Eesti Pangaliit

Uudised

Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Majanduskasv vajab stabiilset mootorit

Kui eelmisel aastal kompenseeris Eestis maailmamajanduse nõrka olukorda laenude jõuline kasv, siis tänavu kiirele laenukasvule loota ei saa, kirjutab Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt.

Praegu näitavad kõik märgid, et alanud aastal kasvab maailma majandus rohkem kui eelmisel. Ajakirja Economist ennustuse kohaselt tuleb majanduskasv tänavu 3,5% mulluse 2,5% asemel.

Korralikku kasvu saame oodata Ameerikalt, kuigi ka küsimärke on seal palju. Euroopas jääb vedavaks mootoriks Suurbritannia, teised suured majandused - Prantsusmaa, Itaalia ja eriti Saksamaa - ei arene enam nii kiiresti kui loodetakse. Kõik on rahulolematud, et sealne majandus ei kasva, kuid kas see rahulolematus on õigustatud?

Kui keegi hüppab kaheksa ja pool meetrit kaugust, siis ei saa talle ette heita, miks igal aastal paarkümmend sentimeetrit lisa ei tule. Sama põhimõte peaks kehtima ka majanduses ning teatud tasemeni jõudes on ka taseme hoidmine juba saavutus. Arvan, et SKP inimese kohta on näitaja, mis maailmas üle tähtsustatud ning ei peegelda enam ammu tegelikku elukvaliteeti. Paljude analüütikute arvates on optimaalne SKP inimese kohta ligi 10 000 dollarit ehk Portugali või Kreeka praegune tase. Seda taset ületades elukvaliteet enam ei tõuse, vaid vastupidi. Suureneb vaid töötundide hulk ning haigete inimeste arv. Kui selles osas võrrelda Ameerikat Euroopaga, on selge, et eurooplaste elu on tasakaalustatum.

Eelmisel aastal oli maailmas vähe ettevõtete ulatuslikke ühinemisi ja ülevõtmisi ning rohkem tegeleti restruktureerimisega. On selge, et sellises faasis on raske ka suuri kasve saavutada. Alanud aastal ülevõtmised kindlasti sagenevad, sest maailmas on üsna palju ettevõtteid, mille hind on väga odav.

Kui eelmisel aastal tõusid madalate laenuintresside tõttu kinnisvara hinnad, siis sel aastal on oodata stabiliseerumist ning mõnedes piirkondades ka langust. Kinnisvara hindade arengut tasuks tänavu tähelepanelikult jälgida. Eelmistel aastatel toimunud suuri langusi aktsiaturgudel kompenseeris inimestele kinnisvara hindade tõus. See hoidis kõrgemal ka tarbijate usalduse majanduse vastu. Kui kinnisvara hinnad peaksid hakkama langema, tuleks kriitiliselt suhtuda ka selle aasta maailma majanduskasvu prognoosi.

Eesti majanduskasvu vedasid laenud. Eesti majanduses on pealtnäha kõik korras - majanduskasv üks Euroopa suurimaid, riigieelarve ülejäägis ning inimeste usk tulevikku tugev. Seda usku oma riiki ning finantssüsteemi näitas eelmisel aastal ilmekalt kohustusliku pensionireformiga ühinejate suur arv.

Siiski ei saa tähele panemata jätta, et Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal sedavõrd suur tänu ülikiirele laenukasvule. Eelmisel aastal kasutati rohkelt odavat laenuraha ning tehti palju investeeringuid, eelkõige kinnisvarasse. Samuti suurendasid majanduskasvu mitmetest Euroopa fondidest saadud toetused. Välismaiste otseinvesteeringute hulk jäi oodatust väiksemaks, aga tundub, et ka seda näitajat oleme me ületähtsustanud.

Liiga palju kiidetakse välismaiseid investoreid ning tihtilugu unustatakse kohalik ettevõtja. Majandusele on ikkagi tähtsam see, kui avatakse uus saeveski või hotell, kui et mõni ettevõte müüakse välismaalastele ning suurendatakse seeläbi otseinvesteeringuid Eestisse.

