Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Tallinna Nõmme Gümnaasiumis õpitakse täna rahatarkust

Tallinna Nõmme Gümnaasiumis õpitakse täna rahatarkust

Täna toimub Tallinna Nõmme Gümnaasiumis rahatarkuse päev, mille raames annavad Pangaliidu liikmespankade esindajad tunde nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Tegemist on rahatarkuse kuu partnerkooli projektiga, mille raames pööratakse finantskirjaoskusele esimest korda ühes koolis sellises mahus tähelepanu.

“Lastele räägitakse rahatarkuse alustõdesid ning peetakse loeng investeerimisest. Õpetajatele mõeldud tunnis arutatakse pensioni teemadel ning päeva lõpus toimub noorte rahatarkuse teemaline loeng lapsevanematele,” rääkis Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Lisaks korraldatakse abiturientidele loovülesanne, mille eesmärk on koostada realistlik finantsplaan ümbermaailmareisiks vajamineva ressursi leidmiseks.

Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetaja Indrek Riigori sõnul annab tänapäeva kool küll häid teadmisi, kuid praktiliste oskuste osas vajavad nii õpilased kui õpetajad tuge. “Pangaliidu kutse osaleda kooliga projektis on tänuväärne võimalus rahatarkuse praktilise küljega palju mitmekesisemalt tutvust teha. Finantsteadmiste samaaegne jagamine nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele annab kindluse, et kooli lõpetavad tulevikus palju rohkem eluks ettevalmistatud noored,” ütles Riigor.

Märtsikuu jooksul annavad pankade töötajad ligi sajas koolis põhikooli ja gümnaasiumi noortele rahatarkuse tunde. Viimase viie aastaga on algatuse raames saanud vajalikke teadmisi rahaasjadega toimetulekuks ligi 20 000 noort üle Eesti. Rahatarkuse kuu eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid.

Ülevaade koolidest, kus rahatarkuse tund läbi viiakse on kättesaadav siit.

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Tel: 6116569
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Indrek Riigor
Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetaja
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangaliit otsib uuele pangateenusele nime

Pangaliit otsib pangakaardiga puutevabalt tehtavale maksele avaliku konkursi kaudu sobivat nime.

 

Tegemist on mujal maailmas levinud makseviisiga, mis nüüd ka Eestisse jõudmas. Uuele pangateenusele saab oma nimesoovitust pakkuda või hääletada juba pakutud valikute hulgast oma lemmiku poolt Facebookis. Soovitusi saab jagada kuni 31. märtsini aadressil: https://www.facebook.com/rahatarkus

Puutevaba pangakaardiga maksmiseks piisab kaardi asetamisest terminali vastu. Suuremate tehingute korral on vajalik ka PIN-koodi sisestamine. “Sedasorti makseid saab tegema hakata igapäevaselt kõikides makseterminalides ning need on tavapärasest kaardimaksest veelgi kiiremad ja mugavamad,” selgitas Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Inglise keeles nimetatakse teenust erinevate nimedega: “Contactless”, “Tap and Go”, “PayWave”, “PayPass” jt. “Tänasel emakeelepäeval on eriti kohane mõelda keeleuuendustele. Seetõttu kutsume teenuse olemust edasikandva sobiva eestikeelse vaste leidmiseks kõiki üles oma mõtteid meiega jagama,” lisas Talihärm.

Märtsikuu jooksul pöörab Eesti Pangaliit koostöös liikmespankadega teistkordselt toimuva rahatarkuse kuu raames tähelepanu eestlaste finantskirjaoskusele. Kuu jooksul annavad pankade töötajad ligi sajas koolis põhikooli ja gümnaasiumi noortele rahatarkuse tunde.

 

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Tel: 6116569
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

puutevaba nimekonkurss 2

 

Pressiteade: Pangad pikendasid uue pangalingiga liitumise aega

PRESSITEADE
22.12.2015

Pangad pikendasid uue pangalingiga liitumise aega

Eesti Pangaliitu kuuluvad pangad uuendasid 2014. aastal pangalingi teenust, et muuta makse- ja autentimislahendused turvalisemaks ja lihtsamaks. Üleminekuperioodi uuenenud pangalingi teenusele pikendati 2016. aasta aprilli lõpuni. Kokku kasutab pangalingi teenust maksete vastuvõtmiseks või kasutajate tuvastamiseks ligi 3000 Eesti ettevõtet.  

