Eesti Pangaliit

Uudised

EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOS 2006–2008


EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOS 2006–2008
8. november 2006
  • Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti. Kuigi majanduskasvu kiiret aeglustumist Eesti Pank ette ei näe, on majandusaktiivsuse kõrgpunkt saavutatud.
  • Majanduskasvu soodustab endiselt eeskätt sisenõudlus. Seda toetavad eelkõige sissetulekute ülikiire kasv ning väliskapitali suur sissevool.
  • Kõrge tööhõive püsib ning sissetulekud kasvavad. Tööjõu nappus ja palgakasv võivad hakata oluliselt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet.
  • Ekspordikasv püsib lähiaastatel üle kümne protsendi. Impordikasv jääb samasse suurusjärku. Jooksevkonto puudujääk niipea ei vähene.
  • Aastate 2006–2008 püsib inflatsioon üle nelja protsendi. Eesti ei täida kuni aastani 2008 ka euro kasutuselevõtu eeltingimuseks olevat Maastrichti inflatsioonikriteeriumi, kui kriteeriumi tõlgendus ei muutu.
  • Ettevõtete tootlikkuse kasv ja sellest sõltuvad palgad, konservatiivne rahandus- ja majanduspoliitika ning tugev finantssektor aitavad vähendada majanduse võimalike tagasilöökide ohtu selle kümnendi lõpul.
 
