Eesti Pangaliit

Uudised

PRESSITEADE: Soodsat EU-makset saab edaspidi teha suuremas summas

Uuest aastast alates saavad pankade kliendid teha Euroopa Liidu siseseid soodsaid EU-makseid senisest suuremas summas. Kui siiani oli EU-makse summapiiriks 12500 eurot, siis alates 2006. aasta 1. jaanuarist saab see olema 4 korda suurem ehk 50000 eurot.

Juba 2004. aastal turule toodud EU-makse nime kandev teenus on mõeldud europõhiste jaemaksete tegemiseks ühest Euroopa Liidu riigist teise. EU-maksel on tavalise rahvusvahelise maksega võrreldes oluliselt madalam teenustasu. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida makse saaja rahvusvaheline kontonumber ehk IBAN ja saaja panga BIC-kood (SWIFT-kood).

Pangaliidu juhi Katrin Talihärma sõnul on EU-makse rahvusvahelistest maksetüüpidest klientide jaoks kõige soodsam, kuna maksete töötlemisel ja edastamisel kasutavad pangad Euroopa Liidus kokkulepitud ühtseid standardeid. "Seega on soodsate EU-maksete tegemise eelduseks maksekorralduse nõuetekohane vormistamine selle saatja poolt, sest vastasel korral rakendub kõrgem teenustasu ja raha kohalejõudmine võtab rohkem aega," lisas Talihärm. Tema hinnagul on EU-makse summapiiri tõus meeldiv uudis kõikidele pangaklientidele.

EU-makse tingimusi ja toimimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2001. aasta detsembris vastu võetud eurodes tehtavate välismaksete määrus. Nimetatud määrusele tuginedes soovitavad nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide pangad klientidel teavitada oma välispartnereid enda IBAN-st ja panga BIC-koodist. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Maksenõukogu käesoleva aasta juunikuu otsuse kohaselt on IBAN-i ja BIC-i kasutamine Euroopa Liidu siseste ülepiiriliste maksete puhul kohustuslik alates 2006. aastast. Konkreetselt EU-maksetele on see kohustus kehtinud nii siiani kui ka edaspidi.

Ka Eesti riigisiseseid makseid saab juba alates oktoobrist IBAN-ga teha. Kuigi kodumaine kontonumber jääb kasutusse veel mõneks aastaks, soovitame ka riigisiseseid makseid teha IBAN-ga, sest Eesti pangad on otsustanud lõpetada kodumaiste kontonumbrite kasutamise hiljemalt aastaks 2010.

EU-makse ja IBAN-i kohta saab täiendavat informatsiooni Eesti Pangaliidu kodulehelt: www.pangaliit.ee.


Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu teabespetsialist
Tel: 611 65 69
GSM: 55 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PRESSITEADE: Paraneb eluasemelaenude lepingueelse teabe võrreldavus

Alates oktoobrist väljastavad Pangaliidu liikmespangad eluasemelaenude lepingueelset teavet ühtses formaadis, mis lihtsustab erinevate pankade laenutingimuste võrdlemist. Laenusoovija saab huvi korral igast pangast ühesuguse ülesehitusega teabelehe. Pankade teabelehtede võrdlemisel saab senisest lihtsamini langetada otsuse, millise panga tingimused on laenusoovija jaoks kõige sobivamad.

Teabelehe saamiseks ei pea täitma põhjalikku taotlust ega avaldama oma isikuandmeid. Pangakontoris teabelehte küsides tuleb pangale öelda soovitav laenusumma, tagasimakse tähtaeg, kas laenu soovitakse tagasi maksta annuiteetgraafiku või võrdsete põhiosade graafiku alusel ning andmed tagatise kohta. Pärast nende andmete sisestamist väljastab iga pank täpselt ühesuguse ülesehitusega 14 punktist koosneva teabelehe ja soovi korral ka laenu tagasimaksmise graafiku. Kuna kõikide pankade teabelehed on sama struktuuriga ja neid täidetakse ühesuguse metoodika alusel, on erinevate pankade laenutingimusi teabelehtede abil lihtne võrrelda. Meeles tuleb pidada, et võrdlemine on võimalik vaid siis, kui kõikidele pankadele esitatakse ühed ja samad algandmed.