Uuel aastal hakatakse Euroopa Liidu fondidest ning erinevatest tootmiskvootidest üha rohkem rääkima. Lühendid, mis tähistavad fondide nimesid, saavad meie ettevõtjatele ruttu sama selgeks, kui said mõisted "kassavoog" ning "kasum" kümmekond aastat tagasi.

Võib arvata, et ettevõtjate jaoks muutuvad tähtsaks head sidemed nende fondide investeeringute üle otsustajatega, selles mõttes liigume turumajanduse rajast sammukese eemale. Kindlasti on lihtsam omada häid suhteid siinsete otsustajatega, kui toota kaupa, mida välisturgudele eksportida. Ettevõtjad tihendavad sidemeid Brüsseliga ning oluliselt kasvab koolitusäri Euroopa Liidu teemadel. Olgem ausad, ega me neist teemadest palju ei tea ning peaksime kõik koolipingist läbi käima.

Laenu- ja kinnisvaraturg stabiliseerub. Eesti jooksevkonto puudujääk on aga kõrge ning Eesti Panga mure selle pärast igati põhjendatud. Eelmise aasta laenukasv oli tänu madalatele intressimääradele liiga suur ning tekitas kindlasti paljudes kohtades mullistusi.

Peame siin õppima teiste riikide vigadest: Portugalis ja Kreekas toimus pärast ühinemist Euroopa Liiduga intressimäärade suur langus ning laenude hüppeline kasv. Majandus kasvas väga kiiresti paljuski just tänu laenukasvule ning kui laenuportfell ühel päeval enam kasvada ei saanud, jäi seisma ka majanduskasv ja riigieelarve läks defitsiiti ning tekkisid muud probleemid. Kindlasti ei õnnestu ka Eestil sellist tsüklit vältida, küll aga saame seda pehmendada, milles on oma roll keskpangal, kommertspankadel ja ka laenuvõtjatel endal.

Kui 1997. aasta börsibuumi ajal öeldi, et turg on üle kuumenenud, sest juba taksojuhid ostsid aktsiaid, siis praegu valitseb sellesarnane olukord kinnisvaraturul. Väga paljud inimesed tegelevad just kinnisvaraäriga, olles leidnud endale lisasissetuleku allika kinnisvara arendamise ja rentimise näol.

Sellel aastal on oodata laenukasvu aeglustumist ning kinnisvara hindade stabiliseerumist. Korterite ja äripindade renditasemed langevad ning tootlus muutub üsna sarnaseks Euroopa Liidu tasemega. Kinnisvaraturu üheks päästjaks saavad kinnisvarafondid, kes nüüd turule tulevad.

Laenuintressides ei ole alanud aastal olulist muutust oodata. Euroopa Keskpank võib alandada oma intressimäära veelgi, kuid pankade intressimarginaalide suurt muutumist ma ei ennustaks. Madalad intressimäärad ei soosi säästmist ning hoiused pankades oluliselt ei kasva. Pangad peavad laenuportfelli finantseerima välislaenudest ning kui ekspordi kasvu ei järgne ning jooksevkonto defitsiit püsib, võib laenuraha aasta-pooleteise pärast hoopis kallinema hakata.

Lähinaabrite areng pakub võimalusi. Nagu eelmisel aastal üldiselt, kasvas ka meie peamiste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandus rohkem kui oodati-loodeti. Ning 2003. aastal peaksid majandused kasvama veelgi kiiremini.

Korralikku kasvu on näidanud ka Venemaa majandus, kuigi aasta tagasi oodati isegi enamat. Eesti transiidiärimehed on Venemaa ja lääne vahelise kaubanduse kasvu väga oskuslikult ära kasutanud ning Tallinna sadam on tõusnud Balti mere suurimaks. Endiselt pinevad suhted Lähis-Idas pigem suurendavad kui vähendavad meid läbivaid naftavooge.

