Eesti Pangaliit

Uudised

PRESSITEADE: Eesti Pangaliidu kaugkoolituskursused on sügisest Tartu Ülikoolis

>> TÜ rahanduse ja arvestuse instituudi kaugkoolitus

Täna, 6. septembril, kirjutavad Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt ja Tartu Ülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo alla koostöölepingule, millega viiakse kommertspankade ja teiste finantsasutuste töötajatele pakutavad Pangaliidu kaugkoolituskursused Tartu Ülikooli majandusteaduskonna haldusalasse.

Kui Pangaliit 1992. aastal asutati oli tegevuse üheks prioriteediks pangatöötajate koolitus, sest suured muudatused finantssektoris ja infotehnoloogia areng nõudsid pangatöötajatelt uusi teadmisi. Pangaliit alustas lühikursustega, millele 1996. aastal lisandus kaugkoolitus. Esimesed kaugkoolituskursused valmisid PHARE projekti raames koostöös Portugali ja Hispaania Pangainstituudi ning Belgia Pangaliiduga.

"Alates 1996. aastast oleme kaugkoolitusprogrammi toodetesse investeerinud 17,5 miljonit krooni, mille tulemusena on tänasel päeval välja pakkuda 13 erinevat kaugkoolituskursust," rääkis Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Lisaks olemasolevatele on Göran Collerti teadusprojekti raames valmimas veel 3 kursust. Tartu Ülikooli sooviks on kaugkoolitustooteid edasi arendada ja kasutada neid ka kombineerituna teiste õppevormidega. "Lisaks on ülikool lubanud mahukad õppematerjalid viia veebipõhisesse õpikeskkonda, mis lihtsustaks märgatavalt õppetööd," täiendas Pangaliidu koolitusosakonna juhataja Janne Kallasmaa.

Kaugkoolituskursustel on alates 1996. aastast osalenud 5900 õppurit. "Pangaliidu unikaalsete eestikeelsete kaugkoolituskursuste õppematerjalide ja spetsialistide teadmiste kasutamine annab Tartu Ülikoolile nüüdsest võimaluse pakkuda koolitust laiemale avalikkusele ja ka kõrgkoolide tudengitele, mitte aga ainult finantssektoris töötavatele inimestele," rõhutas Katrin Talihärm.

Täna kell 12:00 Pangaliidus toimuval ametlikul kaugkoolituskursuste programmi üleandmisel osalevad lisaks akadeemik Jaak Aaviksoole ja Indrek Neiveltile veel Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan Prof. Jüri Sepp, ülikooli Rahanduse ja Arvestuse Instituudi juhataja Prof. Mart Sõrg, kommertspankade ja Eesti Panga koolitusjuhid. Pangaliidu koolitusosakond tänab kõiki koostööpartnereid.

Eesti Pangaliidu kaugkoolitusprogramm on pälvinud kõrge hinnangu põhjaliku rahvusvahelise ekspertiisi läbi viinud konsultsioonifirmalt Carl Bro International ja Taani Pangaliidult.


Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69

Riigi Tarbijakaitseamet kooskõlastas Eesti Pangaliidu soovituslikud deebetkaardi lepingutingimused ja Eesti Pangaliidu soovituslikud internetipanga lepingutingimused


Eesti Pangaliidu soovituslikud deebetkaardi lepingutingimused

Eesti Pangaliidu soovituslikud internetipanga lepingutingimused

Valmis Pangaliidu 10. aastapäeva juubeliväljaanne "10 aastat Eesti Pangaliitu"

10 aastat Eesti Pangaliitu.PDF

PRESSITEADE: Eesti Pangaliit tähistab täna 10. aastapäeva

Täna tähistab kommertspankade ühendus Eesti Pangaliit oma 10. aastapäeva.

Eesti Pangaliit tegi oma esimesed sammud täpselt kümme aastat tagasi, vaid nädal peale Eesti oma rahvusvaluuta - eesti krooni - kasutuselevõttu. Pangaliidu asutamisele eelnenud Eesti majanduse arengule olulise tõuke andnud rahareform oli oluline nii inflatsiooni pidurdamisel kui ka stabiilse pangandussüsteemi tekkimisel, kuid Eesti krediidiasutuste ühise tegutsemise ja koostöö vajalikkus suurema tulemuslikkuse nimel oli ilmnenud juba varem. "Eesti kommertspangandust ühendava organisatsiooni sünd ootas oma õiget hetke ja õigeid inimesi, et mujal maailmas traditsiooniliselt pangandussektori huvide eest seisev pangaliit ka Eestis ellu kutsuda," ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. 1992. aasta 3. juulil asutasidki 21 kommertspanka Eesti Pangaliidu, mille peamisteks eesmärkideks püstitati Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine.