MAAILMAMAJANDUS
Maailmamajanduse kasv ulatub tänavu kolmandat aastat järjest üle 4,5 protsendi. Tegu on kiireima kasvuga pärast 1970ndaid. Prognoosiperioodil ehk kuni 2008. aastani üleilmne majanduskasv siiski aeglustub 0,5–0,7 protsendipunkti võrra. Võrreldes kevadprognoosiga on naftahind langenud, kuid võib edaspidi jääda kõrgeks piiratud tootmise tõttu. Tulevikutehingute põhjal ootavad turud nafta keskmiseks hinnaks 2007. aastal ligi 65 dollarit barrelist.
Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt aeglustub euroala majanduskasv kahel järgneval aastal vastavalt 2,1 ja 2,2 protsendini, kuid ületab potentsiaalset taset. Tõusvate intressimäärade tõttu alaneb euroala tarbijahindade kasv järgmisel aastal. Suhteliselt nõrk majandusaktiivsus võimaldas Euroopa Keskpangal intressimäärade tõstmisega viivitada, kuid nüüd on oodata nende taandumist läbi aegade keskmise taseme lähedale. Lisaks soosivad inflatsiooni alanemist valuutakursside muutused.
EESTI MAJANDUS
Majanduskasv
Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud tavaolukorras jõukohasest 7–8 protsendist kiirem ning sama suundumus jätkub vähemalt järgmisel aastal. Prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti. Erinevatest konjunktuuribaromeetritest ilmneb, et majanduskasv on orienteeritud tugevale sisenõudlusele. Nii ehitus-, kaubandus- kui ka tööstussektori kindlustunde indikaatorid kasvavad jätkuvalt hoogsalt.
Ehitus- ja kinnisvarasektor töötab tootmisvõimsuse piiril. Tõenäoliselt aeglustub selle majandusharu reaalkasv vaatamata selle aasta esimesel poolel tehtud suurtele investeeringutele.
Inflatsioon
Inflatsioonitempoks kujuneb käesoleval aastal 4,4 ja järgmisel aastal 4,5 protsenti. 2008. aastaks kiireneb see 4,7 protsendini, mis on tingitud eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrade tõstmisest. Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon siiski alanema.
Inflatsiooniootused on varasema prognoosiga võrreldes oluliselt suuremad, kuna jõulise majanduskasvuga on kaasnenud suuremad palga- ja hinnasurved. Oodatust suurem on olnud näiteks toiduainete hindade ja eluasemekulude tõus. Tarbijahindu jäävad mõjutama nii nafta- kui ka soojusenergiahinnad.
Eratarbimine
Eratarbimise kasvu prognoos käesolevaks aastaks on 15,4 protsenti ning aastateks 2007–2008 12,5 ja 8,8 protsenti. Kiire kasvu taga on kõrge tööhõive ning sissetulekute suurenemine, aga ka laenude kerge kättesaadavus. Aastatel 2007–2008 kaetakse 4–5 protsenti eratarbimisest laenudega. Lisaks võib eeldada, et järgmisel kahel aastal jätkub pensionide kiire kasv ning tulumaksumäära alandamine.
Investeeringud
Sügisprognoosi kohaselt kasvavad investeeringud aastatel 2006–2008 vastavalt 14,7, 12 ja 9,7 protsenti. Majapidamiste investeeringute tase SKPs jõuab prognoosiperioodi lõpuks ehk 2008. aastaks 9 protsendini, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide seas. Nõudluse poolelt on majapidamiste investeeringutel kasvuruumi, kusjuures need võivad kasvada isegi aeglustuva laenukasvu tingimustes. Ettevõtete investeeringute puhul on tänavu näha masinatesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute mõningast suurenemist. Samas pole teada, kas see suundumus jätkub ning kui suur osa sellest läheb tootlikkuse tõstmiseks.
Tööturg
Tööhõive näitajad on väga head, kuid samas on selgeid märke tööjõupuudusest. Selle leevenemist ei ole prognoosiperioodil näha, hoolimata sellest, et lähiaastatel siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt lahkub. Nominaalpalga kasv alaneb aastatel 2006–2008 aeglaselt ning jääb 14–16 protsendi vahemikku. Tööpuuduse langus pidurdub ligikaudu viie protsendi tasemel.
Käesoleva aasta alguse kiire palgakasv jätkub või isegi hoogustub. 2007. aasta alguses toimub tõenäoliselt paljudes ettevõtetes taas palkade ümbervaatamine, mille suurus sõltub eelkõige sellest, kas palgakulutused on avaldanud ettevõtete kasumlikkusele mõju või mitte. Senise statistika kohaselt on ettevõtete kasumlikkus jäänud tänu hindade tõstmisele ja tootmismahtude suurenemisele kõrgeks.
Edaspidi on põhiküsimuseks, kuidas ettevõtted suudavad tõsta tootlikkust ning katta sellega palgakulusid.
