Eesti Pangaliit

Uudised

Eesti Panga teade: Eesti Panga ettepanekud majanduse tasakaalustamise toetamiseks


Hoolimata Eesti suhteliselt heast majanduskasvust, mida toetab EL-i liikmelisus ja aegade kõrgeimal tasemel püsiv usaldusväärsus, on Eesti majanduses näha mitmeid riske. Välisraha suur sissevool, sellega kaasnev suur tarbimine ning teisalt oodatust aeglasem ekspordikasv hoiavad kõrgel Eesti jooksevkonto defitsiiti ja ohustavad edasist arengut. Probleemi võimendavad eraisikute ja ka ettevõtete liigoptimistlikud ootused ning ülisoodus intressikeskkond. Eraisikute võlakoormuse kasv rekordilise jooksevkonto defitsiidi taustal on murettekitav. Tekkinud olukord võib edaspidi nõrgendada majanduse konkurentsivõimet.

Eesti Pank peab vajalikuks koostöös valitsuse ja Finantsinspektsiooniga rakendada meetmeid olukorra tasakaalustamise toetamiseks, et vähendada majanduse tagasilöökide riske. Meetmete esmaseks eesmärgiks on mõjutada eraisikute, ettevõtete ning pankade käitumist ning aidata kaasa laenukasvu tempo aeglustumisele.



Eesti Panga tegevus


1. Soovitused pankadele

Eesti Pank saadab koos Finantsinspektsiooniga kirja pankadele, et juhtida tähelepanu laenustandarditele ning kindlustada nende ajakohasus ja järgimine. Tihedast konkurentsist ja suuremast kasumieesmärgist ajendatuna võib eraisikutest laenusaajate ringi laiendamine riskantsematesse kliendikategooriatesse tekitada probleeme. Aeglasema majanduskasvu tingimustes võivad pangad potentsiaalsed kahjumid välja kanda, kuid riigi ette võivad tõusta tõsised sotsiaalsed probleemid, mis tulevikus vähendavad ka pankade tuluteenimise võimalusi. Pangad peavad hoidma omafinantseerimise standardeid, arvestama laenuvõtja edasist sissetulekut, intressitundlikust ning viima läbi riskitundlikkuse teste. Tervikuna aitavad sellised protseduurid hoida jätkuvalt head laenukvaliteeti.

2. Kohustuslike reservide raamistik

Eestil tuleb lähiaastatel ühtlustada panganduse kohustuslike reservide raamistik europiirkonna omaga, kuid selles protsessis tuleb arvestada majanduse olukorraga. 31. oktoobril 2002 Eesti Panga nõukogus kinnitatud korra kohaselt eristatakse Eestis sarnaselt eurosüsteemile kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid. Eesti Pank on seisukohal, et krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude erimäär kui ka üldmäär säilitatakse 13 protsendi tasemel (europiirkonnas on määraks kaks protsenti).

Lisaks lõpetab Eesti Pank kohustusliku reservi nõude täitmisel ühe soodustuse ehk sularahakassa arvessevõtmise reservinõude täitmisel. Sularahakassa arvestatavuse suurus pankade peale kokku oli novembris ligi 900 miljonit krooni ning peale soodustuse kaotamist peavad pangad hoiustama sellevõrra rohkem vahendeid Eesti Pangas või soetama kohustuslike reservide täitmiseks täiendavalt sobilikke välisvarasid. Sularahakassa ja välisvarade arvestamise kord on kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusega, ning vastav muudatus jõustub peale selle avaldamist Riigi Teatajas.


Ettepanekud valitsusele


3. Tasakaalus riigieelarve poliitika jätkamine

Riigieelarve tasakaalus või pigem ülejäägis hoidmine on usalduse säilitamiseks riigi majanduspoliitika suhtes määrava tähtsusega. Valitsuse selge sõnum eelarve tasakaalust või vajadusel ka ülejäägist ning kulutuste ohjamisest aitab hoida Eesti majandust rahastavate investorite usaldust. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks vältida valitsuse poolt sammude astumist, mis täiendavate eelarveliste või finantseerimistehingute kaudu teostatavate riiklike kulutuste abil suurendaksid sisenõudlust ja importi.

4. KredExi eluasemelaenu tagatise kaotamine

KredExi tagatisega saab uue eluaseme soetamiseks või olemasoleva renoveerimiseks laenu võtta 10-protsendilise omafinantseeringuga tavapärase ühe kolmandiku asemel. Tänases majandusolukorras on kohane, et KredEx keskendub edaspidi veelgi enam ekspordisektori ettevõtete toetamisele. Ajal, kus Eesti intressid on Euroopa Liidu riikidega võrreldaval tasemel, ei ole elamuasemelaenude võtmise hõlbustamine omafinantseerimise alandamise läbi enam ajakohane poliitika. Majandusolukorra muutustele tundlike eraklientide eluasemelaenuturule aitamine võib majanduse madalseisu ajal riigile tekitada pikemaajalisi sotsiaalseid probleeme. Neid saab ennetada, kaotades KredExi eluasemelaene toetavad instrumendid. Praeguse seisuga on ligi 20 protsenti väljaantud eluasemelaenudest KredExi garantiiga.

