Eesti Pangaliit

Uudised

05.05.2003 Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Majandustsüklid ja pangandus


Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt manitseb eestlasi laenude võtmisel ettevaatlikkusele.

Pankuritest on palju nalju. Üks neist kõlab nii: pankur on see, kes kuuma päikese käes ulatab sulle vihmavarju ning vihmaga võtab selle ära. Karm nali, aga kahjuks sisaldab ka palju tõtt. Järgnevalt kirjeldan majandustsükleid panga poolt vaadatuna.

Majandus on väljunud järjekordsest langusest. Pankadel on tööd palju: suur osa pangale jäänud tagatisi ja ettevõtteid on müümata; panga juhtkonnas on tähtsamaid inimesi see, kes tegeleb probleemsete laenudega.

Aasta-paariga saavad kõik hädad lahendatud ja pankurite nägudele ilmub jälle naeratus. Majandus kasvab tasapisi ning kuna pangad kandsid languse ajal maha palju laene, siis saadakse nende realiseerimisest erakorralist kasumit. Tegelikult tähendab see küll väiksemat kahjumit, sest eelmistel aastatel oli ettevaatlikkuse mõttes rohkem laene maha kantud. Veel mäletatakse eelmiste aastate kahjumeid ning nende põhjusi. Pangad ei anna sellel ajal kergesti laenu. Vastupidi, igat senti veeretatakse peos ning selle väljalaenamist kaalutakse põhjalikult.

Siis saabub uus laine. Tavaliselt on sel erinevad põhjused.

Esimene põhjus on asjaolu, et keegi ei ole rahul oma turupositsiooniga ning soovib seda kiiresti parandada. Meenutagem 1997. aastat panganduses, kui pankade oodatud-loodetud turuosade summa oli 150%.

Teine põhjus on ühiskonnas leviv avalik lootuste ülespuhumine, mis haarab meid kõiki, ka pangatöötajaid. Meenutagem näiteid lähiminevikust, kui levis arvamus, et börsil saab raha ainult võita. Samuti arvati, et uus majandus on majandusmudel, kus kasumit pole vaja teenida ning ettevõttes ei pea olema elementaarsetki korda.

Kolmas põhjus (mis Eestis praegu tooni ei anna) on avalikult puhkev arutelu, miks pangad oma tooteid aktiivselt ei müü. Kõik teised müüvad, aga pangad mitte. Miks pangad ennast teistsuguseks ja paremaks peavad? Sõna võtavad nii konsultandid kui ka ajakirjanikud.

Ka pangatöötajad on inimesed, kes lähevad moevooluga kaasa ja unustavad varasemad õppetunnid. Algab aktiivne laenupakkumine. Intressimäära alandatakse tasemeni, mis katab laenukahjumeid küll majanduse tõusufaasis, aga mitte kogu tsükli. Eesti pankade tänased suured kasumid on samuti tingitud majanduse tõusufaasist.

Järgneb äge võitlus turul, kuni algab järgmine majanduslangus ja jälle hakatakse tagatisi realiseerima... Seejuures on needsamad pangad tavaliselt ka ise vähemalt osaliselt selles languses süüdi. Täpsemalt languse sügavuses. See on karm kirjeldus, aga selliseid tsükleid on nähtud kõigis maades ja läbi aegade. Meenutagem kasvõi kriisi Skandinaavias 90-ndate alguses.

Ning veel kord - pangad kas ei õpi sellest midagi või kui õpivad, siis ühiskondlikule survele on tihtilugu raske vastu panna.

Pangandusringkondades öeldakse, et pankuriks saadakse pärast kahte tõusu ja langust majanduses. See on ka põhjuseks, miks maailmas on üsna vähe õigeid pankureid. Sest kui pärast esimest langust ja kahjumeid pangajuhte lahti ei lasta, siis pärast teist kindlasti.

Kaubanduspinna asemel peaks võrdlema eksporti

Praegune olukord on üsna sarnane 1997. aastaga.

Räägitakse, et EL-i minek tõstab iseenesest kinnisvara hindu. Sellest, et meil on ainult nii ja nii palju kaubanduskeskuse ruutmeetreid ja Soomes on rohkem. Et Soomes müüakse nii ja nii palju autosid, kuid meil tublisti vähem. Keegi ei võrdle meie eksporti ühe inimese kohta Soome omaga. Aga ilma ekspordita ei ole võimalik neid nimetatud ruutmeetreid käigus hoida.

Üheks erinevuseks praeguse olukorra ja 1997. aasta oma vahel on see, et tookord oli maailma majandus palju paremas seisus kui täna.

Praegune olukord laenuturul ei ole pikaajaline. Ettevõtetele antavate laenude intressimäär on madalam kui näiteks Fordile laenamise intress, rääkimata ABB-st või Ericssonist. Isegi Saksa pankurid kratsivad meie marginaale kuuldes kukalt. Nemad on praegu suurte probleemide ees, mille peapõhjuseks on kõrged üldkulud ja loomulikult riskide vale hindamine. Seejuures on üheks suuremate probleemidega pangaks see, kes andis palju laenu Berliini ülesehitamiseks ehk kinnisvarasektorisse.