Jooksevkonto
Kuigi ekspordi kiire kasv on tootmiskulude suurenemise tõttu pidurdumas, püsib see lähiaastatel üle 10 protsendi. Eesti ekspordinõudlus jääb järgneva paari aasta jooksul tugevaks, kuna meie peamiste väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi kiire majanduskasv jätkub. Eesti ei ole võimeline naaberriikidest lähtuvat nõudlust täielikult ära kasutama. Põhjuseks on nõrgenevad konkurentsieelised, näiteks tööjõukulude suurenemine ning tootmisressursside (sh tööjõu) nappus. Prognoosi kohaselt ei erine impordikasv ekspordi omast kuigivõrd. Jooksevkonto puudujääk ei hakka vähenema enne, kui sisenõudluse kasvutempo taandub. Mõnevõrra parandab kaupade ja teenuste bilanssi välismaal töötajate palgatulude sissevool, mis ületas tänavu teises kvartalis esmakordselt miljard krooni (1,07 mld).
Laenukasv
Laenukasv ulatub tänavu 45,5 protsendini, kuid aeglustub prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel (vastavalt 34,9 ja 21,1 protsendini). Alates 2005. aasta keskpaigast tõusnud Euribor peaks eluasemelaenude edasist kasvu pärssima, kuid selle mõju vähendab tunduvalt sissetulekute kiire kasv ning positiivsed ootused tuleviku osas. Lisaks on eluasemelaenude tähtajad viimase viie aasta jooksul oluliselt pikenenud ning võimaldanud ka madalama sissetulekuga inimestel suuremat laenu võtta.
Riigieelarve
Valitsussektori kulutused kasvavad sellel aastal mõnevõrra kiiremini kui eelmisel aastal, kuid kasvutempo jääb vastavalt riigi eelarvestrateegiale prognoosiperioodi jooksul umbes sama kiireks kui SKP kasvutempo. Valitsussektor tervikuna käitub lähiaastatel eeldatavasti suhteliselt konservatiivselt. Stabiilse majanduskasvu eelduseks on prognoosiperioodil eelarveülejäägi hoidmine eelnevate aastate tasemel.
Kokkuvõte: majandust ohustavad riskid on suurenenud
Eesti Pank ei näe ette Eesti majanduskasvu kiiret aeglustumist. Majanduskasvu soodustab endiselt sisenõudlus, mida toetavad eelkõige sissetulekute ülikiire kasv ning väliskapitali suur sissevool. Sisenõudlus kasvab hoogsalt ning sõltuvus väliskapitali sissevoolust on suur. Kuna nõudlus on tugev, kasvavad ka kulud kiiresti. See omakorda avaldub kõrgemates hindades, mis võib kaasa tuua oodatust suurema inflatsiooni. Kui majandust ohustavad riskid realiseeruvad, võib lähiaastate majanduskasv jääda praegusest palju madalamaks.
Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda, kuid küsimus on korrektsiooni kiiruses ja ulatuses. Vastavalt Eesti Panga prognoosile 2008. aastani püsib majanduskeskkond hea. Tootmisressursside ja tööjõu nappus ning tööjõu kallinemine võivad siiski hakata märgatavalt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet.
  Erinevus (kevad 2006 / sügis 2006)
  2003 2004 2005 2006 2007 2008 2006 2007 2008
SKP, mld krooni 132,9 146,7 173,1 205,5 236,1 268,3 19,3 29,2 39,8
SKP reaalkasv, % 7,1 8,1 10,5 11,8 8,3 7,6 3,6 0,7 0,8
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) inflatsioon, % 1,4 3,0 4,1 4,4 4,5 4,7 0,9 1,4 1,1
SKP deflaator, % 2,3 2,1 6,7 6,2 6,1 5,6 1,8 2,8 2,3
Jooksevkonto, % SKPst -11,7 -12,6 -10,4 -12,5 -13,5 -13,3 -2,9 -4,2 -4,2
Võlgnevus välismaailma suhtes (jooksevk. + kapitalik.), % SKPst -11,2 -11,8 -9,4 -10,9 -12,2 -12,0 -3,1 -4,3 -4,5
Eratarbimise reaalkasv, % 6,8 7,0 7,9 15,4 12,5 8,8 7,6 5,3 1,7
Valitsussektori tarbimise
reaalkasv, %
0,3 2,2 1,1 2,5 1,8 1,6 -6,9 -5,2 -5,3
Investeeringute reaalkasv, % 7,0 13,5 12,7 14,7 12,0 9,7 2,8 3,3 2,1
Ekspordi reaalkasv, % 7,6 17,1 21,5 13,1 11,0 10,0 -1,9 -3,1 -2,5
Impordi reaalkasv, % 10,6 15,2 15,9 14,9 12,6 9,8 -0,2 -1,1 -2,5
Tööpuudus, % 10,0 9,7 7,9 5,7 5,1 5,1 -1,2 -1,3 -1,1
Hõivatute arvu kasv, % 1,5 0,2 2,0 7,1 1,9 0,4 5,8 1,2 0,1
Lisandväärtus töötaja kohta,
kasv %
5,5 7,8 8,3 4,4 6,3 7,2 -2,4 -0,6 0,7
Reaalpalga kasv, % 8,6 5,9 8,3 12,0 10,6 9,3 3,7 3,5 2,6
Keskmise brutopalga kasv, % 9,7 7,8 11,4 15,8 15,1 14,1 4,1 4,8 3,5
Rahapakkumise nominaalkasv, % 10,9 15,8 42,0 33,0 25,0 16,2 0,0 0,0 -6,8
Krediidi nominaalkasv, % 26,9 33,0 50,4 45,5 34,9 21,1 5,4 4,2 -1,6
Välisvõlg, % SKPst 66,0 78,3 86,0 81,8 90,4 98,5 -14,4 -12,2 -7,4

