Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Pangad pikendasid uue pangalingiga liitumise aega

PRESSITEADE
22.12.2015

Pangad pikendasid uue pangalingiga liitumise aega

Eesti Pangaliitu kuuluvad pangad uuendasid 2014. aastal pangalingi teenust, et muuta makse- ja autentimislahendused turvalisemaks ja lihtsamaks. Üleminekuperioodi uuenenud pangalingi teenusele pikendati 2016. aasta aprilli lõpuni. Kokku kasutab pangalingi teenust maksete vastuvõtmiseks või kasutajate tuvastamiseks ligi 3000 Eesti ettevõtet.  

Kui algselt anti kaupmeestele uuenduse läbiviimiseks aega kuni 2015. aasta lõpuni, siis veel vana lahendust kasutatavate klientide arvu vaadates otsustasid pangad üleminekuperioodi pikendada.

“Vana lahenduse tugi lõpetatakse 2016. aasta 30. aprillil. Tänaseks on ülemineku läbiviinud enamik suurematest klientidest, kuid ettevõtete üldarvust on läinud üle vähemus. Nende hulgas on kindlasti ka neid, kes uuendust läbi viia ei plaanigi ning lõpetavad teenuse pakkumise,” ütles Pangaliidu internetipanga turvalisuse töögrupi juht Arno Pae.

Uuendatud pangalingi teenus muudab kaupmeeste jaoks lihtsamaks e-teenuste loomise. “Kui varem kasutasid kõik pangad erinevaid lahendusi, siis uue pangalingi kaudu saab makseid vastu võtta ja kliente tuvastada sarnase tehnilise lahenduse abil,” lisas Pae. Uuendatud teenus on ka senisest turvalisem. Ulatuslikumalt rakendatakse digiallkirja ja tuvastatakse, kas klient kasutab teenust ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või koodikaardiga.

Üleminekuperioodi lõpuni toetavad pangad nii vanas kui uues formaadis pangalingi kasutamist. Täpsem info ettevõtetele, milliseid arendusi seoses pangalingi uuendusega tuleb läbi viia, on kättesaadav Pangaliidu kodulehel.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567

Pressiteade: Pangajuhid - korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Pangajuhid: korralikule majandusaastale võib järgneda veelgi parem

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud pangajuhtide arutelul tegid viie panga juhid ülevaate lõppevast aastast ning vaatasid ette 2016. aastale.  Pangajuhid kinnitasid üksmeelselt, et Eesti pangandusturg on tugeva tervise juures ning majandust ootab võrreldes mööduvaga tõenäoliselt ees veelgi parem aasta.

Pangajuhtide sõnul on lõppev aasta olnud majandusele mitmes mõttes märgiline – kohanetud on nii negatiivsete intresside kui ka erinevate maailma kriisikollete mõjudega. Kui viimasel aastal on Eesti majanduskasvu vedanud ennekõike sisetarbimine, siis tuleval aastal oodatakse majanduskasvu tasakaalustumist.

“2016. aastal võiks majandus kasvada 2-3 protsenti. Alust mõõdukaks optimismiks annavad Eestile olulised eksporditurud ning Euroopa tarbimiskindluse kasv,” prognoosis SEB panga juht Allan Parik. Pariku sõnul on rõõm tõdeda, et kasvanud on ka eraisikute ja ettevõtete säästud ning ülekuumenemise ohtu ei paista. “Kui midagi üldse teisiti teha, siis võiksime rohkem panustada innovatsiooni. Et meie ettevõtted muudaks maailma, mitte maailm ei muudaks meie ettevõtteid,” lisas Parik.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt tõi arutelul välja, et Eestis tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud. Sellegipoolest ei ole ka tema hinnangul suurt majanduskasvu järgmisel aastal oodata. “Eksporti on tänavu mõjutanud rekordiliselt madalad naftahinnad ning oma jälje jätsid põllumajandussektorit tabanud tagasilöögid seakatku ja piimahinna languse näol. Majandusele jätab see oma jälje ka kindlasti 2016. aastal,” kirjeldas Kitt. „Tervikuna on Eesti majanduse tervis siiski hea ja ka eksport enamikus sektorites endiselt väga tugev.“

2015. aastat jääb pangajuhtide sõnul tervikuna meenutama ka kinnisvaraturul toimuv. “Kinnisvaraarendajate finantsseis on üle ootuste hea ning kinnisvara pakkumine järjest kasvab. Riskid on siiski madalad, sest arendajad on suhteliselt hea finantstervise juures,” kinnitas Kitt. Ka Nordea korporatiivpanganduse juht Silver Kuus lisas, et pankade tegevus kinnisvara suunal on mõistlik ning pangad laenavad vastutustundlikult.

