päevane makselimiit on kasutajale määratud kontolt tehtavate maksete summa ülempiir päevas.

Lähem info:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

PRESSITEADE: Pangad tugevdavad internetipanga turvareegleid

Pangad tugevdavad internetipanga turvareegleid


PRESSITEADE                                                           6. veebruar 2007

Internetikasutuse turvalisuse tõstmiseks otsustas Eesti Pangaliidu juhatus kehtestada korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavatele ülekannetele internetipangas alates 2. maist päevalimiidi 10 000 krooni. Suuremat tehingute limiiti vajavad kliendid saavad valida internetipanka sisenemiseks mõne muu identifitseerimisvahendi, näiteks ID-kaardi.

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti filiaali ja Tallinna Äripanga kliente.  PIN-kalkulaatori ja ühekordsete paroolikaartide omanikud saavad jätkata internetipangas oma senise limiidi kasutamist olemasoleva identifitseerimisvahendiga.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul on tegemist turvalisema tuleviku nimel tehtud otsusega. „Internetis levivate pettusekatsete trendid näitavad, et üks peamisi ahvatlusi petturite jaoks on korduvkasutusega koodikaartide kopeerimine. Seetõttu on pankade hinnangul oluline tõsta kliendi kaitstust ning juhtida klientide tähelepanu turvalisele internetikasutusele. ID-kaardiga internetipanka sisenemine on erakliendi jaoks olemasolevate tehnoloogiate seas kindlasti kõige turvalisem ja mugavam moodus,” ütles ta.

ID-kaardi puhul kasutatud kiibitehnoloogia peamine eesmärk on hoida kaardi omaniku elektroonilist suhtlust turvalisena. Samuti on ID-kaart mugav juhul, kui klient kasutab mitme panga internetipanka, sest kaob vajadus mitme paroolikaardi järele.

Kirjeldatud muudatusega ei kaasne klientide jaoks mingeid täiendavaid tegevusi - ID-kaardiga saab klient jätkata oma senise tehingulimiidi kasutamist, vaid paroolikaardi puhul on päeva tehingute ülempiir nüüd 10 000 krooni. Paroolikaarti ei pea pangale tagastama, selle võib jätta ID-kaardi kõrval varuvariandiks väiksemate tehingute tegemisel.

Pangaliit soovitab klientidel samuti üle vaadata oma kehtivad tehingulimiidid. Need peaksid olema tegelikult vaja minevas suuruses, mitte põhjendamatult suured.

Eestis on praeguseks väljastatud 1,04 miljonit ID-kaarti. Elektrooniliselt kasutab seda üle 40 000 kaardiomaniku.

ID-kaardi kasutamiseks vajaliku kaardilugeja saab endale osta vähem kui 100 krooni eest Elioni esindustest, K-Arvutisalongist, SEB Eesti Ühispanga ja peatselt ka Hansapanga, Sampo Panga ning Krediidipanga pangakontoritest.  ID-kaardi lugejatega on varustatud kõik klientidele kasutamiseks mõeldud arvutid pangasaalides.  Üle 100 kaardilugeja ostust huvitatud organisatsioonidel on mõttekas võtta ühendust Sertifitseerimiskeskusega ( See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ), kes koordineerib soodsa hinnaga ID-kaardi lugejate müüki.

Koodikaardi limiidipiirang on üks osa elektrooniliste kanalite kasutamise turvalisuse tõstmise vahenditest. Olulised turvalisusmeetmed on samuti arvutis olev tulemüür, ajakohane viirusetõrjeprogramm ja tarkvara regulaarne uuendamine turvaaukude sulgemiseks. Turvalisusmeetmete kohta saab lähemat infot veebilehelt www.arvutikaitse.ee.

 

Lähem info:

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

6116569

PRESSITEADE: Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni lähenemisaruanded hindavad Eesti eurovalmidust

PRESSITEADE                                                       5. detsember 2006


Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni lähenemisaruanded hindavad Eesti eurovalmidust

Täna avaldasid Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Komisjon regulaarse lähenemisaruande euroga mitteliitunud Euroopa Liidu liikmesriikidest. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumidele ning riikide õigusraamistikku. Lisaks Eestile hinnatakse veel kaheksa riigi eurovalmidust.

„Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne näitab oodatult, et Eesti täidab kõiki euro kasutuselevõtu kriteeriume, kui inflatsiooninõue välja arvata. Samas paistab Eesti silma riigi rahanduse hea olukorraga, mis väljendub suures eelarve ülejäägis ja madalas välisvõlas. Eesti lähiaastate majanduspoliitika peaeesmärgiks on majanduslik stabiilsus ning ühtlasi lähenemine inflatsiooninõude täitmisele, tegemata seejuures järelandmisi teiste kriteeriumite osas,” rõhutas Eesti Panga president Andres Lipstok.

Inflatsiooninõude täitmiseks oleks pidanud Eesti tarbijahindade aastakasv olema 2,8 protsenti, kuid vaatlusperioodil ulatus see 4,3 protsendini.

