Eesti Pangaliit

Uudised

PRESSITEADE: Eesti Pangaliidu uued soovituslikud panga üldtingimused jõustuvad 1. juulil

Eesti Pangaliit on välja töötanud uued soovituslikud panga üldtingimused, mis reguleerivad pankade ja panga teenuseid kasutavate era- ja juriidiliste isikute vahelisi suhteid. Üldtingimuste muutmise tingis võlaõigusseaduse vastuvõtmine. Nii nagu võlaõigusseadus, nii ka Eesti Pangaliidu uued üldtingimused täpsustavad panga ja kliendi vahelisi suhteid, mida seni kehtinud seadus väga põgusalt puudutas või polnud üldse pidanud vajalikuks reguleerida. Pangaliidu üldtingimustest lähtudes töötavad pangad välja oma uued üldtingimused.

Eesti Pangaliidu ja kommertspankade ühiseks eesmärgiks on muuta lepingud sarnaseks ning tarbijale arusaadavaks. Uute üldtingimuste eesmärgiks on tagada kliendile võrdsed ja selgelt mõistetavad õigused pangaga suhtlemisel, ütles Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Samas ei tohi unustada asjaolu, täpsustas Katrin Talihärm, et lisaks õigustele, on kliendil ka kohustused panga ees: näiteks koheselt informeerida panka elukoha muutumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist. Klient on kohustatud vastavat infot edastama ka siis, kui see on pangale kättesaadav teistest allikatest.

Erinevalt teistest teenusepakkujatest, on pangad olnud senini kõrgendatud tähelepanu all ja suhted kliendiga täpsemalt reguleeritud. Probleeme pangateenustega on olnud suhteliselt vähe, paljuski tänu sellele, et pankade tegevus on olnud reguleeritud krediidiasutuste seadusega, mis fikseerib konkreetsed piirid suhetes klientidega. Samuti on pankade tegevust suhetes pank-klient jälginud pangajärelvalve ning kliendisuhet on reguleerinud Pangaliidu poolt vastu võetud hea pangandustava. Tänu sellele ei sisalda kliendi ja panga vahelised lepingud ka praegu sätteid, mis ebamõistlikult klienti koormaksid või eksitaksid.

Eesti Pangaliidul on hea meel, et meil on Tarbijakaitseametiga pikaajaline positiivne koostöö. Ühiste jõupingutuste viljade tunnistajaks on pangakliendid, kes kogevad tugevat toetust nii Eesti Pangaliidu kui ka Tarbijakaitseameti tegevuse näol, lisas Katrin Talihärm. "Uued üldtingimused on mõistlikult arusaadavad ja arvestavad piisavas mahus tarbijate huve," kinnitas Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit.

Üldtingimuste koostamine on Eesti Pangaliidule alles esimene etapp koostöös Tarbijakaitseametiga võlaõiguseaduse rakendamisel. Eesti Pangaliit on juba alustatud tööd konkreetsete erinevate lepinguliikide soovituslike tüüptingimuste väljatöötamiseks: internetipangandus, kaardilepingud, arvelduslepingud, laenulepingud jne. Lisaks tuleb märkida, et võlaõigusseaduse pangateenuste osa menetlemisel oli Pangaliit ainuke aktiivne osaline, kaitstes seejuures mitte ainult pankade, vaid ka klientide huve.

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Tel: 611 65 67

Riigi Tarbijakaitseamet kooskõlastas Eesti Pangaliidu soovituslikud panga üldtingimused

Eesti Pangaliidu soovituslikud panga üldtingimused

Indrek Neivelti artikkel Eesti Päevalehes: Tulemas on head majandusaastad

Heade väljavaadete säilitamiseks tuleb võidelda inflatsiooniga ja anda rohkem raha haridusele, kirjutab Indrek Neivelt.

Pool aastat tagasi olid majandusanalüütikud keerulises olukorras ning prognooside tegemine oli üliraske. Tänane olukord maailma majanduses ja ka meil on parem kui ennustati. Keskpankade intressikärped ja sellest tulenev tarbijate usalduse tõus päästis majanduse hullemast.

Täna vaatavad analüütikud üle majandusprognoose ja tõstavad neid. Hansabank Markets tõstis oma selle aasta prognoosi 3,3%-lt 3,9%-le. Riigieelarve laekumine on oodatust parem ja räägitakse lisaeelarvest.

Optimismiks rohkem kui üks põhjus. Möödunud aastal kasvas Eesti majandus euroliidu omast üle nelja protsendi kiiremini. On arvutatud, et kui Eesti majandus kasvaks euroliidu keskmisest 2-3 protsenti kiiremini, kuluks meil nende elatustasemele jõudmiseks ligi 30 aastat. Ma pole nii suur optimist, et uskuda pidevat kiiret, suuremate tagasilöökideta kasvu nii pika aja vältel. Aga lähiaastate suhtes olen positiivselt meelestatud.