"10 aastat on olnud täis tegemisi ja muutusi, uute võimaluste ellurakendamist ja vigade korrigeerimist," jätkas Katrin Talihärm. Pangaliidu juhtimisel ja toetusel on pankadel olnud võimalik saada nii kodu- kui välismaist erialast koolitust, osaleda seadusloome kujundamisel, täiustada meetmeid pankade turvalisuse tagamisel ja tõsta rahapesu tõkestamise efektiivsust, mõjutada arenguid väärtpaberiturul, tutvustada pangaklientidele turul pakutavaid innovaatilisi tooteid ja tõsta klientide kui tarbijate teadlikkust oma õigustest.

Pangaliidul on hea meel vaadata tagasi 10 aasta jooksul tehtule ja tunda rõõmu oma saavutustest. "Samas soovime koostöös oma liikmetega jätkuvalt arendada panganduskeskkonda, tagamaks liikmespankade klientidele parimat teenindust," täiendas Talihärm. Ühelt poolt tagab seda asjaolu, et Eesti pangad väärtustavad üha enam oma kliente ja Pangaliidu välja töötatud hea pangandustava printsiipe, teisalt on Pangaliit omalt poolt andnud parima Eesti panganduse kiire arengu tagamiseks koostöös kõikide asjaosaliste professionaalse töö ja uute progressiivsete ideede ellurakendamisel.

Pangaliidu tänane reputatsioon ja tulemuspagas on saavutatud koostöös valitsusasutuste, erasektori ja rahvusvaheliste partneritega. Pangaliit, kuhu seitsmest Eestis litsenseeritud kommertspangast kuulub kuus, osaleb Euroopa Pangandusföderatsiooni töös assotsieerunud liikme staatuses alates 1996. aastast.

Täna kell 16:00 Tallinna Botaanikaaias algaval pidulikul vastuvõtul võtavad sõna Eesti Panga president Vahur Kraft, Pangaliidu juhatuse esimees Indrek Neivelt ja endised Pangaliidu juhtpersoonid Raivo Vare, Jüri Raidla ja Viktor Hütt. Samas võtavad sõna ka Pangaliidu rahvusvaheliste koostööpartnerite esindajad. Pangaliit tänab omalt poolt kõiki, kes on andnud oma panuse Pangaliidu ja Eesti panganduse arengusse.

Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69

Pangaliidu artikkel Äripäevas: Eesti offshoorindust ootab suurpuhastus


Eesti pangad otsustasid juulist karmistada maksuvabadele firmadele kontode avamist ja olemasolevate firmade jälgimist.

Eesti ettevõtjate maksuvabade firmade kogukäive on hinnanguliselt 9 miljardit krooni aastas.

Seni veel soovituslikud nõuded annavad pankadele õiguse küsida isikult, kes soovib maksuvabale firmale Eestis kontot avada, rida lisadokumente. Varem vaadati neile mitmetes pankades läbi sõrmede. Sügisel kirjutatakse uued nõuded tõenäoliselt ka rahapesu tõkestavasse seadusesse.

Pankades hakatakse uusi nõudeid ellu rakendama juulis-augustis.

1. juulist peab esitama pangale juriidilise isiku registreerimistunnistuse või registriväljavõtte, põhikirja, dokumendid omanike ja juhtkonna valimise või määramise kohta. Lisaks hakkavad pangad esindamise puhul küsima notariaalselt kinnitatud esindusõigust ning tõendit offshore-firma aastamaksu tasumise kohta.

Viimane nõue on tekkinud asjaolust, et majanduspolitseinikud on vahel kokku puutunud nn liba-offshore’idega. Need võivad küll kunagi olla maksuvabas piirkonnas registreeritud, kuid aastamaksud on jäetud tasumata, mistõttu need kujutavad endast tühja kesta. Halvimal juhul on ka offshore’i nimi ja aadress väljamõeldised.

Lisaks loetletud dokumentidele jätavad pangad endale 1. juulist õiguse kehtestada paberite läbivaatamiseks pikema tähtaja kui tavaliselt. Samuti ei tunnista pangad enam rohkem kui aastavanust registriväljavõtet ning aastamaksutõendit. Kõik dokumendid peavad olema originaalid, notariaalselt või rahvusvahelistele nõuetele vastavalt tõestatud.

Pangad jätavad endale õiguse ka keelduda arvelduslepingu sõlmimisest või peatada olemasolev arveldusleping, kui pangale nõutavaid dokumente ei esitata.