Riigi rahanduse vallas märgib EKP aruanne, et 2005. aastal oli Eesti valitsussektori eelarve ülejääk 2,3 protsenti SKPst, millega täideti kontrollväärtuse nõue vaevata. Lisaks Eestile oli  eelarve ülejäägis Lätis ja Rootsis, samas kui kuue riigi eelarved jäid puudujääki.  Eesti riigivõlg langes 2005. aastal 4,5 protsendini SKPst ja alaneb prognoosi kohaselt 2006. aastal veelgi, ulatudes 4 protsendini. See on madalaim võlatase Euroopa Liidus ja oluliselt madalam 60-protsendilisest kontrollväärtusest.

Eesti krooni vahetuskurss on püsinud stabiilsena euro keskkursi suhtes ehk tasemel 15,6466.

Aruanne märgib ka, et kuna krooni võlakirjade turg ei ole välja kujunenud, ei saa mõõta Eesti pikaajalisi intressimäärasid teiste riikidega võrreldava näitaja alusel. Siiski ei anna Eesti riigivõla madal tase ja finantsturu olukord põhjust intressikriteeriumi negatiivseks hindamiseks.

EKP aruanne leiab, et hinnastabiilsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks Eesti rakendama piisavalt ranget eelarvepoliitikat. Lisaks tuleb hoolikalt jälgida praegust laenukasvu, mis suurendab kodumajapidamiste tarbimist ja jooksevkonto puudujääki, sest need võivad viidata majanduse ülekuumenemisele. Samuti rõhutab EKP tööturu paindlikkuse ja palgakasvu mõõdukuse tähtsust.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruanne vaatleb riikide majandusnäitajaid perioodil novembrist 2005 oktoobrini 2006.  Värskes aruandes hinnatakse järgmisi liikmesriike: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Rootsi. Leedu kohta koostati hinnang kevadel 2006.

Lähenemisaruanne (Convergence Report) koostatakse reeglina kord kahe aasta jooksul ning selles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite alusel riikide majanduspoliitilist ja õiguslikku lähenemist euroalale. Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku ECOFINile ja Ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga.

Euroopa Keskpanga aruande eestikeelse tõlkega saab tutvuda Eesti Panga veebilehel www.eestipank.info.

Lisateave:
Janno Toots
Avalike suhete büroo juhataja
Eesti Pank
Tel: 668 0745, 515 4037
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.eestipank.info

PRESSITEADE: Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium sõlmisid koostöökokkuleppe finantskriiside haldamiseks

PRESSITEADE      5. detsember 2006

Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium sõlmisid
koostöökokkuleppe finantskriiside haldamiseks

Täna, 5. detsembril kirjutasid Eesti Panga president Andres Lipstok,
finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein ja rahandusminister
Aivar Sõerd alla finantskriiside haldamise koostöökokkuleppele.

Sõlmitud koostöökokkuleppe eesmärgiks on tõsta Eesti finantsstabiilsuse eest
vastutavate institutsioonide - Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja
Rahandusministeerium - valmisolekut finantssüsteemi ohustava kriisi
olukorras tegutsemiseks. Kuigi kogu finantssüsteemi ohustav kriis on
harvaesinev sündmus, on igasuguse kriisi lahendamisel väga oluline, et on
paigas eelnevalt kokku lepitud tegevusraamistik, mille alusel kriisi
lahendavad institutsioonid tegutsevad. Koordineeritud tegutsemine aitab
operatiivselt kriisiolukordi lahendada ja vähendada võimalikust kriisist
tulenevaid kahjusid.

Sõlmitud koostöökokkulepe määratleb poolte ülesanded ja ühise tegutsemise
alused kogu finantssüsteemi ohustavate kriiside korral. Koostöökokkulepe
rõhutab panga omanike ja juhtkonna esmast vastutust panga finantstugevuse
kindlustamisel ning kriisist tekkinud kahjude kandmisel. Riigipoolset
likviidsus- või kapitalituge pakutakse kogu finantssüsteemi ohustava kriisi
lahendamisel ainult sellisel juhul, kui erasektori lahendused ei toimi või
osutuvad ebapiisavaks.

Kuna Eestis tegutsevad pangad on tugevalt integreeritud Euroopa Liidu teiste
riikide pangandusega, siis on oluline tähtsus ka ladusalt toimival
piiriülesel kriisiennetusel ning kriiside lahendamise raamistikul. 1. juulil
2005 jõustus Euroopa Liidu keskpankade, järelevalveasutuste ja
rahandusministeeriumide vaheline finantskriiside lahendamise
koostöökokkulepe, millega määratletakse põhimõtted käitumiseks piiriüleste
finantskriiside korral. Selle kokkuleppega on liitunud ka Eesti Pank,
Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium. Vastsõlmitud Eesti siseriiklik
koostöökokkulepe sätestab ka põhimõtted piiriülese kriisilahenduse
koordineerimiseks siseriiklikul tasandil.