Optimismi üks põhjus on Euroopa Liiduga ühinemine ja sellega seoses Eestisse tulevad investeeringud ja abiprogrammid. Investeeringuid tehakse siia julgelt seepärast, et Eestisse (nagu ka Lätisse ja Leedusse) suhtutakse juba kui euroliidu osasse, siia ei kardeta investeerida.

Optimismi teine põhjus on läänemaailma paranevad suhted Venemaaga. Eelmise aasta septembrisündmused muutsid maailma ning täna toimub oluline koostöö Venemaa ja Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu vahel.

Venemaa räägib väga tõsiselt kuulumisest WTO-sse ja selle aasta Maailma Majandusfoorumil rääkis Vene peaminister oma nägemusest, kus Euroopa Liit peaks ulatuma Dublinist Vladivostokini! Millal ja kas see unistus täide läheb, ei tea. Kindlasti kasvab aga kaubavahetus ning meile tõuseb sellest olulist tulu tänu meie sadamatele.

Optimismi kolmas põhjus on see, et seoses majanduskasvu aeglustumisega on paljud Lääne-Euroopa firmad kulude kärpimise eesmärgil juba kolinud ja paljud on kolimas osa oma tegevust Ida-Euroopasse, sealhulgas Eestisse. Lisaks tootmisettevõtetele on siia kolinud või on kolimas ka teenindusettevõtted, näiteks oma kõnekeskustega.

Neljandaks on kiiresti kasvanud ja kasvavad ka lähiajal kiiresti meie lähiturud Läti, Leedu ja Venemaa. Koos Venemaa majanduse edenemisega kasvavad ka ahvatlused sinna turule minna. Samas tuleks kõigil selliste plaanide pidajatel tuletada meelde paari aasta taguseid õppetunde ja vähemalt üheksa korda mõõta, enne kui lõigata.

Ma ei ole suur optimist selles osas, et idaturu avamine meie eksportivat tööstust oluliselt aidata suudaks. Tööjõumahuka toodangu - nagu suurem osa Eesti ekspordist on - eksportimine madalama elatustasemega riiki (Venemaale) pole kindel ega kauakestav äri. 1998. aasta rubla devalveerimisega muutusid Eesti toiduained Vene turul konkurentsivõimetuks, järgnevatel aastatel on Venemaa oma toiduainetetööstus jõudsalt arenenud. Kui sealne majandus vähegi normaalselt funktsioneerib, suudab Venemaa toidu ise toota ning oluliselt suuremate tootmiskuludega Eesti tootjatel tuleb unistused piiritust Vene turust unustada. Erandiks on vast kalatööstus, siin on Eestil kui mereriigil konkurentsieelis olemas.

Eesti majandusväljavaateid hinnates tuleks tähele panna veel seda, et senisest olulisemaks hakkavad meile muutuma euro intressimäära muutused. Siiamaani on Eesti intressitase põhiliselt langenud, sest Eesti pankadelt ja ettevõtetelt nõutav riskimarginaal vähenes. Nüüd on see marginaal euroliidu tasemel ja ei saa enam väiksemaks minna. Näiteks on praegu turusegmente, kus Hansapangal oleks mõnes euroliidu riigis isegi kasulikum laenu anda kui Eestis. Seega, kui euro intressimäärad tõusevad, siis järgneb sellele kindlasti laenuintressimäärade tõus Eestis. Riskimarginaal enam väheneda ei saa, vastasel juhul jääks pankadel krediidirisk katmata ning tekiks süsteemne risk.

Siiamaani on langevad intressimäärad soodustanud laenamist ning seeläbi tõstnud investeeringuid ning kinnisvarahindu. Kuna intressitase on stabiliseerunud, siis sellist kiiret kasvu lähiajal enam ei tule.

Inflatsioon - probleem number üks. Probleem number üks on lähiaastatel meie hinnatase, täpsemini selle tõus. Meie hinnad on täna juba täiesti võrreldavad Lõuna- ja Kesk- Euroopa hindadega ja "odav" meie kohta enam öelda ei saa. Sellest tulenevalt ostuturistide hulk enam ei kasva, vaid kahaneb. Kui veel mõelda lähitulevikus kaduvale tax-freele, on olukord palju kehvem. Ostuturistidel baseerub suur osa meie teenindussektorist ja seda eriti Tallinnas.