Samal ajal pole meie eksport ida suunas oluliselt kasvanud. Loodame, et lähimad aastad toovad ka siin muudatusi, sest Venemaa suunas mõtteid mõlgutavate ettevõtjate hulk on viimasel ajal suurenenud.

Lähiaastatel tasuks silm peal hoida Peterburi arengutel. Kui arvestada, et Peterburi peab sellel aastal oma kolmesajanda aasta juubelit ning sellest linnast on lähematel aastatel kujunemas üks maailma populaarsemaid sihtkohti turistide jaoks, peaksime seda rohkem ära kasutama. Siin on taas üks võimalus enam oma kaupa müüa ning rohkem Peterburi ja Kopenhaageni vahel kruiisitavaid turiste teenindada. Kindlasti muutub Peterburi järgmisel aastal-paaril ka Eesti turistide lemmikuks.

Kiiret kasvu on näidanud ka Läti ja Leedu majandused ning koostöö Balti riikide ettevõtete vahel üha suureneb. Järjest rohkem tekib ettevõtteid, kes tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis, kaubavahetus ja turism meie riikide vahel kasvab.

Tegutseme jätkuvalt Euroopa ühes kõige kiiremini arenevas piirkonnas.

>> Eesti Pangaliidu juhatus

Artikkel Äripäevas: Ostud krediitkaardiga nõuavad ettevaatust

Petturid tegutsevad ka internetis

Autor: Tarmo Riisenberg

Arenevad tehnoloogiad muudavad ostud internetist küll üha turvalisemaks, kuid täielikult pole pettusi võimalik siiski vältida, seetõttu on vaja jälgida lihtsaid ohutusreegleid.

Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo sõnul tuleb turvaliste internetiostude tegemiseks jälgida nelja lihtsat reeglit: “Eelkõige tasub kontrollida, kas krediitkaardi-info sisestamise lehe allservas on tabaluku kujutis, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust,” soovitab ta. Seejuures tasub meeles pidada, et krediitkaardi numbri küsimise eesmärgiks on maksenõude esitamine.

Enne ostu sooritamist tasub ka kontrollida, kas ostulehekülg sisaldab piisavalt infot firma kohta, kes teenust pakub. “Üles tasub kirjutada ka kontaktandmed, kuhu probleemide puhul saaks pöörduda,” sõnas Loo. Taustainfot plaanitava tehingu turvalisuse kohta annab ka see, kas internetilehe klienditeeninduse aadressile edastatud küsimused saavad vastuse või mitte.

Samasugust lähenemist soovitab ka Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurk: “Nagu ka muudel asjadel siin maailmas, on ka kaardimaksetel internetis suureks abiks usaldus kaupmehe vastu, kellega parajasti tehingut sooritama asutakse,” leiab ta. Usaldusväärsete kaupmeeste hulka võiks Nurga hinnangul lugeda ilmselt enamuse suurtest ja tuntud ettevõtetest nagu kasvõi näiteks www.amazon.com , www.microsoft.com , www.palm.com jne.

Meelis Nurk soovitab internetist ostmisel ka jälgida, et kaupmehel oleks kodulehel selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused ning nendega tuleks kindlasti ka tutvuda. “Samuti tuleks hoolsalt jälgida, mis on tehingu lõppsumma, sest lisaks toote hinnale võivad lisanduda postitamise kulud, võimalikud maksud jne,” leiab ta . Kuna kliendid ei tutvu sageli piisavalt tähelepanelikult vastavate tingimustega, siis tulevad täiendavad kulutused sageli klientidele üllatusena ja tingivad palju pahameelt ja protsessimist.

Kokkuvõttes peaks lihtsate reeglite jälgimine viima võimalikud riskid miinimumini. Teatud ettevaatus kulub aga alati marjaks ära. “Võiks ju öelda, et kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis tasub kindlasti järgi mõelda, kuid lõplikku retsepti on siinkohal võimatu anda,” leiab Meelis Nurk.