Postimees - Välismaiste rahapesijate surve sunnib riiki seadusi karmistama

Välismaiste rahapesijate surve sunnib riiki seadusi karmistama
01.11.2006 00:01
Rasmus Kagge, reporter

Lätis sule sappa saanud ja uut tööpõldu otsiv rahvusvaheline allilm üritab muu hulgas kanda kinnitada Eestis, vastulöögina kavandavad riigi jõu- ja finantsametid senisest veelgi karmimat rahapesu tõkestamise seadust.
 
Värskes aruandes maalib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist koordineeriv valitsuskomisjon pildi valgekraedevastase võitluse praegusest olukorrast üsna hoiatavates värvitoonides.


Teised kommentaarid
 
«Teatavasti liigub naaberriigis Venemaal suurel hulgal n-ö musta raha, samuti soovivad kriminaalsed organisatsioonid sellist raha liigutada Venemaa ning Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Nüüd, kui Lätis on rahapesuga seotud organiseeritud kuritegevus keerulisemaks muudetud, võib karta musta raha liikumist Eestisse,» hoiatab rahandusminister Aivar Sõerdi juhitava komisjoni aruanne.

Nii tuleb riigi 13 finants-, julgeoleku- ja justiitsametnikust koosneva komisjoni hinnangul suuremate probleemide ennetamiseks teha kiired ümberkorraldused rahapesu tõkestamise seaduses, asutuste järelevalves ja rahvusvahelise koostöö tasandil.

Märgatav surve

Komisjoni kartus, et must raha Eestisse liigub, ei ole lihtne hoiatus tulevikuks, vaid juba reaalsus. «Jah, võin väita, et välismaiste rahapesijate suurenenud survet on juba tunda,» selgitas eile Postimehele Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, kes juhib valitsuskomisjoni juurde loodud erasektori esindajate nõukoda.

Talihärma sõnul on erinevate pankadega infot vahetades selgunud, et viimasel ajal on täheldatud mitut kahtlast manöövrit, kus välisfirmad huvituvad oma majapidamise ületoomisest Eestisse.

«Lootuses, et siin on võimalik raha lihtsalt pesta ning jõuasutuste tegevus on lapsekingades,» lausus Talihärm. «Kuid nad on ilmselt pettunult tagasi tõmbunud, sest isegi praegune Eesti rahapesu tõkestamise seadus ja järelevalvesüsteem on kõrgel tasemel. See on illusioon, et Lätis kõrbedes võib vabalt Eesti pankadesse üle kolida.»

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juhi Raul Vahtra sõnul ei olegi Lätist lähtuv surve niivõrd üle kandunud Eesti pankadesse, kuivõrd teistesse raha pööritavatesse ettevõtetesse. Nagu näiteks valuutavahetuse, e-raha või sularaha siirdamisega tegelevatesse firmadesse.

«Seal on viimasel ajal kahtlaste tehingute survet tunda märksa enam,» selgitas Vahtra. Seda kinnitab ka tõsiasi, et alternatiivsed finantsasutused on hakanud andmebüroole rohkem teatama kahtlastest tehingutest nende firma kaudu. Kui mullu tuli sularaha siirdajatelt kogu aasta jooksul 111 teadet, siis tänavu üheksa kuuga on neid juba 171.

Samal ajal tunnistas Vahtra, et ka teatud pangatehingute osas on suurenenud kahtluste vari. «Tüüpiline näide on, et varem Lätis tegutsenud firma kannab raha Eestis asuvale kontole ja võtab raha piiriäärsete väikelinnade automaatidest 50 000 krooni kaupa välja,» lausus Vahtra, kes uurimise huvides ei soovinud viimastest juhtumitest täpsemalt rääkida.

«Toonitan, et neid lugusid ei ole siiski massiliselt,» tõdes ta. «Peamine surve on Lätis suletud kraanide tõttu langenud Leedule ja Küprosele.»

Osalt just Lätist lähtuva allilmahuvi tõttu on valitsuskomisjonil plaanis juba tuleva aasta lõpuks jõustada uus ja tänapäevane rahapesu tõkestamise seadus.

Süvenevad tausta

Teisalt tõukab seaduse uuendamist tagant järgmise aasta lõpus toimuv Euroopa Nõukogu ekspertkomitee MONEYVAL rahapesuvastase võitluse hindamine ning vajadus sulatada Eesti seadustesse euroliidu direktiivid.

Viimastest olulisim on Lätis juba jõustatud ELi kolmas rahapesu tõkestamise direktiiv. See tähendab, et kõik finantsasutused peavad senisest märksa enam süvenema oma klientide tausta.