Olukorrast väljapääs on inflatsiooniga võitlemine. Kõik ettevõtted peavad rohkem tähelepanu pöörama paremale töökorraldusele, mitte hinnatõusule. Mis puutub Eesti majanduse pikaajalisse arengupotentsiaali, siis selle kindlustamiseks oleks vaja suurendada hariduse finantseerimist. Ma ei väida, et praegune haridussüsteem oleks nõrk - Eesti koolidest saadav üldharidus on heal tasemel, vaid kutseharidus võiks eluga rohkem kaasas käia. Probleem on selles, et haridussüsteem töötab täna n-ö vanast rasvast. Koolidesse on suhteliselt vähe investeeritud ja mis eriti halb - tagasihoidlikud palgad ei meelita noori õpetajaks hakkama. Kui sellest praegu mittehoolida, võime leida end ühel päeval olukorrast, kus Eesti koolid enam korralikku haridust ei anna. See kahandaks kõvasti Eesti majanduse võimalusi ka kaugemas tulevikus kiirelt kasvada ja euroliidu elatustasemele järele jõuda.

* * *
Indrek Neivelt on Eesti Pangaliidu juhatuse esimees

PRESSITEADE: Homme toimub Tallinnas Euroopa Pangandusföderatsiooni nõupidamine

Neljapäeval, 6. juunil, kohtuvad Tallinnas 20 Euroopa riigi pangaliitude juhid Euroopa Pangandusföderatsiooni 14. assotsieerunud liikmete nõupidamise raames. Assotsieerunud liikmete nõupidamised toimuvad reeglina kaks korda aastas. Seekordseks on korraldajaks Eesti Pangaliit. Nõupidamist juhib Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ning Euroopa Pangandusföderatsiooni esindab peasekretär Nikolaus Bömcke.

Pangandusföderatsiooni kohtumisel tulevad arutusele Euroopa Liidu uute finantsektorit puudutavate direktiivide ettevalmistamine, pangandusparameetrite kasutamine majanduse arengu prognoosimisel, Euroopa rahaliidu võimalused liituvatele riikidele, rahapesu tõkestamine, tarbijakaitse küsimused ja mitmed teised teemad. 8 tundi kestval nõupidamisel teevad ettekande Eesti Panga esindajad, kes kõnelevad Eesti majanduse hetkeolukorrast ja sõlmküsimustest Euroopa Liiduga Liitumisel. Eesti Pangaliit ettekande käsitleb kohaliku pangandussektori arengut ja pangaliidu rolli.

"Eestil avaneb ainulaadne võimalus tutvustada Euroopa riikide pangaliitude juhtidele Eesti finants- ja pangandussektori hetkeolukorda ja ettevalmistusi liitumiseks Euroopa Liidu rahaliiduga," ütles Katrin Talihärm. Pärast neljapäevast nõupidamist toimub ametlik vastuvõtt, kus külalisi tervitavad Eesti Pangaliidu juhatuse liikmed ja Pangaliidu juhatuse poolse pöördumisega esineb Ühispanga President Ain Hanschmidt.

Ingmar Mattus
Eesti Pangaliidu infonõunik
Tel: 611 65 69

Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärma eessõna 2001.a. Pangaliidu aastaaruandele: EESTI PANGANDUSSEKTOR JA EESTI PANGALIIT 2001. AASTAL


2001. aastat võib pidada edukaks aastaks Eesti pangandussektorile ning majanduskeskkonnale üleüldiselt. Tasakaalustatud monetaar- ja fiskaalpoliitiline raamistik tagasid soodsa arengu Eesti majandusele tervikuna, mida peegeldab 5,3 protsendiline sisemajanduse kogutoodangu kasv. Eesti riigireitingu esmakordselt tasemele "A-" tõstnud reitinguagentuuride Fitch ja Standard&Poor´s arvates kuuluvad Eesti plusside hulka hästitoimiv ning põhiliselt välisomanduses olev pangandussüsteem, ulatuslikud välisinvesteeringud, järjekindel majanduspoliitika ning riigi edusammud ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Agentuurid tõstavad eriti esile madalat üldvalitsuse võlga ning tasakaalus eelarvet. Riigireitingu tõstmine mõjutab otseselt panganduse käekäiku, kuna sellest sõltub otseselt Eesti ettevõtetele ja pankadele laenatava raha hind ja seega kogu majanduse intressitase.

Eesti pangandusturul tegutses 2001. aastal seitse panka, kes andsid tööd kokku 4300 inimesele. Välispankade esindusi oli Eestis kokku 6. Eestis tegutsevate krediidiasutuste koondbilansi maht kasvas 2001. aastal 18,3 protsendi võrra, ulatudes aasta lõpul 68,4 miljardi kroonini.