Kuigi uudiseid suurtest pettustest välismaal tuleb praktiliselt iga nädal, pole Eestis sellest veel probleemi tekkinud. “Ostude sooritamine interneti teel on üsna uus valdkond ning pikaajalist statistikat ei ole siin võimalik välja tuua,” leiab Kersti Loo Hansapangast. Tihtipeale pole tegu ka pettustega vaid sellega, et klient ei ole tutvunud kauba müügi tingimustega ning jälginud müügi lõppsummat või siis lisanduvad täiendavad perioodilised kulutused, mis tulevad sellisel puhul üllatusena.

Suurt lootust pangakaartide turvalisuse tõstmisel on pandud uutele turvalistele protsessor ehk kiipkaartidele. Hansapank plaanib need välja tuua tänavu teises kvartalis. “Kiipkaardi tehingud on PIN-koodi põhised, mis takistab kaotatud ja varastatud pangakaartide kasutamist,” kinnitab Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo. Sellise kaardi olemasolul tuleb tehingu sooritamiseks teada kaardi PIN koodi.

Samas ei ole esimeste rakenduste hulgas, mida antud kaardiga kasutada saab, interneti kaardimaksed, kuna see ei puuduta mitte ainult Eestis kaardi väljastamist vaid ka kaupmehepoolset valmisolekut sisuliselt suvalises maailma otsas. “Juhul kui jõutakse kiipkaardi rakendamisele ka internetimaksetel, siis ilmselt muudab see kogu protsessi oluliselt turvalisemaks kuni selleni välja, et selline ostutehing on võrreldav nn face to face tehinguga tavalises kaupluses,” leiab Meelis Nurk Ühispangast. Hetkel on aga rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid rakendamas natuke teistsugust uudset tehnoloogiat interneti kaardimaksete aktsepteerimisel, mis samuti muudab kogu protsessi oluliselt turvalisemaks.

Juhul aga, kui inimesel ei ole endal krediitkaarti, saab ta vajadusel kasutada nn “virtuaalset” krediitkaarti. Tegu on Ühispanga tootega U-Kaart. U-Kaardi taotlemisel väljastatakse kliendile U-Net'i vahendusel kaardi number ja kehtivus aeg. Turvalisuse suurendamiseks on määratud kaardi kehtivuseks ainult 14 päeva ning samuti ei toimu füüsilise plastiku väljastamist. U-Kaardi väljastamisel rakendub ühekordne väljastamise tasu 10EEK, hooldustasu, tehingutasu ei ole. Seejuures töötab U-Kaart nagu tavaline deebetkaart st konto vabade vahendite vastu.

Nõuanded turvaliseks internetiostuks
  • Osta tuntud veebilehekülgedelt, ära usalda tundmatut firmat.
  • Ära esita endast rohkem andmeid, kui vaja turvaliseks maksmiseks.
  • Ükski internetipood ei saa küsida sinult internetipanga kohta muud, kui vaid seda, millises pangas soovid maksta. Ära sisesta oma salasõnu või muud pangaarve infot kaupluse leheküljel.
  • Kui tahad perele või tuttavatele anda võimalust internetiostudeks, anna neile piiratud limiidiga või ajutine krediitkaart. Kuigi lähedased ei pruugi arvet tühjaks tegema hakata, kaob ülevaade, kui korralikult nad krediitkaardi-infot hoiavad.
  • Enne ostu uuri, kui kaua kaup kohale tuleb ja mis on hinna sees, kas ka transport?
  • Vajadusel küsi kauba tagastamise kohta, sest Internetis ei pruugi kaubast õiget ettekujutust saada.
  • Kuigi ostud toimuvad elektrooniliselt, on kasulik tellimisvormid pärast täitmist välja trükkida, samuti tellimuse kinnitamise lehekülg. Kui mingil põhjusel väljatrükk ei õnnestu, salvesta ekraanipilt (klahv Print Scrn).
  • Välismaa kodulehekülgi saab kontrollida usaldatavuse edetabelis Biz rate.com.
  • Ole ettevaatlik liiga soodsate pakkumistega –kiirustamisega võib mõni detail kahe silma vahele jääda.
  • Ettevaatust oksjonilehekülgedega! Kuigi oksjonikorraldajad võivad olla usaldusväärsed, on kauba müüja tavaliselt eraisik.