“Laenuportfellide kvaliteet on väga hea. Vaatamata teatavale ebakindlusele rahvusvahelistel turgudel on järgmisel aastal oodata avaliku sektori investeeringute ning laenuportfellide veelgi suuremat kasvu,” hindas Kuus.

Palkade kiire kasvu asemel ennustati arutelul palgakasvu aeglustumist 2016. aastal. Samuti ei usuta baasintressi järsku tõusu. “Sissetuleku kasvule tuleb piir ette. Palgatase on Eestis oluliselt parem kui veel mõned aastad tagasi. Palgakasvu aeglustamine tähendab ühtlasi seda, et ka sisetarbimise kasv ei saa väga suur tulla,” selgitas LHV juht Erki Kilu.

Tervikuna hindas Kilu Eesti pangandusturu tervist tugevaks – kasvanud on nii laenude kui ka hoiuste mahud. “Pangad teenivad rekordilisi kasumeid ning eraisikute laenud kasvavad,” teatas Kilu.

Sellest aastast vaid äriklientidele keskenduva Danske Banki juhi Ivar Pae arvates on mööduv aasta olnud pankadele edukas. “Pangad on suutnud oma kulubaasi juhtida ja laenukahjumid on väikesed,” rääkis Pae. Intressid püsivad Danske pangajuhi hinnangul lähiaastatel madalal. 

Suurt ohtu ei näinud pangajuhid ka finantstehnoloogia üha suuremas esiletõusus.  Pankade tugevus on ettearvatavus ja usaldatavus. Globaalsete tehnoloogiaettevõtete kaudu tuleb finantstehnoloogia küll kiiresti meie igapäevaellu, kuid pikas perspektiivis on murranguline hoopis see, kui kasutusele peaks tulema krüptoraha,” lisas Pae.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

IMG 4769

 

Pressiteade: Kodumajapidamiste suurenevate säästudega tegelemiseks hakatakse litsentsima uusi investeerimisnõustajaid

23. november 2015

Kodumajapidamiste suurenevate säästudega tegelemiseks hakatakse litsentsima uusi investeerimisnõustajaid

 

Eesti Pangaliit, Läti Kommertspankade Liit ja Leedu Pankade Liit asutavad uue organisatsiooni, mis hakkab väljastama litsentse nõustajatele, kes tegelevad investeerimisnõustamisega ja/või vahendavad säästmist võimaldavaid elukindlustustooteid. Uue organisatsiooni nimeks saab Baltimaade Finantsnõustajate Liit (BFNL) / Baltic Financial Advisors Association (BFAA). BFNL koostab valdkonna kutsestandardid, annab välja õppematerjale, töötab välja arvutipõhise eksamiplatvormi, annab nõustajatele pädevuse kohta tõendi, mis sobib kõigi Balti riikide järelevalveasutustele, avaldab perioodiliselt uusimat valdkonnateavet ning tegeleb valdkonna kontrolliga. Töö toimub kolmes keeles.

Baltimaade elanike säästud ja investeerimishoiused on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. 2015. aasta teises kvartalis suurenesid hoiused Leedus eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,5 miljardit eurot ehk 16%. Eestis ja Lätis kasvasid need vastavalt 414 miljoni ja 460 miljoni euro võrra ehk 8% ja 7%. Seega on aina enam oluline, et inimesed saaksid finantsasutustelt häid finantsnõuandeid. On aeg mõelda litsentsimissüsteemi peale, mis vastaks Euroopa Liidu parimale praktikale. Litsentsi võib vajada üle tuhande nõustaja.