5. Eluasemelaenude intresside maksutuludest mahaarvamise võimaluse kaotamine

Riigi majanduspoliitiline instrument, mis kõrgete intressimäärade ajal aitas muuta eluasemelaenud kättesaadavamaks. 2002.aasta deklaratsioonide põhjal maksti eluasemelaenude intressimaksete pealt 35 000 deklaratsiooni kohta tagasi 135 miljonit krooni (s.o. keskmiselt 3870 krooni deklaratsiooni kohta), mis oli 18,3 protsenti enam kui eelnenud aastal. Olukorras, kus eraisikud tuginevad pikaajaliste finantskohustuste võtmisel selgelt liigoptimistlikele tulevikuootustele, ei ole elamuasemelaenude võtmise hõlbustamine tulumaksusoodustuse läbi enam ajakohane poliitika. Täna on intressimäärad Eestis, arvestades kõnealust maksusoodustust, ühed madalamad Euroopa Liidus ning eraisikute laenunõudlus väga suur. Probleeme saab ennetada läbi eluasemelaenude intresside mahaarvamise tulumaksusoodustuse kaotamise.


>> Eesti Pank

Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Eestile stabiilne majandusmudel


Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt ennustab majanduses tagasilööke, kuid sellist shokki nagu pärast Vene kriisi ei tule.

Eelmisel aastal hoiatas Eesti Pank kiire laenude kasvu ja majanduse ülekuumenemise eest. Riskidele juhtis keskpank tähelepanu ka sel nädalal avaldatud majandusprognoosis ja sellest kirjutas eilses Eesti Päevalehes Vahur Kraft. Ka teised majandusinimesed, allakirjutanu sh, on juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti majanduse jätkusuutlikus arengus. Kahjuks on sõnavõtud jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Probleemi peetakse keskpanga ja pankade probleemiks, mitte laiema üldsuse omaks. Kahjuks see nii ei ole.

Riigi kui terviku toodete ja teenuste eksport on võrreldav inimese või pere sissetulekuga ning import väljaminekuga. Kui riik impordib kaupu ja teenuseid rohkem kui ekspordib, on tegemist jooksva konto defitsiidiga. Puudujääk kaetakse välismaalt toodud rahaga – välisinvesteeringud, vara müügist välismaalastele saadud raha või välislaenud. Eesti selle aasta oodatav puudujääk on peaaegu 15% Eesti majanduse aastasest kogutoodangust. Rahas tähendab see, et kulutame ja investeerime aastas enam kui 17 miljardit krooni rohkem, kui teenime!

Jooksva konto puudujääk on meiega kogu aeg kaasas käinud ja siiani oleme hakkama saanud, küllap edaspidigi. Nii mõtlevad paljud ja senine praktika on seda tõestanud. Minagi olen nii mõelnud. Viimasel aastal aga olen muutunud pessimistlikumaks. Esiteks on puudujääk absoluutsummades suureks kasvanud. Teiseks on muutunud defitsiidi katmise allikad: varem olid selleks välismaised otseinvesteeringud, praegu välismaalt võetud laenud. Lootsin, et rohkem investeeritakse eksportivatesse majandusharudesse ja eksport kasvab kiiremini.

Välisraha arvel tehtavad investeeringud võib tinglikult jagada kaheks: nn tootlikud, mille arvel kasvab riigi eksport või väheneb import ning mittetootlikud, mille arvel ei vähene ei import ega suurene eksport. Hansapanga analüütikute arvates on nn mittetootlik puudujääk, mille me katame välismaiste laenudega ja vara müügist saadud rahaga, aastas üle 10 miljardi krooni.

Kuidas katta puudujääki?

Eestit külastab igal aastal üle 3 miljoni turisti, kes jätavad siia kokku üle 12 miljardi krooni. Arvestades, et osa kaupu imporditakse, on jooksva konto mõistes positiivne efekt alla 10 miljardi. Puudujäägi katmiseks peaks seega kahekordistama turistide arvu! Eesti ühe suurima tööstusettevõtte Kreenholmi toodangu positiivne efekt on ca 600–700 miljonit krooni ehk turistide asemel vajaksime lisaks vähemalt 15 Kreenholmi!