Mõelgem enne laenu võtmist!

Eraisikute laenuintresside võrdlemine Soome tasemega on jällegi halb näide. Nii madalaid marginaale pole Soomes kunagi olnud ning keskpank noomib seal panku valede riskide hindamise eest. Praegused marginaalid Eestis on igati Euroopa tasemel. Vähe on riike, kus saab laenu veel madalama intressiga. Kui lisada veel maksusoodustus, siis oleme ilmselt üks madalaima eluasemelaenukuluga maadest Euroopas. Selline olukord on loomulikult kliendile hea, aga kindlasti on paslik meeles pidada kaasnevaid riske.

Üllatav on veel üks võrdlus. Kui lugeda elatustaseme üheks näitajaks eluase, auto või puhkusereisid, siis vahe Eesti ja Soome vahel ei ole paljude tipp- ja keskastmejuhtide ning tippspetsialistide puhul enam suur. Eluase on sageli enam-vähem samal tasemel, auto on Eestis kindlasti parem, puhkuse peale kulutab põhjanaaber rohkem. Kui võrrelda Eesti ja Soome ettevõtete käibenumbreid, siis siin on erinevus viie- või isegi kümnekordne. Kas selline olukord on jätkusuutlik? Arvan, et iga laenuvõtja peaks seda endalt küsima ja ennast oma kolleegiga naaberriikides võrdlema. Probleemi ei oleks, kui kõrgemat elatustaset saab lubada ilma laenuta. Kui on vaja laenu võtta, siis oleks paslik võrrelda ja mõelda.

Ma ei ole meie arengu suhtes kindlasti pessimist, aga veidi konservatiivsust kuluks tulevikule mõeldes ära. Soovitan meeles pidada, et majanduses ei ole ainult häid aegu ja varem või hiljem tulevad tagasilöögid. Mõelgem oma laenuotsust tehes väga põhjalikult. Mõelgem, mis saab, kui palk enam lähema aasta-paari jooksul ei tõuse. Kui peaksite mõne kuu ootama, enne kui järgmise töökoha leiate. Kui kinnisvara hinnad enam ei tõuse, vaid hoopis langevad.

Kaalugem väga tõsiselt ja arutagem. Kui kõik tingimused sobivad ning risk pole suur, võib julgesti laenu võtta. Tingimused on head. Aga ärgem unustagem seda lugu vihmavarjust.


>> Eesti Pangaliidu juhatus

PRESSITEADE: Väliseestlased esitlevad raamatut "15 aastat Eesti uut pangandust"


Neljapäeval, 10. aprillil esitlevad Rootsi väliseestlaste sihtasutus Stiftelsen Estfonden (Estfond), Eesti Pank ja Eesti Pangaliit Villu Zirnaski uut raamatut "15 aastat Eesti uut pangandust". Raamatu autor analüüsib huvipakkuvalt ja avameelselt pangandusturu möödunud 15 aasta tippsündmusi ja kirjeldab võtmeisikute tegevust.

Villu Zirnask, tunnustatud ajakirjanik ja finantsturgude analüütik, lahkab rahareformi tagajärgi, miks ja kuidas toimusid pankrotid ja ühinemised meie finantsturul, mis oli 1997. aasta börsikrahhi põhjuseks, millised olid ja on Skandinaavia pankade huvide tagamaad Eestis ning kuidas on toimunud Eesti panganduse stabiliseerumine. Zirnask tõmbab teoses palju paralleele mujal maailmas asetleidnud sündmustega, mis otseselt või ka kaudselt mõjutasid siinset keskkonda (Vene kriis, Aasia kriis, Mehhiko tequila-efekt, BCCI juhtum jpm).

Juba 1999. aastal pakkus Estfond eesotsas Woldemar Kiviaia, Jaan Manitski, Leo Moksi ja Louis Mölderiga välja idee raamatu kirjutamiseks. Samal aastal Estfondi, Eesti Panga, Eesti Pangaliidu ja konkursi alusel kirjutajaks valitud Villu Zirnaski poolt allakirjutatud lepingu kohaselt alustati ettevalmistusi raamatu kirjutamiseks ja kirjastamiseks. Estfond finantseeris käsikirja kirjutamist. Eesti Pank korraldas ja rahastas eesti- ja inglisekeelse raamatu väljaandmist. Eesti Pangaliit oli aga tegev projekti koordineerijana. Kodueestlastest andsid raamatu ilmumisele suurima panuse käsikirja retsenseerijad Kalev Kukk, Raimund Hagelberg ja Heldur Meerits.