«Näiteks kui panga klient on juriidiline isik ehk firma, siis edaspidi peab finantsasutus tuvastama igal juhul selle füüsilisest isikust omanikud – kui mitme teise-kolmanda ringi omanikfirma taha nad peitunud on,» selgitas Talihärm direktiivi suurimat muudatust.

Teise olulise uuendusena nõuab direktiiv finantsasutustelt suuremat tähelepanu välisriikide kodanike suhtes, kes on seotud riiklike ettevõtmistega.

Kolmanda olulise asjaoluna muutub rahapesu tõkestamise meetmete valik riskipõhiseks, ehk ühesuguse kõrgendatud rangusega ei jälgita tavalise Tallinna pensionäri ja mõne Aafrika riigi alama finantstehinguid.


Rahapesu

Rahapesu andmebüroole laekunud kahtlaste tehingute teadete hulk kasvab.

 

  • 1999. aasta – 56
  • 2000. aasta – 394
  • 2001. aasta – 1829
  • 2002. aasta – 1073
  • 2003. aasta – 1293
  • 2004. aasta – 1430
  • 2005. aasta – 1697
  • 2006. aasta – 1406 (9 kuu seisuga)

 

  • 2005 – kahtlaste tehingute kogusumma 65 miljardit krooni
  • 2006 – kahtlaste tehingute kogusumma 16,8 miljardit krooni
Allikas: keskkriminaalpolitsei

PÄEVALEHE ÄRILEHT: Pangateenus tasuta kätte

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor

Euroopa liidu eesmärk: ülepiirilised maksed peaksid tunduvalt odavamad olema.

Alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal on Euroopa Komisjon püüdnud ergutada liikmesriikide omavaheliste euromaksete tingimuste ühtlustamist ja teenustasude vähendamist. Eesmärgiks on seatud, et üksikisikud ja ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, saaksid teha ülepiirilisi makseid ühest Euroopa Liidu (EL) piirkonnast teise kiiresti, usaldusväärselt ja odavalt. Ehk täpselt nagu koduriigis.

Mitu aastat töös

EL-i ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area – SEPA) loomise vajalikkuses oldi kindel juba Lissaboni strateegia kokkuleppimisel 2000. aastal. Kuna pankade arveldusteenused on väga tehniline küsimus, siis anti ühtlustamiseks vajalike printsiipide väljatöötamine pangandussektori enda kätesse ja 2002. aastal loodi Euroopa suurte pankade ja panganduse erialaliitude poolt Euroopa Maksenõukogu (EPC), kus alates 2004. aastast esindab Eesti pankade huve pangaliit. EPC egiidi all töötatakse välja kolm skeemi: elektrooniliste maksete, kaartide ja otsekorraldusmaksete jaoks.

EPC elektrooniliste maksete skeemi puhul määrab reeglistik ära rahvusvahelise kontonumbri kasutamise eelised; makse kohalejõudmise tähtajad; makseahelas osalejate õigused ja kohustused; maksete saatmise, vastuvõtmise ja tagasilükkamise tingimused; õiguslikud alused ja muud detailid, mis lõppkokkuvõttes tagavad selle, et ülepiiriliste maksete tegemine hakkab tõepoolest olema sama odav, lihtne ja kiire kui kodumaiste maksete puhul. Kui Eesti läheb eurole üle, on meie pangad kohustatud rakendama samasugust skeemi, mis kliendile tähendab ühesugust hinda nii kodumaiste kui piire ületavate euromaksete puhul. Vahe peaks olema tuntav eelkõige eurodes välismakseid tegijatele, näiteks väljaspool eurotsooni asuvates liikmesriikides on riigisiseste ja euromaksete hinnavahe kuni sajakordne.

EPC otsekorraldusskeemi rakendamine tähendab sisuliselt seda, et lähitulevikus saab Eesti pangaklient teha otsekorraldusmakseid ka teistesse liikmesriikidesse ehk tasuda näiteks telefoni- või muude arvete eest piiri taga asuvale teenusepakkujale. Makse hind on samal tasemel kui riigiseisese analoogse makse korral, mis tähendab, et pole vahet, kas tasud arve Eestist või näiteks Itaaliast. Otsekorraldusskeem on eriti atraktiivne just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes regulaarselt teistest riikidest kaupu või teenuseid ostavad.