Puidutööstuses, mis on jooksva konto seisukohalt tähtis haru, saab käivet edaspidi suurendada ainult intensiivse arengu kaudu, puitu rohkem vääristades. Saeveskite juurdeehitamise aeg on möödas, sest metsa ei saa lõputult maha võtta.

Räägime, et meil on liiga uued autod, kuid ka autod tekitavad “ainult” 4 miljardit krooni jooksva konto puudujääki. Aga kui me järgmistel aastatel ei ostaks ühtegi uut autot, kannataks maksude laekumata jäämise tõttu ka riigieelarve.

Kuidas oleks vara müügiga? Näiteks riigile kuuluva Eesti Telekomi osaluse müügist saaks “ainult” 4 miljardit krooni, millest ei jätkuks isegi mitte pooleks aastaks. Ning see on ühekordne tehing.

Need näited on piisavad selgitamaks, et puudujääk on suur ning selle katmine raske. Võib väita, et kui me puudujääki ei kata, siis ei juhtu midagi märkimisväärset. Tegelikult see nii ei ole. Kui me seda puudujääki katta ei suuda, siis väheneb osa ettevõtete käive, samuti laekumised riigieelarvesse. Kokkuvõttes majanduskasv aeglustub ning kannatab inimeste elatustase.

Andku Tallinna linnaisad mulle andeks, aga see võrdlus on sobiv. Pealinnal on sel aastal raskusi eelarve täitmisega ja järgmise aasta eelarve on tänavusest väiksem. Tallinn iseloomustab kogu meie majandust. Kõigepealt müüdi ära osa varast. Siis võeti laenu. Siis müüdi veel vara ja võeti laenu. Nüüd, kui parem vara on müüdud ja laenulimiit täis, üritatakse müüa seda, mis alles.

Kahjuks ei saa sellist mudelit järgida lõpmatult. Kui linna eelarve on väiksem kui mullu, siis riigiga paralleeli tõmmates on majanduskasv negatiivne. Vaadates sellist asjade käiku ja jooksva konto puudujäägi suurust, ei tohiks tekkida küsimust, kas tuleb tagasilöök. Küsimus on pigem, millal ja kui suur see tagasilöök tuleb. Siin on vastus selge: mida varem, seda väiksem. Väikestest tagasilöökidest, olgu selleks ka nelja-viieprotsendilise majanduskasvu asemel üks-kaks protsenti, me kahjuks ei pääse.

Liiga palju laenatud

Praeguse jooksva konto puudujäägi on tekitanud suuresti eluasemelaenud. Nende maht kasvab tänavu 8 miljardi krooni võrra. See on tublisti rohkem, kui me Hansapangas aasta tagasi planeerisime. Jooksva konto mõistes tekitab eluasemelaenude kasv ca 6-7 miljardi kroonise defitsiidi. Selles mõttes on pangad kindlasti süüdi.

Kui meil ei oleks fikseeritud vahetuskursiga raha, ühinemist EL-iga ja tugevate omanikega panku, oleksid meie laenuintressimäärad ammu kahekümne protsendi lähedal ja tänavapildis kohtaksime normaalsest rohkem lõpetamata ehitisi.

Meie tingimustes ainuvõimalik valuutakomitee süsteem näitab siin oma paindumatust: intresse tõsta ei saa. Valuuta- ja rahaturg ei reageeri ning üle jäävad muud kohandumismehhanismid: tööjõu turg, eelarvepoliitika ning pangandusregulatsioonid. Statistika näitab, et tööpuudus on hakanud suurenema ning palga kasvu suhtes ollakse pessimistlikumad. Ja seda hoolimata tänasest kiirest majanduskasvust.

Pangad võistlevad omavahel klientide pärast. Iga laenuprojekt eraldi võetuna on korralik ja laenu andmisest keelduda pole põhjust. Pangad käituvad oma raamistikus õigesti, aga süsteem tervikuna liigub vales suunas. Ka see on maailmas sadu kordi läbikäidud tee. Pankade suurem konservatiivsus kuluks hädasti ära, aga seda ei andesta meile ei klient ega laiem üldsus. Samuti arvavad mõned pangajuhid, et hoogu tuleks pigem juurde anda.

Mis saab edasi?

Olen veendunud, et lähiaastatel tulevad tagasilöögid, aga need ei ole suured. Harjumuspärasest mõne protsendi võrra madalam kasv annab igapäevaelus tunda, mistõttu oleme sunnitud enam püksirihma pingutama. Selle tee on läbi käinud mitmed Kesk-Euroopa maad ja me ei ole siin erand. Sellist shokki nagu pärast nn Vene kriisi ma ette ei näe.

