Eesti Pangaliit

Uudised

Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Unustatud Venemaa


JÄRGMINE EESTI: Indrek Neivelt kutsub loobuma kolkapatriootlikust mõtteviisist ning panustama meie piirkonna tõmbekeskustele.

Veidi rohkem kui aasta pärast kuulub Eesti Euroopa Liitu. Kui visionäärid räägivad Euroopa arengust, arvatakse, et majanduslikult omavad suuremat mõjuvõimu suuremad linnad – nn tõmbekeskused. Meie piirkonna tõmbekeskuseks arvatakse kujunevat Stockholm, Helsingi, võib-olla Riia ja väljaspool Euroopa Liitu asuv Peterburi. Need on keskused, mis siinset arengut järgmise paarikümne aasta jooksul määravad. Tallinn on selles nägemuses lihtsalt üks osa nn Suur-Helsingi tõmbekeskusest.

Miks pole müügil Põhja-Euroopa kaarti? Ma olen üritanud osta sellist kaarti, kus kõik need linnad piisava suurusega peal on. Põhja-Euroopa kaarti: kaarti, kus on lisaks Balti riikidele ka Skandinaavia riigid ning osa Venemaast. Kahjuks pole ma seda leidnud.

Kaart peegeldab mõtteviisi. Kui valla- või maakonnakaarti imetleda, siis liigsuuri mõtteid pähe ei tule. Meie mõtteviis on viimase kümne aastaga muutunud väga kolkapatriootlikuks. Mõned ajaloolased arvavad, et eestlane ei ole viimase saja aasta jooksul olnud nii suur provintslane, kui ta seda täna on. Ehk kui laenata võrdlus Eesti peaministrilt – elame ja toimetame oma väikeses maailma tagahoovis.

Kui me räägime ainult Eestist ja meil käivad ainult Soome turistid, siis me jäämegi nn Lõuna Soomeks ning elu koondub nendesse paikadesse, kus käivad soomlased. Vaadakem aga meie asendit laiemalt.

Me oleme veidi rohkem kui aasta pärast EL-is ning siis ei ole piiri ei Lätiga, Soomega ega Rootsiga. Lõuna-Eesti tõmbekeskuseks muutub siis järk-järgult Riia, nii nagu see oli vanal Liivimaal. Lõuna-Eesti firmad müüvad oma kaupa rohkem ja rohkem Riias. Riias käiakse kontsertidel. Lõuna-Eesti inimesed hakkavad reisimiseks kasutama Riia lennujaama. Lätlased tulevad Otepääle suusatama jne.

Või võtame Saaremaa. Kui Saaremaa saab ükskord oma suure reisisadama, siis Stockholmi sõit võtab aega vaid mõne tunni. Kui olla väga suur optimist, ei pruugi Saaremaal pärast uut sadamat töökäsi jätkuda ning paljud inimesed kolivad mujalt Eestist sinna elama!

Kui kogu aeg rääkida ainult Eestist ja imetleda kaarti, mis Vilsandi taga ära lõpeb, ei tule ju mõtet, et Saaremaalt Stockholmi pole üldse mitte pikk maa ja seal on saarlased viletsamate paatidega käinud ka rohkem kui kaheksasada aastat tagasi.

Muutunud Venemaa. Ka oma suure idanaabri oleme suutnud peaagu unustada ning tähelepanuta jätnud aset leidnud arengud. Venemaa on president Vladimir Putini valitsemise ajal oluliselt muutunud: toimunud on palju reforme, osa neist on küll pooleli. Oluliselt on vähenenud riigi laenukoormus ning majandus kasvab jõudsalt. Venemaa välispoliitika on muutumas ning Lääne ja Venemaa vahelised suhted on täna sõbralikumad kui kunagi varem. Idanaaber räägib oma kuuluvusest Euroopasse ja visioonist saada Euroopa Liidu liikmeks; Venemaa on kaasatud koostöösse NATO-ga.

Venemaale on saabumas stabiilsus ja kümnekonna aasta jooksul välismaale investeeritud raha on hakanud ja hakkab veelgi riiki tagasi voolama. Kokku arvatakse, et sellist raha on kuni 200 miljardit USA dollarit. Kui lisada siia veel madalad maksud, siis on palju põhjusi, miks Venemaale raha investeerida. Ning seda teevad täna nii Vene ettevõtjad kui rahvusvahelised suurettevõtted. Venemaa eksport kasvab, Venemaa impordi kasvuks ennustatakse lähiaastatel 15-20 protsenti.