Laenusoovija poolt pangale esitatud andmete alusel tuuakse teabelehel ära võimalik laenu intressimäär, krediidi kulukuse määr ja tingimused laenulepingu enneaegse lõpetamise korral. Lisaks leiab sealt infot ka ühekordsete ja perioodiliste kulude nagu näiteks notaritasude, riigilõivu, lepingutasu, tagatise hindamise kulude jne kohta.

Pangaliidu juhi Katrin Talihärma sõnul jagasid pangad ka siiani oma klientidele teabelehel sisalduvaga sarnast teavet, kuid pangati erinesid nii info struktuur, kasutatavad terminid kui info esitamise vorm, mis ei võimaldanud eri pankade sarnaseid tooteid üksüheselt võrrelda.

Pankade hinnangul on ühtsete reeglite seadmine ja nende järgimine kasulik nii klientidele kui pankadele. Pangaliidu juhi sõnul on eluasemelaenu võtmise otsus inimese elus üks tähtsamaid finantsotsuseid ja on oluline teha kõik pankadest sõltuv, et klient valiks enda jaoks parima pakkumise. “Mida arusaadavamad ja võrreldavamad on erinevate pankade eluasemelaenutoodete tingimused, seda kindlam võib klient oma otsuses olla," lisas Talihärm. Tema sõnul peaks tarbija igakülgne teavitamine võetavate kohustuste suurusest ja tingimustest tõstma ka tarbija vastutustundlikkust laenu võtmise otsuse tegemisel.

Kui laenusoovija on erinevate pankade teabelehtede võrdlemisel leidnud endale sobiva panga ja toote, tuleb tal esitada pangale tavapärane kirjalik laenuavaldus. Panga krediidikomitee otsus laenutingimuste osas ei pruugi kattuda teabelehel tooduga (näiteks intressimäära osas), kuna otsuse tegemisel võtab krediidikomitee arvesse laenusoovija maksevõimet mõjutavaid asjaolusid (näiteks sissetulek ja juba olemasolevad finantskohustused).

Teabelehe küsimine ei ole kohustuslik ja kui laenusoovija on oma valikus juba eelnevalt kindel, võib ta täita ka ainult laenuavalduse.

Teabelehe väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Liidu tarbijaühenduste ja krediidisektori ühenduste kokkulepe, mille kohaselt peaksid kõik Euroopa Liidu liikmesriikide eluasemelaenude pakkujad alates 2002. aastast sarnases vormis eluasemelaenude lepingueelset teavet väljastama. Pangaliidu standardne teabeleht ei ole otsene tõlge ingilise keelest, jälgitud on vaid olulisi põhiprintsiipe ning teksti on kohandatud vastavalt Eesti õigusruumile ja praktikale.

Pangaliidu näidisteabelehe väljatöötamisel konsulteeriti ka Tarbijakaitseametiga ning vastuvõetud redaktsioon on saanud nendepoolse heakskiidu. "Kui täna on võimalik lepingueelset teavet saada vaid Pangaliidu liikmespankadest, siis loodan väga, et ka liitu mitte kuuluvad krediidiasutused hakkavad klientide teavitamisel lähtuma samadest põhimõtetest," rõhutas Katrin Talihärm.

Kõik eluasemelaene väljastavad Euroopa krediidi- ja finantseerimisasutused, sh. Eesti Pangaliidu liikmespangad, kokku enam kui 3600 ettevõtet, on kantud Euroopa Komisjoni vastavasse registrisse. Uutest liikmesriikidest on ainukesena kokkuleppega ühinenud Eesti pangad.

Pangaliidu standardne teabeleht ja alusdokumendid on kättesaadavad Pangaliidu kodulehelt: http://www.pangaliit.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=107&Itemid=160⟨=et

Kümnest Eestis tegutsevast krediidiasutusest kuulub Pangaliitu kuus: Hansapank, Eesti Ühispank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank ja Tallinna Äripank. 2004. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi 99%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni ja Euroopa Maksenõukogu täieõiguslik liige.


Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu teabespetsialist
Tel: 611 65 69
GSM: 55 519 579
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PRESSITEADE: Pangaliidu juhatuse esimeheks valiti hansapankur Erkki Raasuke

Täna toimunud Eesti Pangaliidu juhatuse koosolekul valiti uueks juhatuse esimeheks Erkki Raasuke. Viimase kolme aasta jooksul on Hansapanga esindajana Pangaliitu juhtinud Indrek Neivelt. Juhatuse esimehe vahetuse tingis Neivelti lahkumine Hansapangast.