Laenunõudlus hakkab kahanema ja see mõjutab positiivselt meie jooksvat kontot, negatiivselt saab mõjutatud aga kohalik kaubandus. Enim saavad tagasilööke tunda need harud, mis otseselt sõltuvad laenukasvust, teiste hulgas ka pangad. Kindlasti aitavad meie maandumist pehmendada Euroopa Liidu fondid, aga ka need pakuvad lahendust vaid paariks aastaks. Euroopa Liidu laienemine aitab suurendada meie ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka Venemaa majanduskasv peaks meie eksportijate käivet suurendama.

Võimalusi seega on, kuid neid tuleb kasutada ja mitte kulutada tänast odavat laenuraha kinnisvara peale. Homme võib laenuraha olla juba märgatavalt kallim.

Meil palju kiidetud iirlased hakkasid enne eksportima ja siis elamuid ehitama. Praegu näib, et meil käib vastupidi: võtame eluasemelaenu ja siis ei jää muud üle kui eksportida… Ehk jällegi: loogem kõrgepalgalisi eksportivaid töökohti. Ainult selline majandamise mudel on jätkusuutlik.

Meil tasuks tunnistada probleemi olemust ning keskenduda jätkusuutlikule arengule – ekspordivõimaluste kasvatamisele. Pean oluliseks ühiskondliku diskussiooni algatamist antud teemal.


>> Eesti Pangaliidu juhatus

Uudis Äripäevas: Euroopa pangad teevad ettevalmistusi ülekandetasude muutmiseks


Autor: Romet Kreek Euroopa pangad teevad ettevalmistusi ülekandetasude muutmiseks, kirjutab Wall Steet Journal.

EuroopaLiidus on maksnud piireületav ülekanne keskmiselt 24 eurot (375,52 krooni).

Euroopa Liidu ühine turg ja ühisraha on muutnud firmadele piireületava kaubanduse ja investeeringud efektiivsemaks.

Kuid mõnesaja euro ülekandmise proportsionaalselt suured kulud on jäänud takistama eraisikute piireületavat elu - näiteks nende oma, kes tahavad maksta Suurbritannias mobiiltelefoniarvet Prantsusmaa pangakontole kantud palga eest.

2001. aasta detsembris Euroopa komisjoni poolt vastuvõetud regulatsioon on seda muutmas. Selle aasta 1. juulist peavad pangad Euroopa Liidu piireületavate maksete eest võtma sama teenustasu kui kodumaiste maksete korral, mis on tavaliselt tasuta.

Teisipäeval teatas Euro Banking Association üle-euroopalise jaemaksete kliiringsüsteemi avamisest. Suures osas automatiseeritud süsteem STEP2 teostab kuni 12 500 euro suurusi piireületavaid makseid madalate kulude ja suure kiirusega.

PRESSITEADE: Eestis hakkab kehtima rahvusvaheline kontonumbristandard


1. jaanuaril 2004 võetakse Eestis kasutusele rahvusvahelised kontonumbrid (IBANid), mis hõlbustavad rahvusvahelist arveldamist. Praegu kasutusel olevad kontonumbrid jäävad kasutusele riigisiseste maksete sooritamiseks.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on IBANi standardile vastavad kontonumbrid kasutusel juba 27 Euroopa riigis. Eesti lisandumine nende riikide hulka loob eeldused maksete kiiremaks liikumiseks ning tõstab Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste maksete edastamise kvaliteeti.

Ta lisas, et standardiseeritud kontonumbri süsteem muudab pikemas perspektiivis välismaksete edastamise senisest kiiremaks ning kliendile odavamaks. "Ühe eeltingimusena peavad kliendid edastama oma välispartneritele enda konto IBAN'i ja kontot haldava panga BIC ehk SWIFT-koodi. Samuti tuleb välismaksete algatamisel maksekorraldusele märkida makse saaja IBAN ja tema panga BIC-kood," rääkis Talihärm.

Rahvusvahelise kontonumbristandardi kasutuselevõtuks on Eesti kommertspangad juba täiendanud oma infosüsteeme, et 1. jaanuarist 2004.a. olla valmis väljastama IBAN'i standardile vastavaid kontonumbreid. Klient ei pea IBANi saamiseks spetsiaalselt pangakontorisse minema, sest IBAN väljastatakse kliendile automaatselt ja kuvatakse tema konto standardväljavõtetel.

Eesti IBAN on 20-kohaline - praeguse Eesti siseriikliku kontonumbri ette lisatakse 6 kohaline tähe- ja numbrilühend. IBAN algab kahetähelise riigikoodiga (Eesti puhul EE), millele järgneb kahekohaline kontrolljärk ning seejärel kahekohaline pangakood ja Eesti siseriiklik kontonumber (näide Eesti IBANist: EE9099 99123456789012).

>> Täiendav info


Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69, 055 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliidu liige Krediidipank saavutas esikoha Äripäeva uuringus "Parim tööandja 2003"

Uuring asub siin: Parim tööandja 2003 (PDF)