Rasmus Pikkani, Pangaliidu esindaja sõnul BFNL nõukogus: „Meie liikmed toetavad seda projekti igati. Usume, et Baltimaade ühine lähenemine aitab meil pakkuda laiale klientide ringile ühtse kvaliteediga teenust. Loodetavasti motiveerib uus võimalus ka meie spetsialiste rahvusvaheliste standardite järgi välja töötatud eksamit sooritama. Tegime väga põhjalikku tööd, et sellest taristust saaksid kasu kõik osalised, ning kogusime kokku parimad tavad teiste riikide samasugustest organisatsioonidest. Reeglite viimistlemine on lõpusirgel ja peatselt avaldame need ka BFNLi veebisaidil.”

BFNL sõlmib oma töötajate litsentseerimisest huvitatud finantsasutustega lepingud. Need asutused peavad hakkama järgima ühtseid standardeid ja klientidel on võimalus järgi vaadata, kas neile teenust pakkuva nõustaja oskused vastavad Baltikumiülese kutsestandardile. BFNLi kava järgi algavad eksamid nõustajatele järgmise aasta jooksul. Hetkel otsib BFNL tegevjuhti ja kohalikke esindajaid kõiki kolme riiki.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Kliendiandmete uuendamine aitab pankadel tõkestada rahapesu ja terrorismi

PRESSITEADE

26. november 2015

Kliendiandmete uuendamine aitab pankadel tõkestada rahapesu ja terrorismi

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul “Milleks pangale kliendi andmed?” osalejad tõdesid, et pangad küsivad klientidelt isikuandmeid, et võidelda rahapesuga ning tõkestada terrorismi. Panku kohustavad selleks seadus, rahvusvahelised regulatsioonid ning kokkulepitud ühiskondlikud normid.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler toonitas arutelul, et pankade rolli kuritegevuse vastu võitlemisel on keeruline alahinnata. “Erinevatel andmetel pestakse maailmas aastas keskmiselt kaks triljonit dollarit. Keegi meist ei taha, et finantssektor sellele kaasa aitaks. Seetõttu on rahapesu ja terrorismi tõkestamine eesmärk, milles on ülemaailmselt kokku lepitud,” selgitas Kessler.

Kehtiv regulatsioon näeb ette ka seda, et pankadel tuleb klientide andmeid pidevalt uuendada. Ühtlasi peab pank suutma ka näidata, et on seda teinud. Vastasel juhul ei täida pank oma hoolsusmeetmeid ning sellega kaasnevad järelvalve poolt võimalikud sanktsioonid.

Pangaliidu vastavuskontrolli toimkonna esimehe Andrus Hinrikuse sõnul on seaduse kohaselt pangapoolse andmekogumise eesmärk luua kliendiprofiil, mille järgi saab hiljem hinnata, kas kliendi tehingud on sellele vastavad või mitte.

“Pank järgib seadust ning püüab seda tehes kliendi elu võimalikult lihtsaks muuta,” kinnitas Hinrikus. Selleks on pangad võtnud kasutusele meetmed, mis muudavad andmete esitamise kliendile võimalikult mugavamaks – näiteks kuvatakse eeltäidetud andmevorme, välistatakse andmete uuendamiseks tavapärased arvete maksmise päevad ja teatud kiiremad kellaajad.

Arutelus osalenute sõnul on pankadel võimatu andmeid küsides klientidele individuaalselt läheneda. Danske Banki tegevjuht Ivar Pae kutsus kliente üles säilitama rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist. “See on loogiline protsess, mis on toimunud ka varasematel  aastatel ja toimub edaspidi. Vastamist tasuks võtta kui loomulikku osa pikaajalisest ärisuhtest. Ettearvatav ja tervetel alustel toimiv ärikeskkond loob klientidele ja pangandusele rohkem väärtust kui läbipaistmatult korraldatud turg. See võimaldab tervet konkurentsi ning on aluseks finantsteenuste jätkuvaks innovatsiooniks,” lisas Pae. Samuti ei tasu inimestel karta, et esitatud isiklikke andmeid keegi kuritarvitaks. Pangale esitatud andmed on pangasaladusega kaetud, pank ei kasuta neid andmeid turunduslikel eesmärkidel, vaid täidab endale seadusega pandud kohustust.