EPC ühtse deebetkaartide skeemi rakendamine on Eesti pangaklientidele samuti oluline, seda enam et Eestis kasutatav kaardimaksete infrastruktuur ja kaarditooted on märksa rahvusvahelisemad kui näiteks teistes Euroopa riikides. Ka kaardimaksete mahu ja kaartide arvu poolest oleme Ida-Euroopa riikidest esimeste seas.

Kaart ei kehti

Kindlasti on eestlased aga märganud, et näiteks Saksamaal on võimatu tasuda mõne Eesti panga kaardiga, kuigi sellel on näiteks VISA või MasterCardi logo peal. Sama kehtib ka Hispaanias, kus on kasutusel kolm kohalikku kaardimakse skeemi. Eestlaste probleem tundub aga näiteks soomlaste, iirlaste ja taanlaste olukorraga võrreldes tühine, sest nemad ei saa oma kohaliku deebetkaardiga maksta ega ka raha välja võtta mitte üheski EL-i liikmesriigis. Deebetkaartide skeem likvideerib need kitsaskohad. Skeemi reeglites on öeldud, et alates 2008. aastast peavad kõik EL-i pangad väljastama standardile vastavaid kiibiga varustatud kaarte, millega saab tasuda ja ATM-ist sularaha välja võtta kõikides liikmesriikides.

Täielik üleminek PIN-koodiga kiipkaartidele toob kaasa kaardimaksete suurema turvalisuse. Parem turvalisus kasvatab lähiajal ühekordselt ka Eesti kaupmeeste kulusid, sest olemasolevad kassasüsteemid tuleb viia vastavusse kiipkaardi standardiga. Tarbijale aga on uus deebetkaartide skeem suur võit, sest oma pangakaardiga saab edaspidi maksta ükskõik millises Euroopa punktis. Euro kasutuselevõtt Eestis soodustab ka sularaha väljavõtmist maksealas, sest pank ei tohi enam teha vahet, kas sularaha võeti välja teise panga ATM-ist Eestis või näiteks Soomes.

Uuringud näitavad, et praegu tuleb EL-i kodanikul tasuda pangateenuste eest aastas keskmiselt 530-–4000 krooni. Ühesuguse teenuse eest tuleb paraku veel nüüdki maksta erisugust tasu, sest näiteks tavaline makse võib ühes riigis olla tasuta ja teises maksta ligi 160 krooni. Ühtne makseala muudab kõik. Euroliidu majanduses võimaldab see aastas kokku hoida 780–1560 miljardit krooni.

ÄRIPÄEV: Pankade laenutingimused on ühtses vormis

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor

Alates eelmise aasta oktoobrist väljastavad kõik Pangaliidu liikmespangad oma klientidele, kes soovivad eluasemelaenu, lepingueelset teavet ühesuguses formaadis.

Kuna kõikidest pankadest saab täpselt sama ülesehitusega ja samu mõisteid kasutava vormi, siis lihtsustub erinevate pankade laenutingimuste võrdlemine. Piltlikult öeldes võib laenusoovija kahe (või kolme või nelja) panga pakkumistes näpuga järge ajada ja vaadata, missugused on erinevused ühe või teise panga laenuintressi või lepingu sõlmimisega kaasnevate ühekordsete kulude vahel. Võrrelda saab näiteks lepingutasu ja tagatise hindamise tasu, krediidi kulukuse määra või lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevaid kulusid.

Teabelehe saamiseks ei pea täitma põhjalikku taotlust ega avaldama oma isikuandmeid. Pangakontoris teabelehte küsides tuleb pangale öelda vaid soovitav laenusumma, tagasimakse tähtaeg, kas laenu soovitakse tagasi maksta annuiteetgraafiku või võrdsete põhiosade graafiku alusel, ning andmed tagatise kohta.

Pärast nende andmete sisestamist väljastab iga pank täpselt ühesuguse ülesehitusega 14 punktist koosneva teabelehe ja soovi korral ka laenu tagasimaksmise graafiku. Meeles tuleb pidada, et võrdlemine on võimalik vaid siis, kui kõikidele pankadele esitatakse ühed ja samad algandmed.