    Allikas: Äripäev

PRESSITEADE: Ilmub Villu Zirnaski teos "15 aastat Eesti uut pangandust"


Kolmapäeval, 18. detsembril ilmub raamat "15 aastat Eesti uut pangandust", mis hõlmab Eesti uuema aja panganduse olulisemaid sündmusi. Raamatu seitsmes peatükis analüüsitakse huvipakkuvalt ja avameelselt pangandusturu möödunud 15 aasta tippsündmusi ja kirjeldatakse võtmeisikute tegevust. Nii eesti kui hiljem inglise keeles ilmuva raamatu autoriks on tunnustatud ajakirjanik ja finantsturgude analüütik Villu Zirnask.

Autor selgitab raamatus, mida tõi endaga kaasa rahareform, miks ja kuidas toimusid kohalikul finantsturul pankrotid ja ühinemised, mis oli 1997. aasta börsikrahhi põhjuseks, millised olid Skandinaavia pankade huvide tagamaad Eestis ning kuidas on toimunud Eesti pangandusturu stabiliseerumine.

Ettevalmistusi raamatu kirjastamiseks alustati 1999. aastal Rootsis elavate väliseestlaste sihtasutuse Stiftelsen Estfonden (Estfond) initsiatiivil. Raamatu valmimist toetasid materiaalselt Eesti Pank ja Estfond, Eesti Pangaliit oli tegev projekti koordineerijana. Läbi Estfondi, kes toetas raamatu valmimist 100 000 krooniga, osalesid projekti käivitamisel ka mitmed lugupeetud pangandustegelased.

Eestikeelset raamatut trükiti kokku 2500 eksemplari, hetkel tõlkimisel oleva ning märtsikuus ilmuva inglisekeelse versiooni trükiarvuks kujuneb 1000. Märtsis toimub raamatu ametlik esitlus, sest just siis naaseb autor Villu Zirnask oma Aafrika-reisilt.

Villu Zirnaski teos "15 aastat Eesti uut pangandust" koosneb 250 leheküljest ja enam kui 20 fotost ning muust illustratiivsest materjalist. Raamat tuleb 18. detsembril müügile Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11), mis on avatud kolmapäevast reedeni kella 12–17ni. Suuremas koguses saab raamatut tellida Eesti Pangaliidu kaudu ( See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 611 65 69). Eesti Panga muuseumis ja Pangaliidust tellides on raamatu hind 120 krooni. Eesti ja välismaa õppe- ja teadusasutused saavad raamatu tasuta. Raamat on lülitatud ka Suure Eesti Raamatuklubi jaanuarikuu kataloogi.

Eesti Pangaliit
Estfond
Eesti Pank

Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69, 055 519 579
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliidu artikkel Äripäevas: Rahapesust teatamise kohustus laieneb


Äripäev - Anne Oja

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi hinnangul võib rahapesust teavitavate ettevõtete ringi laienemisega kaasneda rahapesu andmebüroole saadetavate teadete oluline kasv lähema kahe aasta jooksul.

Eelnõu kohaselt laienevad krediidi- ja finantseerimisasutustega analoogilised kohustused postiteenuse, valuutavahetuse ja sularaha edasitoimetamise teenuse osutajatele,samuti väärismetallide, vääriskivide ja kunstiteoste, kinnisvara ja ettevõtetega kauplejatele, hasartmängude ja loteriide korraldajatele, audiitoritele, notaritele, advokaatidele ja ärinõustajatele.

"Statistika järgi oleks nagu käesoleval aastal teateid vähem saadetud, kuid tegelikult on see arv isegi suurenenud," ütles rahapesu andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaar. Vahe tuleneb tema sõnul pangateadete kõrgemast kvaliteedist, kus ühes teates tuuakse välja ka kõik kahtlase tehinguga seotud tehingud.