Kui algselt anti kaupmeestele uuenduse läbiviimiseks aega kuni 2015. aasta lõpuni, siis veel vana lahendust kasutatavate klientide arvu vaadates otsustasid pangad üleminekuperioodi pikendada.

“Vana lahenduse tugi lõpetatakse 2016. aasta 30. aprillil. Tänaseks on ülemineku läbiviinud enamik suurematest klientidest, kuid ettevõtete üldarvust on läinud üle vähemus. Nende hulgas on kindlasti ka neid, kes uuendust läbi viia ei plaanigi ning lõpetavad teenuse pakkumise,” ütles Pangaliidu internetipanga turvalisuse töögrupi juht Arno Pae.

Uuendatud pangalingi teenus muudab kaupmeeste jaoks lihtsamaks e-teenuste loomise. “Kui varem kasutasid kõik pangad erinevaid lahendusi, siis uue pangalingi kaudu saab makseid vastu võtta ja kliente tuvastada sarnase tehnilise lahenduse abil,” lisas Pae. Uuendatud teenus on ka senisest turvalisem. Ulatuslikumalt rakendatakse digiallkirja ja tuvastatakse, kas klient kasutab teenust ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või koodikaardiga.

Üleminekuperioodi lõpuni toetavad pangad nii vanas kui uues formaadis pangalingi kasutamist. Täpsem info ettevõtetele, milliseid arendusi seoses pangalingi uuendusega tuleb läbi viia, on kättesaadav Pangaliidu kodulehel.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567

Pressiteade: Eesti noorte finantskäitumine vajab parandamist

Eesti Pangaliit pöörab koostöös liikmespankadega teistkordselt toimuva rahatarkuse kuu raames tähelepanu eestlaste finantskirjaoskusele. Märtsikuu jooksul annavad pankade töötajad ligi sajas koolis põhikooli ja gümnaasiumi noortele rahatarkuse tunde. Viimase viie aastaga on algatuse raames saanud vajalikke teadmisi rahaasjadega toimetulekuks ligi 20 000 noort üle Eesti.

Rahatarkuse kuu eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid. Viimaste uuringute kohaselt on Eesti elanike finantskirjaoskuse tase küll tõusmas, kuid arenguruumi jagub endiselt.

“Eesti elanikud on viimase viie aasta jooksul hakanud rohkem oma sissetulekute ja väljaminekute kohta eelarvet pidama. Leibkondade eelarve olemasolu on tõusnud 33 protsendilt 44 protsendile,” tõi Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm positiivse näite uuringufirma Saar Poll poolt Eesti elanike seas läbi viidud finantsalase kirjaoskuse uuringust.

Talihärmi sõnul tuleb tööd jätkata eeskätt noortega, kes õige pea iseseisva elu ning suuremate finantsotsustega kokku puutuma hakkavad. “Ehkki meie õpilaste teadmised rahaasjadest on üldiselt muu maailmaga võrreldes korralikud, siis praktikas neid teadmisi siiski millegi pärast kasutada ei osata,” lisas Talihärm. Rahatarkuse kuu raames jagatakse noortele teadmisi eelarve planeerimisest, laenamisest, säästmisest ning investeerimisest.

Eeskätt noortele mõeldes on loodud ka eraldi rahatarkuse Facebooki lehekülg, kus on võimalik hoida silm peal harival sisul, mis aitaks teadmiste ja tegeliku käitumise vahelist lõhet vähendada: https://www.facebook.com/rahatarkus/

Ülevaade koolidest, kus viiakse läbi rahatarkuse tunnid:

 

Lisainfo:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Tel: 6116569
E-post:  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangajuhid - korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Pangajuhid: korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud pangajuhtide arutelul tegid viie panga juhid ülevaate lõppevast aastast ning vaatasid ette 2016. aastale.  Pangajuhid kinnitasid üksmeelselt, et Eesti pangandusturg on tugeva tervise juures ning majandust ootab võrreldes mööduvaga tõenäoliselt ees veelgi parem aasta.