Aga Eesti kaupade ekspordil on topelttollid. Lisaks on meil naabrite soomlaste, lätlaste või leedulastega võrreldes kõige kehvem arusaamine Venemaal toimuvast. Me oleme ehitanud enda ja idanaabri vahele kõrge müüri. Ainult, et Euroopa ja Venemaa vahel ei ole müüri.

Uuesti tuleks lahti mõtestada Vene turu olemus. Kui eestlased räägivad Venemaa turust, siis tavaliselt räägitakse sellest, kuidas seal porgandit ja pekki müüa. Need ajad on möödas. Venemaa toodab ise oma toidu ja toodab palju odavamalt. Meil ei ole võimalik oma tööjõumahukaid tooteid Venemaale müüa. Peame müüma tooteid, mis on pigem teadmiste mahukad.

Täna tuleb mõelda, kuidas vältida meie allhanketööstuse tellimuste liikumist idapoolsetesse tehastesse. Ja kas oleme siin passiivsed või aktiivsed. Ehk kas ühel päeval öeldakse meile: vabandust, aga meie tellime nüüd oma kauba Venemaalt. Kas hoopis liigume ise oma tehastega ida poole või jookseme tootearendusega kogu aeg eest ära.

Selles mõttes näen ma Vene majanduse kiiret kasvu kui ohtu meie eksporttööstusele, sest korraga võib turule tulla suur hulk odavat tootmisvõimsust. Kuid seda ohtu on võimalik pöörata võimaluseks. Mõne aasta perspektiivis on võimalik, et Vene turu kiire kasvu tõttu ei jõua sealne tööstus nii kiiresti reageerida.

Kaotagem hoiakutest piirid. Kokkuvõttes: piirid muudavad maailma. Vanasti olid riikide piirid pigem füüsilised ja nende ületamine raske. Tänaseks päevaks on aga riigipiirid pigem psüühilised ning inimeste hoiakute ja arusaamade muutmine teatavasti on pikem protsess.

Laiendagem piire – seda esmalt oma mõtlemises ja hoiakutes. Selles peitub arengu võti.

* * *
Indrek Neivelt on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees

Artikkel ajalehes Äripäev: Kommertspankade elu karmimaks


Äripäev - Kaja Koovit, Meelis Mandel

Eesti Panga nõukogu otsustas eelmisel nädalal muuta kommertspankade kohustusliku reservi raamistikku, mis viib pankade käibest välja üle poole miljardi krooni.

Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Ühispanga reservid suureneksid kuni 100 miljoni krooni võrra.

Eesti Panga nõukogu otsuse tulemusel peaksid kommertspankade kohustuslikud reservid suurenema, sest enam ei saa välismaiste pankade ees olevatest kohustustest nende vastu seisvaid nõudeid maha arvata.

Lisaks tuleb märtsis kohutuslike reservide baasi arvestusse arvestada ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.

Kui reservide senine määr jääb samaks, peaks pankade kasumlikkus vähenema.

“Sellest võib sellise järelduse teha,” lausus Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots. “Aga ei maksa sündmustest ette rutata.”

Tootsi sõnul on plaanis enne 1. märtsi senine reservi määr üle vaadata. “Milliseks tegelik mõju pankadele kujuneb, saab rääkida alles veidi enne 1. märtsi,” lisas ta. Eesti Panga nõukogu otsus suurendab Hansapanga kohustuslike reservide baasi 3 miljardi krooni võrra ja reservide mahtu 400 miljoni krooni võrra. Meelis Paakspuu Hansapangast kinnitas, et otsusel ei ole olulist mõju panga kasumile, sest efekt ei ole olemasoleva reservide mahuga võrreldes väga suur. Hansapanga kohustuslike reservide baas on praegu 31 miljardit krooni ja reservi maht 3,7 miljardit krooni.

Paakspuu lausus, et kui Eesti pank peaks langetama kohustusliku reservi määra, pole küsimus mitte niivõrd reservide suurendamises, kuivõrd nende struktuuri muutmises.

Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetes on pankade kohustusliku reservi määr 3%, Eestis 13%.