Eesti pankadesse paigutatud hoiuste maht kasvas aastaga 22,7 protsenti ning pankade laenuportfell kasvas 18,9 protsenti. Hoiuste mahu kiirem kasv võrrelduna laenuportfelli kasvuga peegeldab pankade likviidsuse kasvu ning asjaolu, et kohalik turg ei suuda oma väiksuse tõttu pakkuda Eesti pankadele piisaval hulgal krediidikõlbulikke äriprojekte. Sellest tulenevalt suunasid Eesti pangad osa oma vahendeid ka välisturgudele, sealhulgas naaberriikide Läti ja Leedu turule. Positiivne on see, et alates 1. juulist 2001 võivad Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse. Välisvõlakirjadesse investeeritava osa kasv pooleni kohustuslikust reservist suurendab kommertspankade kasumit, millest märkimisväärne osa peaks olema võimalik ühel või teisel viisil üle kanda klientidele. Samuti toetab see samm Eesti pangandusssüsteemi ühinemist Euroopa finantsturgudega ning loob aluse Eesti rahasüsteemi kohandamiseks Euroopa ühise rahapoliitika vahendite kasutamiseks tulevikus.

11. septembri terroriaktid USA-s ei suutnud Eesti majanduskeskkonda ega ka pangandussektorit 2001. aasta teisel poolel oluliselt mõjutada. Eestisse viimase 10 aasta jooksul tehtud otseste investeeringute kogumaht ületas 2001. aastal esmakordselt 100 miljardi krooni piiri. Suur number annab jällegi tunnistust kohaliku turu usaldusväärsusest ning huvist meie majanduskeskkonna vastu. Ülipopulaarseks on saanud mitmesugune liisingutegevus ning aina rohkem inimesi on valmis endale soetama kinnisvara pankadelt saadava laenu abil. Krediidi najal elamine annab tunnistust sellest, et suur osa elanikkonnast vaatab tulevikku positiivselt ning on täna seeläbi valmis kulutama enam, kui nende hetke sissetulek seda reaalselt lubab.

2001. aastal sai alguse laiema avalikkuse teavitamine riiklikust pensionisüsteemist ning märkimisväärselt just süsteemi teisest sambast, millega on otseselt seotud ka pangad läbi oma erinevate pensionifondide toodete. Pangaliit näeb pensionifondides olulist võimalust elanikonna tuleviku kindlustamisel, mille tõttu väheneb pikemas perspektiivis ka riigi maksukoormus ning valitsusel tekivad vabamad käed investeerimisotsuste langetamiseks. Avalduste vastuvõtt pensionifondi II sambaga liitumiseks algab 1. aprillil 2002.a.

2001. a. oli Eesti finantssektoris oluliseks etapiks ühtse finantsjärelvalve ning lisaks hoiuste tagamise skeemile ka investorkaitse ja pensionikaitse skeemide rakendamiseks vajaliku seadusandliku baasi loomine.

Seoses fundamentaalse tsiviilõigusliku seaduse - lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse vastuvõtmisega tähtsustas Pangaliit parema koostöö arendamist Tarbijakaitseametiga. Eesmärgiks teenuse pakkujate ja teenuse kasutajate parem koostöö ja üksteisemõistmine. Seaduseelnõude ettevalmistamisel omas suurt tähtsust Pangaliidu juriidilise töö toimkond.

Eesmärgiga aidata kaas Eesti krediidiasutuste ees seisvate probleemide lahendamisele, osales Pangaliit aktiivselt pangandussektorit oluliselt mõjutavate õigusaktide väljatöötamisel nii Pangaliidu juures tegutsevate toimkondade (juriidilise töö, turvatöö, rahapesu tõkestamise, koolitusjuhtide ja väärtpaberituru toimkond) tasandil kui koostöös riigiorganite ja riigikoguga. Pangaliidu juhatus kohtus regulaarselt Eesti Panga juhatuse ja rahandusministriga.

Tingituna Euroopa Majandus- ja Rahaliidu III etapi lõppjärku jõudmisest ning euro sularaha kasutuselevõtust alates 1.jaanuarist 2002. a. arendas Eesti Pangaliit koostööd keskpanga ja krediidiasutustega pankade valmisoleku tagamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

Eesti Euroopa Liiduga liitumiskõneluste jätkumine on kaasa toonud aktiivsema suhtlemise Euroopa Keskpanga ja Euroopa Liidu erinevate institutsioonidega. 2001. a. olid pangandussektoris tähtsamateks teemadeks ühtse finantsjärelvalve loomine ja rahapesu tõkestamise efektiivsuse tõstmine. Aktiviseerus ka infovahetus ja koostöö Euroopa Pangandusföderatsiooniga.

Lõpetuseks võib tõdeda, et Eesti Pangaliit suutis 2001. aastal täita kõik etteseatud eesmärgid. Pangaliit jätkab pangandussektoris ettetulevate probleemide lahendamist ning esindab liikmespankade huvisid kõikidel tasanditel. Pangaliidu eesmärgiks on eluterve ja jätkusuutlik konkurents kohalikul pangandusturul ning tavakodanikule parima teenuse pakkumine siinsete kommertspankade poolt.


Katrin Talihärm,
Eesti Pangaliidu tegevdirektor