Uued nõuded ahistavad ka vanade, aastate eest konto avanud offshore-firmade taha peitunuid. Pangaliidu nõuded soovitavad pankadel kehtestada konto avanud offshore-firmade dokumentide jaoks regulaarse kontrolli. Samuti annavad need pankadele õiguse juba olemasolevad arveldusarve lepingud lõpetada, kui konto omanik ei esita nõuetele vastavaid dokumente.

Ajalist piiri ei saa sisse tõmmata, muidu tekiksid ebavõrdselt nn vanad ja uued kliendid, selgitas dokumentide küsimise kohta maksuvabade firmade esindajatelt Nordea Panga jurist Harry Vaher. Ta lisas, et kui näiteks offshore-firma kontol ei ole aasta või kauem tehinguid toimunud ja tekib kahtlus, et aastamaksu tõend võib aegunud olla, võetakse firma esindajaga ühendust.

Hansapank Eesti meediasuhete juht Kristiina Tamberg ütles, et 1. juulil jõustuv regulatsioon käsitleb peale uute kontode avamise ka lepingute sõlmimist juba olemasolevate klientidega. Lepingute sõlmimisega hakkavad tegelema vaid spetsiaalse ettevalmistuse saanud klienditeenindajad. Maksete tegemisel regulatsioon muudatusi kaasa ei too, lisas Tamberg.

Offshore-firmad on Eestis populaarsed. Eestit võis aastaid tagasi julgelt pidada maailma üheks rekordiomanikuks offshore’ide hulgalt ühe ärimehe kohta, arvas maksuvabasid firmasid müüva SFI Eesti esinduse juhataja Enn Heinsoo.

Consult Finantskonsultatsioonide juht Heikki Haldre rääkis, et nende firma viis eelmise aasta alguses läbi uuringu, mille kohaselt oli Eesti ettevõtjate kontrolli all olevate maksuvabade firmade kogukäive 6 miljardit krooni. Praeguseks võib julgelt öelda, et need summad on kasvanud poolteist korda, lisas Haldre. Enim kasutatakse offshore’idega seotud maksulahendusi teeninduses, seejärel kaubanduses ja tootmises. Teeninduses on konkurents tõesti tihedaim, põhjendas Haldre.

Uued nõuded aitavad tema hinnangul pangaarveid avada lihtsamalt ja vältida segadusi. Ta soovitas aga nendel, kel offshore-konto avatud aasta-paar tagasi, oma konsultantidega väga kiiresti ühendust võtta. On juhtunud, et sel juhul lisadokumentideta pangast raha kätte ei saa. Kui firma on vahepeal likvideeritud, on tulemuseks väga suured probleemid, lausus Haldre. Ta lisas, et aastamaksu tõendit nõudis seni ainsana Krediidipank. Haldre arvates vähenevad uute nõuete tõttu kindlasti otsesed pettusejuhtumid.

Põhiline ajend Eesti Pangaliidu poolt vastuvõetud meetmele oli ülemaailmne võitlus terroristide ja neid toetavate isikute tegevuse vastu, rääkis siseministeeriumi osakonnajuhataja Lauri Tabur. Seadus ei anna täna ühelegi riigi struktuurile õigust karmimate normi kehtestamiseks. Nii pani pangaliit liikmetele ette leppida rahapesu tõkestamise meetodites kõigepealt omavahel kokku.

Kui valmib rahapesu tõkestamise seaduse uus redaktsioon, saab selle normi kehtestada ka seadusandlikult, lisas Tabur.

Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi andmetel ei puuduta soovitused vaid ELi riikides, Norras, Lätis ja Leedus registreeritud firmasid. Nõuded sündisid konsensusena, seega eeldame, et pangad neid ka täidavad, ütles Talihärm. Pangaliidu täiendavate meetmete eesmärgiks on, et kõik pangad küsiksid maksuvabades ja mõnedes muudes piirkondades registreeritud firmadelt konto avamisel ühesuguseid dokumente.

Talihärmi kinnitusel tegeles nõuete väljatöötamisega Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise töörühm. Sinna kuuluvad Eesti suuremate pankade töötajad, aga ka siseministeeriumi, finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo ametnikud.

SFI (Suntiger Five International) Eesti esinduse juhataja Enn Heinsoo väitel seab Eesti end nimetatud juhendist lähtudes lihtsalt Euroopa riikidega ühele tasemele. Rohkem kui kliendi jaoks muutub töö meie jaoks, lisas Heinsoo, viidates vajadusele rohkem pitsateid koguda. Eelkõige tähendavad need nõuded ei midagi muud kui distsiplineerimist.