“Peale siseriiklikule koostöövõrgustikule on oluline ka piiriülene koostöö.
Tänasele koostööleppele lisaks allkirjastavad Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu
keskpankade presidendid 18. detsembril 2006 Stockholmis finantskriiside
haldamise koostöökokkuleppe,” märkis Eesti Panga president Andres Lipstok.

"Ka Finantsinspektsiooni äsja kinnitatud uue strateegia peaeesmärgiks on
koostöö tihendamine teiste riikide järelevalvetega, kuna enamik olulisemaid
Eesti finantssektori arengut puudutavaid otsuseid tehakse väljaspool Eestit,
" kommenteeris Raul Malmstein.”

Asjakohase kriisilahenduse raamistiku kujundamist toetab regulaarne
kriisiõppuste korraldamine. Eesti Pank, Finantsinspektsioon ja
Rahandusministeerium on korraldanud nii siseriikliku kriisiharjutuse kui ka
osalenud Euroopa Liidu piiriülese finantskriisi harjutusel. Saadud
väärtuslik kogemus on avardanud institutsioonide arusaamu hästitoimiva
kriisikoordineerimise vajadusest ja võimalustest.

Koostööleppe teksti leiab Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja
Rahandusministeeriumi kodulehtedelt.

Lisateave:

Silver Vohu
Avalike suhete büroo
Eesti Pank
Tel: 66 80 965, 66 80 719
Mobiil: 52 11 170
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.eestipank.info

PRESSITEADE: Uuest aastast maksustatakse osad finantsteenused käibemaksuga

PRESSITEADE  23.11.2006  07:30

Uuest aastast maksustatakse osad finantsteenused käibemaksuga 

2007 aasta alguses jõustuv käibemaksuseaduse muudatus toob kaasa muudatusi ka finantsteenuste käibemaksuga maksustamisse. Eelkõige puudutab see väärpaberite hoidmise, haldamise ja vara valitsemisega seonduvaid teenuseid.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul jäävad jätkuvalt maksuvabaks väärtpaberitega tehtavad tehingud, kuid väärtpaberite hoidmine ja haldamine ning investeerimisalane nõustamine maksustatakse uuest aastast käibemaksuga. “On väga positiivne, et Pangaliit jõudis Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliametiga ühisele arusaamisele, et kuna väärtpaberikonto avamine ja sulgemine on otseselt seotud väärtpaberitehingutega, siis käibemaksukohustus nendele teenustele ei laiene“, märkis Talihärm.

Seadusemuudatuse tingis vajadus kohaldada Euroopa Liidu 6. käibemaksudirektiiv Eesti seadusandlusesse. Direktiiv jättis liikmesriikide enda otsustada, kas võimaldada käibemaksuvabastust eriotstarbeliste fondidele. Eesti kasutas seda võimalust maksimaalselt ja seetõttu jäävad jätkuvalt maksuvabaks kõikide avalike investeerimisfondide valitsemine ja nõustamine. Pangaliidu juhi sõnul on riigi poolt selline maksuvabastuse säilitamine Eesti investeerimisfondide konkurentivõime seisukohast väga oluline, kuna avalikud investeerimisfondid moodustavad kõigist Eesti fondidest 99%. “Ka kõik ligi 518 000 II pensionisambasse panustajat võivad öösel rahulikult magada – uus aasta neile täiendavaid väljaminekuid kaasa ei too”, sõnas Talihärm.

Lisaks muudatustele väärtpaberitega seonduvate teenuste osutamisele, maksustatakse alates 2007.aastast käibemaksuga ka vara hoidmise teenus, sealhulgas hoiulaegaste üürimisteenus. Käibemaks lisandub edaspidi ka väärtpaberikonto väljavõtte maksumusele. Seda sõltumata sellest, kas kontol hoitakse aktsiaid, võlakirju või pensionifondiosakuid. Pankade äriklientidele hakatakse väljastama vastavaid käibemaksuarveid.

Tulenevalt jõustuvast seadusemuudatusest viiakse vastavad muudatused sisse pankade hinnakirjadesse. Uued hinnakirjad tehakse kättesaadavaks kõikides pangakontorites, pankade kodulehekülgedel ja internetipankades hiljemalt käesoleva aasta 1.detsembril. Kuna Pangaliit on teinud tihedat koostööd Maksu- ja Tolliametiga, siis on tagatud, et muudatusi finantsteenuste maksustamisel rakendavad ühetaoliselt ka kõik kohapealsed maksuhaldurid.

Käibemaksuseaduse muudatus tuleneb Euroopa Liidu kuuenda käibemaksu direktiivi (77/388/EMÜ) harmoniseerimisest Eesti seadusandlusega. Kuuenda käibemaksu direktiivi eesmärgiks on liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine ning läbi ühise käibemaksusüsteemi ja ühtse maksubaasi euroopa siseturu toimimise tagamine.

Neljateistkümnest  Eestis tegutsevast krediidiasutusest kuulub Pangaliitu seitse: Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank ja Parex Pank. 2006. aasta seisuga kuulub liikmetele laenude mahu järgi 99%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täieõiguslik liige.