Indrek Neivelt alustas juhatuse esimehena 2002. aasta märtsikuus ja juhtis Pangaliitu senistest esimeestest kõige kauem ehk pisut enam kui kolm aastat. Selle aja jooksul on nii Eesti majandusruumis kui ka panganduses toimunud ülikiire ja soodne areng. Suured muudatused on toimunud ka Pangaliidus. Erinevalt Lätist ja Leedust on Pangaliit Euroopa Pangandusföderatsiooni täisliige. Täisliikme staatust omab Pangaliit ka Euroopa Maksenõukogus, kus uutest liikmesriikidest osaletakse kõige aktiivsemalt.

Tegevdirektor Katrin Talihärm toonitas tänasel juhatuse koosolekul, et "Indrek Neivelt on andnud hindamatu panuse Eesti panganduse ja majandusruumi arengusse. Eesti panku peetakse Ida-Euroopa pankade seas õigustatult kliendisõbralikkuse ja edukuse etaloniks."

Pangaliidu juhatuses on esindatud kõikide liikmespankade esindajad, kelle hulgast esimehe valiku tegemine on alati raske, sest kõik juhatuse liikmed on tunnustatud juhid ja omavad märkimisväärset panganduskogemust. Täna valiti Pangaliidu juhatuse esimeheks Erkki Raasuke.

Juhatuse liikmed on Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke, SEB Eesti Ühispanga juhatuse esimees Mart Altvee, Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk, Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge, Tallinna Äripanga juhatuse esimees Valeri Haritonov ja Nordea Panga juhataja Christer Rosenström, keda asendusliikmena esindab Toivo Annus.

1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eesti turul tegutsevast üheksast kommertspangast kuus. Pangaliidu liikmeteks on Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank ja Tallinna Äripank. Liikmespankadele kuulub reaal- ja avaliku sektori finantseerimise mahu järgi (pangalaen, liising ja faktooring) 99,1% turuosa.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. Aktiivset koostööd tehakse Eesti Panga, Finantsinspektsiooni Tarbijakaitseameti, ministeeriumite ja teiste erialaliitudega.
 

Lisainfo:
Ingmar Mattus
Arveldussüsteemide ja teabespetsialist
Eesti Pangaliit
Tel: 611 65 69
GSM: 55 519 579
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

EESTI PANGA PRESSITEADE: Pankadevahelised arveldused muutuvad kiiremaks


Tänasest, 3. oktoobrist, käivitab Eesti Pank uudse pankadevahelise tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA), mis vahetab välja seni kasutusel olnud lahenduse. Uuendatud arveldussüsteem kiirendab pankadevaheliste maksete liikuvust.

Pangakliendi jaoks muutub pankadevaheliste tavamaksete arveldamine senisest mugavamaks ja kiiremaks. Eesti Panga arvelduste osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul on arveldussüsteemi tööaeg nüüdsest 3 tunni võrra pikem. "Kui varem teostati pankadevahelisi jaearveldusi igal tööpäeval vaid kella 10-st kuni 16-ni, siis uuendatud arveldussüsteem on pankadele nüüd avatud kella 8.15-st kuni 17-ni", selgitas Nõmmela.

Teiseks oluliseks uuenduseks arveldussüsteemis on arveldatud maksete tihedam edastamine pankadele, ehk et senise kolme korra asemel nüüd üheksa korda päevas. See omakorda kiirendab raha laekumist ühest pangast teise. "Arvestades Eesti pankade kõrget infotehnoloogilist taset, ei tohiks raha laekumine teises pangas asuvale kliendi kontole tööpäeva jooksul võtta aega rohkem kui poolteist tundi", sõnas Nõmmela.

Uus arveldussüsteem võimaldab tavamaksete teostamisel kasutada kohaliku kontonumbri asemel ka rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN). See tähendab, et makse tegijal pole kontonumbri sisestamisel vaja enam mõelda, kas tegu on välis- või kodumaise maksega. Tegemist on uuendusega, mille eesmärgiks on rahvusvaheliste kontonumbrite kasutamisele üleminek, kuna Eesti pangad on otsustanud lõpetada kodumaiste kontonumbrite kasutamise hiljemalt aastaks 2010.