Pangajuhtide sõnul on lõppev aasta olnud majandusele mitmes mõttes märgiline – kohanetud on nii negatiivsete intresside kui ka erinevate maailma kriisikollete mõjudega. Kui viimasel aastal on Eesti majanduskasvu vedanud ennekõike sisetarbimine, siis tuleval aastal oodatakse majanduskasvu tasakaalustumist.

“2016. aastal võiks majandus kasvada 2-3 protsenti. Alust mõõdukaks optimismiks annavad Eestile olulised eksporditurud ning Euroopa tarbimiskindluse kasv,” prognoosis SEB panga juht Allan Parik. Pariku sõnul on rõõm tõdeda, et kasvanud on ka eraisikute ja ettevõtete säästud ning ülekuumenemise ohtu ei paista. “Kui midagi üldse teisiti teha, siis võiksime rohkem panustada innovatsiooni. Et meie ettevõtted muudaks maailma, mitte maailm ei muudaks meie ettevõtteid,” lisas Parik.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt tõi arutelul välja, et Eestis tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud. Sellegipoolest ei ole ka tema hinnangul suurt majanduskasvu järgmisel aastal oodata. “Eksporti on tänavu mõjutanud rekordiliselt madalad naftahinnad ning oma jälje jätsid põllumajandussektorit tabanud tagasilöögid seakatku ja piimahinna languse näol. Majandusele jätab see oma jälje ka kindlasti 2016. aastal,” kirjeldas Kitt. „Tervikuna on Eesti majanduse tervis siiski hea ja ka eksport enamikus sektorites endiselt väga tugev.“

2015. aastat jääb pangajuhtide sõnul tervikuna meenutama ka kinnisvaraturul toimuv. “Kinnisvaraarendajate finantsseis on üle ootuste hea ning kinnisvara pakkumine järjest kasvab. Riskid on siiski madalad, sest arendajad on suhteliselt hea finantstervise juures,” kinnitas Kitt. Ka Nordea korporatiivpanganduse juht Silver Kuus lisas, et pankade tegevus kinnisvara suunal on mõistlik ning pangad laenavad vastutustundlikult.

“Laenuportfellide kvaliteet on väga hea. Vaatamata teatavale ebakindlusele rahvusvahelistel turgudel on järgmisel aastal oodata avaliku sektori investeeringute ning laenuportfellide veelgi suuremat kasvu,” hindas Kuus.

Palkade kiire kasvu asemel ennustati arutelul palgakasvu aeglustumist 2016. aastal. Samuti ei usuta baasintressi järsku tõusu. “Sissetuleku kasvule tuleb piir ette. Palgatase on Eestis oluliselt parem kui veel mõned aastad tagasi. Palgakasvu aeglustamine tähendab ühtlasi seda, et ka sisetarbimise kasv ei saa väga suur tulla,” selgitas LHV juht Erki Kilu.

Tervikuna hindas Kilu Eesti pangandusturu tervist tugevaks – kasvanud on nii laenude kui ka hoiuste mahud. “Pangad teenivad rekordilisi kasumeid ning eraisikute laenud kasvavad,” teatas Kilu.

Sellest aastast vaid äriklientidele keskenduva Danske Banki juhi Ivar Pae arvates on mööduv aasta olnud pankadele edukas. “Pangad on suutnud oma kulubaasi juhtida ja laenukahjumid on väikesed,” rääkis Pae. Intressid püsivad Danske pangajuhi hinnangul lähiaastatel madalal. 

Suurt ohtu ei näinud pangajuhid ka finantstehnoloogia üha suuremas esiletõusus.  Pankade tugevus on ettearvatavus ja usaldatavus. Globaalsete tehnoloogiaettevõtete kaudu tuleb finantstehnoloogia küll kiiresti meie igapäevaellu, kuid pikas perspektiivis on murranguline hoopis see, kui kasutusele peaks tulema krüptoraha,” lisas Pae.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

IMG 4769