Ühispanga reservid suureneksid Eesti Panga nõukogu otsusega kuni 100 miljoni krooni võrra. Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing lausus, lisaks kuni 30 miljonile kroonile, mis on seotud välispankade nõuete ja kohustustega, suurendavad valitsuse laenu- ja välisabifondid kohustuslike reservide baasi täiendavalt 500 miljoni krooni võrra.

Seetõttu suurenevad reservid veel täiendavalt 65 miljoni krooni võrra ehk kokku on Eesti Panga nõukogu otsuse mõju Ühispanga reservidele kuni 100 miljonit krooni, lausus Kunsing.

Eesti Panga nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ja kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.

Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.

Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad rahapoliitika reformi strateegiast, lausus keskpanga avalike suhete juht Janno Toots.

BNS-i uudis: Eesti Pank soovitab kommertspankadel paremini hinnata laenuriske

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon juhtisid Eesti kommertspankade tähelepanu laenuriskidega seonduvatele küsimustele, et tagada pankade jätkuvalt kõrge laenukvaliteet.

Pankadele saadetud soovitustes juhivad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tähelepanu asjaolule, et arvestades soodsat intressikeskkonda, sellest tingitud tugevat laenunõudlust ning tugevat pankadevahelist konkurentsi, tekib laenude väljastamisel oht hinnata ebapiisavalt majanduskeskkonna võimalikest muutustest tingitud riske.

Rõhutades üldiseid põhimõtteid nagu laenuandja maksevõime kontrollimine ning krediidiriski juhtimine, soovitavad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon laenude väljastamisel ning riskide hindamisel pöörata rohkem tähelepanu majandustsüklilistele teguritele. Laenuportfelli mõõdukam kasv aitab majanduskasvu aeglustumisel vältida halbade laenude osakaalu järsku suurenemist, märgivad institutsioonid.

Arvestades laenuriskide hindamise rahvusvahelist praktikat, soovitavad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon kinnisvaralaenude väljastamisel vältida olukorda, kus kliendipoolne rahaline omafinantseerimine on väga väike või puudub täiesti.

Kommertskinnisvara finantseerimisel tuleb laenuprojekti riskiastme määramisel äriühingu puhul arvesse võtta laenuprojekti seotust ettevõtte põhitegevusega. Põhitegevusega vähe või mitteseotud laenude riske tuleb hinnata tunduvalt kõrgemaks põhitegevusega seotud laenude riskidest.

Tarbimislaenude ja järelmaksutoodete kohta märgitakse, et otstarbekas on kehtestada vähima omafinantseeringu ehk esmase sissemakse nõue järelmaksu puhul, mis seisneb ühe osa finantseeritava vara maksumuse koheses tasumises.

Finantsinspektsioon jälgib soovituste kohaldamist oma tavapärase krediidiriski-alase järelevalvetegevuse käigus.

Eesti Pank on korduvalt rõhutanud, et Eesti majanduses on mõningaid tasakaalustamatuse märke mis võivad aegamööda muutuda tõsisteks riskideks. Eesti majanduse edasise jätkusuutliku kasvu huvides on praegu vajalik ohjeldada laenukasvu kiirust ning suurendada kodumaist säästmist.

Eesti Pank muutis krediidiasutuste kohustusliku reservi baasi

Seoses Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformi teise etapi käivitumisega otsustas Eesti Panga nõukogu viia krediidiasutuste kohustusliku reservi baasis sisse muutusi.

Nõukogu istungil heakskiidetud muutused lähtuvad panganõukogu 25. aprillil 2000 kinnitatud ROR-i reformi strateegiast, mille eesmärgiks on lähendada Eesti kohustuslike reservide raamistikku sujuvalt Euroopa Keskpankade Süsteemi omale.

Reformi esimene etapp kestis juunini 2001, mille järel võisid Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse.

Kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga liitumiseni kestva teise etapi eesmärgiks on Eesti rahapoliitika raamistiku, sealhulgas kohustuslike reservide süsteemi ettevalmistamine ühildamiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetega.

Nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.

Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.

Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad ainuüksi ROR-i reformi strateegiast. Eesti rahapoliitika alused ja fikseeritud kurss jäävad muutumatuks kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ühinemiseni.

Lisaks sai panganõukogu istungil ülevaate keskpanga 2002. aasta eelarve täitmisest ning Eesti majandusolukorrast.

Krediidiasutuste kohustusliku reservi baasi muutmise otsus võib langetada pankade kasumlikkust
Kaja Koovit, Äripäev

Kui senine kohustuslike reservide 13% määr jääb samaks, väheneb alates järgmise aasta märtsist pankade kasumlikkus.