Järgmise sammuna arveldusteenuse parendamise teel kavatseb Eesti Pank koos pankadega parandada 2006. aasta keskpaigaks otsekorralduste arveldamise võimalusi. Seni peamiselt pankade sisesena toimiva makseinstrumendi kasutusmugavus suureneb oluliselt, sest lisandub ka pankadevahelise otsekorralduse arveldamise võimalus.

Eesti Pank on arendanud pankadevahelist tavamaksete arveldussüsteemi ennekõike selleks, et viia see kooskõlla eurokeskkonna tingimustega ning kindlustada tulevikus arveldussüsteemi vastavus turunõudlusele. Juba täna on Eesti kõrgeima elektroonilise panganduse suhtarvuga riik Euroopas. 98 protsenti kõikidest maksetest algatatakse siin elektrooniliselt.

Lisainformatsiooni Eesti Panga arveldussüsteemide kohta saab Eesti Panga koduleheküljelt aadressil:
http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/finantskeskkond/maksesysteem/arveldus.html


Lisainfo:
Katrin Jaakson
Avalike suhete büroo
Tel: 66 80 636
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PRESSITEADE: Eesti sai Euroopa Pangandusföderatsiooni täisliikmeks

Eesti Pangaliit on alates tänasest Euroopa Pangandusföderatsiooni (FBE) täisliige. Täisliikme staatus annab Eestile võimaluse mõjutada terve Euroopa pangandussektori käekäiku.

Kuigi Pangaliit osaleb FBE töös assotsieerunud liikmena juba 1996 aastast, avanes täisliikmeks saamise võimalus alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Käesoleva aasta 26. märtsil võttis Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt osa Dublinis toimunud FBE juhatuse koosolekust, kus langetatigi otsus võtta Pangaliit FBE täisliikmeks alates 1. juulist.

Tänasest alates on Eestil otsene võimalus suunata Euroopa panganduse arengut, sest FBE teeb koostööd nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Keskpanga. Samas suheldakse aktiivselt üleeuroopaliste tarbijakaitse- ja mitmete finantssektori katusorganisatsioonidega. "Pangandusföderatsioon osaleb nii Euroopa Liidu seadusloome kui ka panga ja kliendi vahelist suhtlemist kirjeldavate heade tavade kujundamisel. Täna on väga olulisteks teemadeks terrorismi ja rahapesu tõkestamise tõhustamine, tarbijakaitse ning arveldussüsteemide areng," rääkis Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm. "FBE eesmärgiks on ennekõike soodsa keskkonna loomine panganduse igakülgseks arenguks," täiendas Talihärm.

Eesti pankade seisukohti hakkab FBE juhatuses esindama Indrek Neivelt. FBE täidesaatva komitee töös osaleb Katrin Talihärm.

Lisaks Eestile said täna FBE täisliikmeks Küpros, Malta, Poola, Sloveenia ja Tšehhi. Slovakkia liitus käesoleva aasta 1. mail ja Ungari 1. jaanuaril. Uutest Euroopa Liidu liikmetest jätkavad hääleõiguseta assotsieerunud liikmetena vaid Läti ja Leedu.

Panganduse jätkuv globaliseerumine on kaasa toonud vajaduse intensiivistada koostööd ka USA, Kanada, Austraalia ja Jaapani pangaliitudega. Niisuguse koostöö hõlbustamiseks on loodud Rahvusvaheline Pangandusföderatsioon, mille peakorter asub järgmise kahe aasta jooksul Londonis.

Euroopa pangandussektori katusorganisatsiooniks olev Euroopa Pangandusföderatsioon loodi 1960. aastal. FBE esindab üle 4000 panga huve, kes tegutsevad nii Euroopa Liidus kui ka Islandil, Norras ja Šveitsis. Esindatavates pankades töötab üle 2 miljoni inimese ja pankade poolt hallatavate varade maht on ligikaudu 20 000 miljardit eurot.

1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eesti turul tegutsevast üheksast kommertspangast kuus. Pangaliidu liikmeteks on Hansapank, Eesti Ühispank, Nordea Pank, Sampo Pank, Eesti Krediidipank ja Tallinna Äripank. Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine.

Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69
GSM: 55 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.