Kui klient on erinevate teabelehtede võrdlemisel välja valinud talle sobivaimate tingimustega toote, tuleb pangale esitada tavapärane laenuavaldus. Panga krediidikomitee otsus laenutingimuste osas ei pruugi kattuda teabelehel tooduga (näiteks intressimäära osas). Põhjus on selles, et otsuse tegemisel võtab krediidikomitee arvesse laenusoovija maksevõimet mõjutavaid asjaolusid (näiteks sissetulek ja juba olemasolevad finantskohustused).

Otsuses toodud laenutingimused võivad erineda teabelehel toodust ka siis, kui teabelehe väljaandmisest on möödunud tükk aega ja selle jooksul on toimunud muutused kas turusituatsioonis või õigusaktides.

Teabelehe küsimine ei ole kohustuslik ja kui laenusoovija on oma valikus juba eelnevalt kindel, võib ta täita ka ainult laenuavalduse. Mitmest pangast teabelehe võtmine ja eelnev võrdlemine on siiski soovitatav. Eluasemelaenu võtmise otsus on inimese elus üks tähtsamaid finantsotsuseid ja on oluline, et klient valiks enda jaoks parima pakkumise.

Pangad jagasid ka siiani oma klientidele teabelehel sisalduvaga sarnast teavet, kuid pangati erinesid nii info struktuur, kasutatavad terminid kui info esitamise vorm.

Teabeleht teeb otsustamise lihtsamaks

Teabelehe väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Liidu tarbijaühenduste ja krediidisektori ühenduste kokkulepe. Selle kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriikide eluasemelaenude pakkujad alates 2002. aastast sarnases vormis eluasemelaenude lepingueelset teavet väljastama.

Pangaliidu standardne teabeleht ei ole otsene tõlge inglise keelest, jälgitud on vaid olulisi põhiprintsiipe ning teksti on kohandatud vastavalt Eesti õigusruumile ja praktikale.

Sellest hoolimata võimaldab Euroopa standardse teabelehe kasutuselevõtt Eestis võrrelda Eesti pankade eluasemelaenude tingimusi ka teiste Euroopa pankade tootetingimustega.

See võrdlusvõimalus on täna võimalik küll ainult pankade puhul, mis asuvad nn vanades Euroopa Liidu liikmesriikides, sest uutest liikmesriikidest on kokkuleppega ühinenud vaid Eesti.

Kõik eluasemelaene väljastavad Euroopa krediidi- ja finantseerimisasutused, sh Pangaliidu liikmespangad, kokku enam kui 3600 ettevõtet, on kantud Euroopa Komisjoni vastavasse registrisse.

Pangaliidu standardne teabeleht ja alusdokumendid on kättesaadavad Pangaliidu kodulehelt.

PÄEVALEHE ÄRILEHT: Euroopa tugevdab rahapesu-vastast võitlust


Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor

Pangad hakkavad tähelepanelikumalt kontrollima tähtsate riigimeeste tegevust.

Rahapesuvastase võitluse alguseks Euroopas võib pidada aastat 1991, mil võeti vastu esimene rahapesu tõkestamise direktiiv. Et selles ette nähtud meetmed ei osutunud üha keerulisemate rahapesuskeemide vältimiseks ja tõkestamiseks piisavaks, täiendati direktiivi 2001. aastal ning nüüd oleme jõudnud kolmandani.

Kuigi kolmas direktiiv laieneb lisaks finantsasutustele ka notaritele, audiitoritele, kinnisvaraga tegelevatele firmadele, kasiinodele jt, käsitleksin järgnevalt vaid seda, mida uut direktiivi harmoneerimine Eesti seadustega meie pankadele ja pangaklientidele kaasa toob.

Riikliku taustaga isikud

Direktiivis nähakse rahapesu tõkestamiseks ette mitmes raskusastmes meetmed sõltuvalt sellest, millisel riskitasemel kliendi või tehinguga on pangal tegemist. Kõrgema taseme hoolsusnõudeid peavad pangad hakkama täitma muuhulgas isikute suhtes, kes kvalifitseeruvad riikliku taustaga isikutena ehk PEP-dena (Politically Exposed Person). PEP-i määratluse alla lähevad kõik isikud, kes on olnud või on kõrgetel riiklikel ametikohtadel. PEP-ideks peetakse ka nende isikute lähimaid perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid.