Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Kliendiandmete uuendamine aitab pankadel tõkestada rahapesu ja terrorismi

PRESSITEADE

26. november 2015

Kliendiandmete uuendamine aitab pankadel tõkestada rahapesu ja terrorismi

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul “Milleks pangale kliendi andmed?” osalejad tõdesid, et pangad küsivad klientidelt isikuandmeid, et võidelda rahapesuga ning tõkestada terrorismi. Panku kohustavad selleks seadus, rahvusvahelised regulatsioonid ning kokkulepitud ühiskondlikud normid.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler toonitas arutelul, et pankade rolli kuritegevuse vastu võitlemisel on keeruline alahinnata. “Erinevatel andmetel pestakse maailmas aastas keskmiselt kaks triljonit dollarit. Keegi meist ei taha, et finantssektor sellele kaasa aitaks. Seetõttu on rahapesu ja terrorismi tõkestamine eesmärk, milles on ülemaailmselt kokku lepitud,” selgitas Kessler.

Kehtiv regulatsioon näeb ette ka seda, et pankadel tuleb klientide andmeid pidevalt uuendada. Ühtlasi peab pank suutma ka näidata, et on seda teinud. Vastasel juhul ei täida pank oma hoolsusmeetmeid ning sellega kaasnevad järelvalve poolt võimalikud sanktsioonid.

Pangaliidu vastavuskontrolli toimkonna esimehe Andrus Hinrikuse sõnul on seaduse kohaselt pangapoolse andmekogumise eesmärk luua kliendiprofiil, mille järgi saab hiljem hinnata, kas kliendi tehingud on sellele vastavad või mitte.

“Pank järgib seadust ning püüab seda tehes kliendi elu võimalikult lihtsaks muuta,” kinnitas Hinrikus. Selleks on pangad võtnud kasutusele meetmed, mis muudavad andmete esitamise kliendile võimalikult mugavamaks – näiteks kuvatakse eeltäidetud andmevorme, välistatakse andmete uuendamiseks tavapärased arvete maksmise päevad ja teatud kiiremad kellaajad.

Arutelus osalenute sõnul on pankadel võimatu andmeid küsides klientidele individuaalselt läheneda. Danske Banki tegevjuht Ivar Pae kutsus kliente üles säilitama rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist. “See on loogiline protsess, mis on toimunud ka varasematel  aastatel ja toimub edaspidi. Vastamist tasuks võtta kui loomulikku osa pikaajalisest ärisuhtest. Ettearvatav ja tervetel alustel toimiv ärikeskkond loob klientidele ja pangandusele rohkem väärtust kui läbipaistmatult korraldatud turg. See võimaldab tervet konkurentsi ning on aluseks finantsteenuste jätkuvaks innovatsiooniks,” lisas Pae. Samuti ei tasu inimestel karta, et esitatud isiklikke andmeid keegi kuritarvitaks. Pangale esitatud andmed on pangasaladusega kaetud, pank ei kasuta neid andmeid turunduslikel eesmärkidel, vaid täidab endale seadusega pandud kohustust.

2017. aastast tuleb rakendada Euroopa Parlamendi direktiivi, mis karmistab andmete kogumist veelgi. Kui seni on pankade teravdatud pilgu all olnud põhiliselt välisriikide riikliku taustaga kodanikud, siis uue direktiivi järgi tuleb hakata järelvalvet teostama ka Eesti riiklike tähtsusega isikute ning nende lähikondlaste ja äripartnerite üle. Kokku puudutab see muudatus tuhandeid inimesi.

“Pankadel on nende isikutega seoses kõrgendatud risk ning neid tuleb hakata tähelepanelikumalt jälgima, et tõkestada võimalikke rahapesu- või korruptsioonikuritegusid,” selgitas rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul. Samas toonitas Paul, et karmistuv kontroll pankade kliente igapäevaselt kuidagi mõjutama või häirima ei hakka.

Samal ajal luuakse ka register, kuhu koondatakse kõikide ettevõtete tegelikud kasusaajad. “Lisaks pankadele tekib ka juriidilistele isikutele endile kohustus teada, kes on ettevõtete tegelikud füüsilisest isikust kasusaajad,” selgitas Paul ka teist olulist uuendust, mis jõustub 2017. aastal.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

PR2 PB250014 web

 

Pressiteade: Kodumajapidamiste suurenevate säästudega tegelemiseks hakatakse litsentsima uusi investeerimisnõustajaid

23. november 2015

Kodumajapidamiste suurenevate säästudega tegelemiseks hakatakse litsentsima uusi investeerimisnõustajaid

 

Eesti Pangaliit, Läti Kommertspankade Liit ja Leedu Pankade Liit asutavad uue organisatsiooni, mis hakkab väljastama litsentse nõustajatele, kes tegelevad investeerimisnõustamisega ja/või vahendavad säästmist võimaldavaid elukindlustustooteid. Uue organisatsiooni nimeks saab Baltimaade Finantsnõustajate Liit (BFNL) / Baltic Financial Advisors Association (BFAA). BFNL koostab valdkonna kutsestandardid, annab välja õppematerjale, töötab välja arvutipõhise eksamiplatvormi, annab nõustajatele pädevuse kohta tõendi, mis sobib kõigi Balti riikide järelevalveasutustele, avaldab perioodiliselt uusimat valdkonnateavet ning tegeleb valdkonna kontrolliga. Töö toimub kolmes keeles.