"15 aastat Eesti uut pangandust", mida trükiti nii eesti- kui ka inglisekeelsena, koosneb seitsmest peatükist 250 leheküljel, kus on enam kui 20 fotot ning palju muud illustratiivset materjali. Eestikeelset raamatut trükiti kokku 2500 ja inglisekeelset 1000 tükki.

Raamat on müügil Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11), raamatupoodides Apollo ja Rahva Raamat. Suuremas koguses saab raamatut tellida Eesti Pangaliidu kaudu ( See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 611 65 69). Eesti Panga muuseumis ja Pangaliidust tellides on raamatu hind 120 krooni. Eesti ja välismaa majandusalased õppeasutused ning kõik suuremad raamatukogud saavad nii eesti- kui ka inglisekeelse raamatu tasuta.

Esitlus toimub neljapäeval, 10. aprillil kell 16:00 Radisson SAS hotelli 24. korruse Tallinna saalis. Esitlusest võtavad osa finantsettevõtete tippjuhid. Ajakirjanikud on teretulnud.

Estfond
Eesti Pank
Eesti Pangaliit

Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69, 055 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PRESSITEADE: Indrek Neivelt jätkab Pangaliidu juhatuse esimehena

Eile õhtul toimunud Eesti Pangaliidu üldkoosolekule järgnenud juhatuse koosolekul valiti Pangaliidu juhatuse esimeheks tagasi Indrek Neivelt Hansapangast.

Neivelt alustas juhatuse esimehena möödunud aasta märtsikuus. Eile vastu võetud juhatuse otsuse kohaselt juhib ta Pangaliitu veel 1 aasta ehk siis järgmise aasta kevadeni, mille järel valitakse juhatuse liikmete seast uus esimees.

21 kommertspanga poolt 1992. aastal asutatud peagi 11. aastaseks saavasse Pangaliitu kuulub Eesti turul tegutsevast seitsmest kommertspangast kuus. Igat liikmespanka esindab juhatuses üks esindaja.

Pangaliidu juhatuse liikmed on Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, Ühispanga president Ain Hanschmidt, Nordea Panga juhataja Juhani Seilenthal, Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk, Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge ja Valeri Haritonov, kes on Tallinna Äripanga juhatuse esimees.

Eesti Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni assotsieerunud liige.


Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69, 055 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Euroopa Pangandusföderatsiooni peasekretär külastas Pangaliitu


Reedel, 28. märtsil 2003 külastasid Pangaliitu Euroopa Pangandusföderatsiooni (FBE) peasekretär Nikolaus Bömcke ja FBE nõunik Elmars Kronbergs. Külalised kohtusid Pangaliidu juhatuse liikmete Juhani Seilenthali (Nordea Pank) ja Härmo Värgiga (Sampo Pank) ning tegevdirektori Katrin Talihärm'iga.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liidu liikmeks on olnud kõne all Eesti Pangaliidu staatuse muutmine Euroopa Pangandusföderatsioonis. Alates 1996. aastast on Eesti Pangaliit olnud FBE assotsieerunud liige, ent Eesti liitumisel Euroopa Liiduga avaneb ka Pangaliidul võimalus saada FBE täisliikmeks. Bömcke ja Kronbergsi külaskäigu eesmärgiks oli tutvustada täiendavaid võimalusi, mis Pangaliidule täsliikmena avanevad. Eelkõige rõhutas Bömcke võimalust osaleda kogu Euroopa pangandussektorit puudutavate otsuste kujundamisel. Loomulikult toob täiendavate õiguste saamine Pangaliidule kaasa täiendavad finantskulud.

Au istuda teiste pangaliitudega ühe laua taga ja osaleda kaalukate otsuste vastuvõtmisel Euroopa suurriikidega võrdsetel alustel tõstaks meie Brüsseliga seonduvaid kulutusi ligi 10 korda. Pangaliidu juhatus võtab selle küsimuse arutusele käesoleva aasta lõpus. Alternatiiviks oleks säilitada assotsieerunud liikme staatus koos Bulgaaria, Rumeenia ja Türgiga.

Enne Eestisse tulekut külastati samasuguste eesmärkidega ka Läti, Leedu, Tshehhi, Ungari, Poola, Slovakkia pangaliitu.

FBE asutati 1960. aastal. FBE-sse kuulub praegu täisliimetena 15 Euroopa Liidu liikmesriigi pangaliitu, lisaks Islandi, Norra, Shveitsi pangaliit. Laienemisprotsess kasvatab täisliikmeskonna 18-lt 28-ni.

Tänase kohtumise lõppfaasis tutvustas Pangaliidu infonõunik Ingmar Mattus külalistele viimaseid arenguid Eesti pangandusturul ja majanduses tervikuna.

Vasakult: Nikolaus Bömcke, Elmars Kronbergs.

Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärma eessõna Pangaliidu 2002.a. aastaaruandele

Uuring asub siin: Tegevdirektori pöördumine (PDF)