1. detsembri 2002 seisuga oli rahapesu andmebüroole laekunud 998 teadet kahtlastest tehingutest, 2001. aastal laekus teateid 1829. Rahapesu andmebüroo algatusel on aresti all umbes 55 miljoni krooni eest vara, mis asub 40 pangaarvel. Arestitud on ka üks kinnisvaraobjekt. Sellele lisandub 40 miljoni krooni väärtuses uurimisorganite eestvõttel arestitud vara, mida kahtlustatakse seotuses rahapesuga.

"Kui vaadata statistikat vara arestimise kohta ja seadusemuudatuste paketis planeeritavat sätet vara konfiskeerimise kohta, oleks rahapesu andmebüroo koosseisu suurendamine ülimalt kasulik investeering," ütles Tenusaar, kelle hinnangul vajab rahapesu andmebüroo töötajaskond kahekordistamist.

"See on tõeline haldussuutlikkuse eksam riigile, " ütles Talihärm. "On küsitava väärtusega panna erasektorile täiendavaid kohustusi, kui riik samas ei leia teadete põhjalikuks ja kvaliteetseks uurimiseks vajalikku ressurssi."

Talihärm kinnitas, et rahapesu saab tõkestada ainult komplektselt: praktika näitab, et kui ühes sektoris karmistatakse rahapesu tõkestamise meetmeid, siis kuritegelik raha otsib endale teisi legaliseerimise kanaleid, suundub näiteks kinnisvaraärisse või hasartmängude korraldamisse.

Et Eesti krediidiasutustes on tänaseks vastavad sisemised protseduurireeglid paigas, kõigi astmete pangatöötajaid koolitatakse järjepidevalt ning Pangaliit on välja töötanud heal taval põhinevad täiendavad meetmed rahapesu tõkestamiseks, peaks lähiaastatel samale tasemele jõudma ka kõik uued teavitamiskohuslased.

Näiteks kliendi tundmise eesmärgil küsib pank juba suhte loomisel teavet ettevõtte tegevusprofiili, tulevaste maksetavade ja lepingupartnerite kohta. Eelnõu kohaselt tekib pangale aga ka kohustus regulaarselt kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid. "Mingil juhul ei tohi selle all mõelda, et pangad hakkavad kord aastas oma kliendibaasi lauskontrollima ja kõiki oma kliente panka kutsuma," selgitas Talihärm pankade kavatsust mitte üle võtta politsei funktsiooni. "On oluline, et oleks tasakaal ühelt poolt kliendi usaldamisel ja teiselt poolt panga poolt hoolsusnõuete täitmise vahel."

"Edaspidi peavad maaklerid klienti informeerima kohustusest rahapesu andmebürood teavitada," kommenteeris rahapesu tõkestamise seaduse muudatust kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus.

Laugus ütles, et 70% kinnisvaratehingutest käib täna pankade kaudu ning ülejäänute puhul kannab ostja raha kas notari deposiitarvele või kinnisvarabüroo pangaarvele. "Kolm-neli aastat tagasi oli traditsioon, et maksti notari juures ja sularahas, praegu sedasi enam ei toimu," ütles Laugus. Viimane sularaha-tehing, seda müüja nõudmisel, kes kahtles ostja maksevõimes, toimus Uus Maa vahendusel poolteist aastat tagasi.

Haus Galerii juhataja Piia Ausman ütles, et kunstikaupmeestele tekkiv kohustus Rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest aru anda tuleb talle üllatusena. "Minu tutvusringkonnas pole isegi spekuleeritud teemal, et kunstioksjon võiks olla võimalus rahapesuks."

Ausman tõdes, et Haus Galerii klientidele, kellest enamus on Eesti avalikkusele tuntud inimesed, on konfidentsiaalsus oluline. Siiamaani sõlmis galerii klientidega spetsiaalsed lepingarved, mis sätestasid ka saladuse hoidmise küsimused.