Eesti Panga nõukogu otsuse tulemusel peaksid kommertspankade kohustuslikud reservid suurenema, sest enam ei saa välismaiste pankade ees olevatest kohustustest nende vastu seisvaid nõudeid maha arvata.

Lisaks tuleb märtsis kohutuslike reservide baasi arvestusse arvestada ka allutatud kohustused ja valitsuse laenu- ja välisabifondid.

Kui reservide senine määr jääb samaks, peaks pankade kasumlikkus vähenema.

"Sellest võib sellise järelduse teha," lausus Eesti panga avalike suhete nõunik Janno Toots "Aga ei maksa sündmustest ette rutata".

Tootsi sõnul on plaanis enne 1.märtsi senine reservi määr üle vaadata. "Milliseks tegelik mõju pankadele kujuneb, saab rääkida alles veidi enne 1.märtsi," lisas ta.

Lisainfo:
Janno Toots
Eesti Panga avalike suhete nõunik
Tel: 6680 900, 6680 745
Mobiil: 05154 037
Email:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Artikkel ajalehes Äripäev: Eesti Pank asus laenuturgu jahutama


Eesti Pank avalikustas eile kava viia laenuturu jahutamiseks pankadest välja 1 kuni 1,5 miljardit krooni valitsuse hoiuseid ning sundida panku karmistama vajaduse korral ka laenutingimusi.

Eilsel pressikonverentsil teatasid Eesti Panga juhid eesotsas Vahur Kraftiga, et rahandusministeeriumiga on kokku lepitud valitsussektori hoiuste väljaviimine kommertspankadest Eesti Panka juba järgmisel nädalal.

Konkreetsed juhtnöörid laenutingimuste karmistamiseks jõuavad finantsinspektsioonist kommertspankadesse oktoobris. Võimalike meetmetena näeb keskpank sundida kommertspankasid soodsa omafinantseeringumääraga laenutoodete pakkumise lõpetamist.

Kraft ütles: “Eeldasime, et sügiseks ebakõlad ületatakse, kuid see ei ole täiel määral täitunud. Hoolimata tasakaalustavatest teguritest on tasakaalustamatus süvenenud.”

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et kehtestatud meetmeid ei ole neile keegi ette kirjutatud, vaid tegu on Eesti Panga taotlusega tagada Eesti majanduse stabiliseerumine.

“Täna välja kuulutatud meetmed laenamise piiramiseks on ajutised,” ütles Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots eile. Toots lisas, et Eesti Panga sammudele, mis viivad valitsuse raha kommertspankadest välja ja karmistavad laenutingimusi, pole tähtaega pandud. See tähendab, et kui olukord paraneb, siis vana olukord taastub.

Toots ütles pärast laenamise piiramist toetavate otsuste avaldamist, et keskpanga sammud tulenesid jätkuvalt madalatest intressidest. Tootsi sõnul võis juunis aimata, et Euroopa Keskpank hakkab intresse tõstma, ent need ootused ei täitunud. Pigem on intressid langenud. Sestap otsustas keskpank hakata ise laenuvõtmist piirama.

Toots ütles, et ei oska öelda, kas keskpanga sammud tõstavad intresse Eestis. Tema sõnul sõltub see pankadest, aga surve intressi tõusuks on tugev.

Eesti Pank kasutab valitsuse raha väljaviimist kommertspankadest esmakordselt, ent seda on varem teinud keskpangad mitmetes riikides.

Eesti Pank tõmbab koostöös rahandusministeeriumiga kommertspankadest raha välja järgmisel nädalal.

Toots ütles, et raha läheb välja proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju ühes või teises pangas keskvalitsuse raha on. Mitte nii, et ühest pangast võetakse välja miljard ja teistest ei võeta midagi.

Peaminister Siim Kallas ei soovinud Eesti Panga samme eile Äripäevale kommenteerida. Tema nõuniku Madis Mülleri sõnul on Eesti Panga initsiatiiv laenu kasvu hoo pidurdamiseks teretulnud. “Et keskpanga argumendid on hästi põhjendatud ning hoiuste tingimused ei muutu riigi jaoks halvemaks, ei ole riigikassal ühtegi põhjust Eesti Pangaga kokkulepet mitte sõlmida,” ütles Müller.