2017. aastast tuleb rakendada Euroopa Parlamendi direktiivi, mis karmistab andmete kogumist veelgi. Kui seni on pankade teravdatud pilgu all olnud põhiliselt välisriikide riikliku taustaga kodanikud, siis uue direktiivi järgi tuleb hakata järelvalvet teostama ka Eesti riiklike tähtsusega isikute ning nende lähikondlaste ja äripartnerite üle. Kokku puudutab see muudatus tuhandeid inimesi.

“Pankadel on nende isikutega seoses kõrgendatud risk ning neid tuleb hakata tähelepanelikumalt jälgima, et tõkestada võimalikke rahapesu- või korruptsioonikuritegusid,” selgitas rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul. Samas toonitas Paul, et karmistuv kontroll pankade kliente igapäevaselt kuidagi mõjutama või häirima ei hakka.

Samal ajal luuakse ka register, kuhu koondatakse kõikide ettevõtete tegelikud kasusaajad. “Lisaks pankadele tekib ka juriidilistele isikutele endile kohustus teada, kes on ettevõtete tegelikud füüsilisest isikust kasusaajad,” selgitas Paul ka teist olulist uuendust, mis jõustub 2017. aastal.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

PR2 PB250014 web

 

Pressiteade: sularaha osatähtsus väheneb, kuid selle kättesaadavus tuleb tagada

PRESSITEADE

14. oktoober 2015

Pangad: sularaha osatähtsus väheneb, kuid selle kättesaadavus tuleb tagada

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade esindajad, et pangandus ettenähtavas tulevikus sularahavabaks ei muutu. Pangaautomaatide ja –kontorite asemel otsitakse sobivamaid alternatiive, mille abil ka väljaspool suuremaid linnu klientidele olulised pangateenused tagada.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri poolt välja toodud statistika kohaselt tehakse Eestis kuus keskmiselt 20 miljonit kaardimakset ning see number suureneb iga aastaga ligi kümme protsenti. “Eeskätt neljal suuremal pangal tuleb pakkuda elementaarseid pangateenuseid ka kriisiolukorras ning sinna alla kuulub ka sularaha kättesaadavuse tagamine,” rääkis Müller.

Mülleri sõnul ei ole lahendus, kui pangad ütlevad, et väljaspool suurlinnu ei soovita enam midagi teha. “Pankadel on sotsiaalne vastutus oma klientide ees. Samas kui seda riiklikult reguleerima hakata, võib see muutuda liialt jäigaks ja jääda innovatsioonile jalgu,” lisas Müller.

Pankade esindajate kinnitusel ei kao sularaha mingil juhul käibelt, küll aga muutuvad sularahata makselahendused tulevikus veelgi olulisemateks. “Klient valib endale mugava makseviisi. Kui poe ekspresskassas saab ilma järjekorrata maksta, hakatakse seda võimalust ka sularahaga maksmisele rohkem eelistama,” tõi LHV jaepanganduse juht Andres Kitter näite.

Samuti ei näe pankade esindajad, et ühine sõltumatu automaadivõrk suudaks tagada sularaha senisest parema kättesaadavuse. “Soomes on selline ühtne võrk loodud, kuid kliendi jaoks on pangaautomaadid selle tulemusel varasemast enam üle koormatud ja järjekorrad pikad,” tõdes Kitter.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul on sularahal oma lugu ja see on paljudele vabaduse ja privaatsuse sümboliks. “Kuidas sularaha inimestele pakkuda, sõltub juba tehnoloogilistest võimalustest. Maailmas on näiteks üksjagu internetipõhiseid panku. Tehnoloogia võimaldab ka väiksematel niššipankadel tegutseda ilma sularahaautomaatide ja kontorivõrguta,” tõdes Andresoo.

Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul saavad panganduses tehnoloogilised uuendused alguse just klientide käitumisest. “Uued lahendused peavad tulema õigel ajal ja vastavalt kliendi nõudlusele. Kui kümme aastat tagasi Eestis mobiilimaksega välja tulek ebaõnnestus, siis täna on Swedbankil juba 100 000 aktiivset mobiilipanga kasutajat,” tõdes Ilisson. Tema sõnul vajavad klientide poolt harjumist ka alternatiivsed võimalused sularaha välja võtta. “Näiteks on inimesed kiiresti teadvustanud, et võrreldes pangabussiga pääseb poes sularahale pidevalt ligi,” lisas Ilisson.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

IMG 0217 web