Keskmised ostud Haus Galeriist jäävad vahemikku 20 000-30 000 krooni, oksjonil on mõned kunstisõbrad kulutanud korraga ka 100 000 krooni, kuid seda ostes mitu kunstiteost korraga. Ostjad vormistavad tehingud enamasti ettevõtete kaudu ja maksavad galerii pangakontole.


PRESSITEADE: Pangaliit edendab tarbijaõiguste kaitset

Kolmapäeval, 20. novembril, kirjutasid Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ja Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit alla koostöölepingule, mille tulemusena peaks tarbijate pangateenuseid käsitlevate kaebuste arv vähenema ja nende menetlemise aeg lühenema.

Pangaliit ja Tarbijakaitseamet teevad koostööd juba pikemat aega, seda vaatamata asjaolule, et ametisse laekunud pangaklientide kaebuste arv on läbi aastate olnud väike. ”Pangaliidu üheks tegevuse eesmärgiks on usalduse tugevdamine panganduse vastu. Sõlmitud leping aitab selle saavutamisele kindlasti kaasa, reguleerides täpsemalt koostööd kahel tasandil: esiteks tarbijakaebuste ennetamisel ja teiseks kaebuste lahendamisel,” rääkis Katrin Talihärm.

Pangaliit peab prioriteetsemaks ennetustööd. ”On oluline, et pangas kasutusel olevad lepingutingimused oleksid mitte üksnes kooskõlas seadusega, vaid ka kliendile arusaadavad ja arvestaksid piisavalt tarbijate huve”, ütles Talihärm. Suvel jõustunud võlaõigusseadus tingis kõikide pangateenuste lepingutingimuste muutmise. Koostöö Tarbijakaitseametiga algas juba enne uute Pangaliidu poolt väljatöötatud soovituslike üldtingimuste, arvelduslepingu, internetipanganduse ja kaardilepingute tingimuste kehtestamist. Pangaliit arvestas ameti poolt tehtud ettepanekuid ja valminud tüüptingimused pälvisid ametilt positiivse hinnangu. Antud hinnang ei välista aga siiski tingimuste rakendamisest tulenevate üksikkaebuste menetlemist Tarbijakaitseameti poolt.

Koostööd soovitakse tihendada ka kaebuste lahendamisel. Tarbijakaitseametil on võimalus pöörduda Pangaliidu poole täiendava ekspertarvamuse saamiseks. See ei tähenda, et amet kaotab oma sõltumatuse, kuna Pangaliidust lähtuv eksperthinnang pole konkreetse kaebuse lahendamisel ametile siiski siduv. "Lõppotsustajaks, kas tarbija õigusi on rikutud või mitte, jääb seega alati Tarbijakaitseamet," kinnitas Helle Aruniit. Tarbijakaitseamet edastab Pangaliidule ka kokkuvõtteid tarbijakaebustest. Kui tegemist on pangapoolse eksimusega või panga poolt ebapiisava teabe andmisega, peaksid omad järeldused tegema kõik pangad.

Arvestades sellega, et pangateenused on suhteliselt spetsiifilised, ei saa alahinnata ka ühistegevust tõstmaks pangaklientide teadlikkust, sest sageli on konfliktide tekkimise üheks põhjuseks just vähene informeeritus. ”Tarbijal peab kujunema selge pilt soovitavast pangateenusest, selle kasutamisvõimalustest ja sobivusest. Enne lepingule allkirja andmist peab endale teadvustama mitte ainult oma õigused, vaid ka teise poole – ehk millised saavad olema kohustused,” selgitas Talihärm.

Lepingu allakirjutamisel tõdesid nii Pangaliit kui Tarbijakaitseamet, et on rahul senise pikaajalise positiivse koostööga. "Aktsepteerime üksteist kui häid partnereid ja oleme valmis konstruktiivseks dialoogiks tagamaks tarbijaõiguste paremat kaitset," lausus Helle Aruniit.


Lisainfo:
Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69
Mobiil: 055 519 579
E-mail:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.