Müller lisas, et kuigi formaalselt langetab otsuse hoiuste keskpanka üleviimiseks riigikassa, on sisuliselt tegemist rahapoliitilise sammuga Eesti Panga poolt.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib Eesti Pank karmistada veelgi meetmeid, kui praegused piirangud tarbimist ei vähenda. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Eero Raun lausus, et Eesti Pank jättis endale tehtud avalduses ka võimaluse karmistada laenude omafinantseerimise määra, juhul kui senistest meetmetest ei piisa.

“Eesti Pank jättis oma kvartaliaruandes avaldamata tulevikuprognoosi, mis tähendab, et milliseks olukord kujuneb, pole veel teada,” ütles Raun.

Tema ütlust mööda ei ole keskpank seadnud piiri, mille ületamisel piirangutest loobutakse. “Näitajaid, mille järgi hinnang olukorrale antakse, võib olla mitu,” ütles Raun.

-----------------------------
Eesti Pank hindab Eesti majandust ülekuumenevaks
    Väljavõte Eesti Panga hinnangust Eesti majandusele

  • Eksporditulude kasvu märgatavalt ületav sisenõudluse areng on toonud kaasa jooksevkonto defitsiidi kasvu. Tuleb märkida, et oodatud ca 90% asemel katavad otseinvesteeringud jooksevkonto puudujääki hetkel vaid 50–60% ulatuses. See on kaasa toonud ka Eesti majanduse bruto- ning netovõlgnevuse kasvu paari protsendipunkti ulatuses.
     
  • Eesti Pank ei eeldanud nii suures mahus majanduskasvu finantseerimist varem kogutud reservidest ning välismaisest laenurahast. Samuti ei ole vastupidiselt ootustele karmistunud välismaine rahapoliitiline keskkond ja sisemaine säästmine ei ole suurenenud prognoositud tempos, vaid esialgsel hinnangul isegi vähenes aastatagusega võrreldes.
     
  • Teise kvartali finantssektori arenguid mõjutas eelkõige soodne intressikeskkond ja sellest tingitud reaalsektori tugev laenunõudlus – pankade laenu- ja liisinguportfelli kvartalikasv oli rekordiline. Samal ajal kannatas väärtpaberiturg maailmaturgude negatiivsete meeleolude vallas.
     
  • Kõige kiiremini kasvavad üksikisikutele väljastatavad laenud, mille jääk on suurenenud 8,2-lt 10,5-le protsendile SKP suhtes. Hoiuste kasv on samas olnud märksa tagasihoidlikum ning alates eelmise aasta III kvartalist on eraisikud laenanud rohkem, kui hoiustanud. Samuti on suurenenud investeeringud kinnisvaraarendusse, sh ettevõtete põhitegevuse arvel. Nimetatud areng on avaldanud hinnasurvet ärimaa hindadele ning investeeringute oodatav tasuvus ei pruugi vastata ootustele.
     
  • Teise lisaeelarve välja töötamine valitsuse poolt tähendab, et eelarvepoliitika majanduse kohanemist lähikuudel enam ei toeta. Seetõttu saab välistasakaalu parandamisele säästmise suurendamise kaudu kaasa aidata ainult erasektor.
     
  • On alust oodata Eesti ekspordikasvu kiirenemist, kuigi välisnõudluse nõrkuse tõttu on ebakindel, kas see toimub prognoositud ulatuses. Suurema tõenäosusega toimub see kaubaekspordi kui teenuste ekspordi puhul. Eesti usaldusväärsuse ja tasakaalulise arengu tagamiseks oleks soovitav investeeringute ja laenukasvu aeglustumine. Aastatel 2002–2003 tuleb suurendada kodumaist säästmist, kus kaalukas roll on eelarvepoliitikal.
     
  • Eesti majanduse huvides on vajalik ohjeldada laenukasvu kiirust ning suurendada kodumaist säästmist. Olles konsulteerinud valitsuse ja turuosalistega, otsustas Eesti Pank rakendada meetmeid Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks.
     
  • Esimeste sammudena on kavas:
    1. Rahandusministeeriumiga on kokku lepitud valitsussektori hoiuste väljaviimine kommertspankadest. Valitsuse hoiustest kuni 1 miljard krooni paigutatakse ajutiselt turutingimustel Eesti Panka.
    2. Koostöös finantsinspektsiooniga on väljatöötamisel ettepanekud kommertspankadele laenutingimuste karmistamiseks.