Baltimaade elanike säästud ja investeerimishoiused on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. 2015. aasta teises kvartalis suurenesid hoiused Leedus eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,5 miljardit eurot ehk 16%. Eestis ja Lätis kasvasid need vastavalt 414 miljoni ja 460 miljoni euro võrra ehk 8% ja 7%. Seega on aina enam oluline, et inimesed saaksid finantsasutustelt häid finantsnõuandeid. On aeg mõelda litsentsimissüsteemi peale, mis vastaks Euroopa Liidu parimale praktikale. Litsentsi võib vajada üle tuhande nõustaja.

Rasmus Pikkani, Pangaliidu esindaja sõnul BFNL nõukogus: „Meie liikmed toetavad seda projekti igati. Usume, et Baltimaade ühine lähenemine aitab meil pakkuda laiale klientide ringile ühtse kvaliteediga teenust. Loodetavasti motiveerib uus võimalus ka meie spetsialiste rahvusvaheliste standardite järgi välja töötatud eksamit sooritama. Tegime väga põhjalikku tööd, et sellest taristust saaksid kasu kõik osalised, ning kogusime kokku parimad tavad teiste riikide samasugustest organisatsioonidest. Reeglite viimistlemine on lõpusirgel ja peatselt avaldame need ka BFNLi veebisaidil.”

BFNL sõlmib oma töötajate litsentseerimisest huvitatud finantsasutustega lepingud. Need asutused peavad hakkama järgima ühtseid standardeid ja klientidel on võimalus järgi vaadata, kas neile teenust pakkuva nõustaja oskused vastavad Baltikumiülese kutsestandardile. BFNLi kava järgi algavad eksamid nõustajatele järgmise aasta jooksul. Hetkel otsib BFNL tegevjuhti ja kohalikke esindajaid kõiki kolme riiki.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Arvamusfestivalil räägiti pangateenuse tulevikust

Pankade ja mittepangast finantsteenuse pakkujate esindajad rääkisid Arvamusfestivalil Pangaliidu poolt korraldatud arutelul uutest alternatiividest pangateenustele ning nende mõjust traditsioonilisele pangandussektorile täna ning tulevikus.

14. augustil toimunud arutelul osalesid SEB Panga äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Erika Vaikmäe-Koit , Swedbanki turundusdirektor Arno Pae, TransferWise arendusjuht Martin Sokk, Bondora tegevjuht Pärtel Tomberg ja LHV Panga nõukogu esimees Rain Lõhmus.


Vaata arutelu siit

P8140019 web

Pressiteade: sularaha osatähtsus väheneb, kuid selle kättesaadavus tuleb tagada

PRESSITEADE

14. oktoober 2015

Pangad: sularaha osatähtsus väheneb, kuid selle kättesaadavus tuleb tagada

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade esindajad, et pangandus ettenähtavas tulevikus sularahavabaks ei muutu. Pangaautomaatide ja –kontorite asemel otsitakse sobivamaid alternatiive, mille abil ka väljaspool suuremaid linnu klientidele olulised pangateenused tagada.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri poolt välja toodud statistika kohaselt tehakse Eestis kuus keskmiselt 20 miljonit kaardimakset ning see number suureneb iga aastaga ligi kümme protsenti. “Eeskätt neljal suuremal pangal tuleb pakkuda elementaarseid pangateenuseid ka kriisiolukorras ning sinna alla kuulub ka sularaha kättesaadavuse tagamine,” rääkis Müller.

Mülleri sõnul ei ole lahendus, kui pangad ütlevad, et väljaspool suurlinnu ei soovita enam midagi teha. “Pankadel on sotsiaalne vastutus oma klientide ees. Samas kui seda riiklikult reguleerima hakata, võib see muutuda liialt jäigaks ja jääda innovatsioonile jalgu,” lisas Müller.

Pankade esindajate kinnitusel ei kao sularaha mingil juhul käibelt, küll aga muutuvad sularahata makselahendused tulevikus veelgi olulisemateks. “Klient valib endale mugava makseviisi. Kui poe ekspresskassas saab ilma järjekorrata maksta, hakatakse seda võimalust ka sularahaga maksmisele rohkem eelistama,” tõi LHV jaepanganduse juht Andres Kitter näite.

Samuti ei näe pankade esindajad, et ühine sõltumatu automaadivõrk suudaks tagada sularaha senisest parema kättesaadavuse. “Soomes on selline ühtne võrk loodud, kuid kliendi jaoks on pangaautomaadid selle tulemusel varasemast enam üle koormatud ja järjekorrad pikad,” tõdes Kitter.

Inbanki juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul on sularahal oma lugu ja see on paljudele vabaduse ja privaatsuse sümboliks. “Kuidas sularaha inimestele pakkuda, sõltub juba tehnoloogilistest võimalustest. Maailmas on näiteks üksjagu internetipõhiseid panku. Tehnoloogia võimaldab ka väiksematel niššipankadel tegutseda ilma sularahaautomaatide ja kontorivõrguta,” tõdes Andresoo.

Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul saavad panganduses tehnoloogilised uuendused alguse just klientide käitumisest. “Uued lahendused peavad tulema õigel ajal ja vastavalt kliendi nõudlusele. Kui kümme aastat tagasi Eestis mobiilimaksega välja tulek ebaõnnestus, siis täna on Swedbankil juba 100 000 aktiivset mobiilipanga kasutajat,” tõdes Ilisson. Tema sõnul vajavad klientide poolt harjumist ka alternatiivsed võimalused sularaha välja võtta. “Näiteks on inimesed kiiresti teadvustanud, et võrreldes pangabussiga pääseb poes sularahale pidevalt ligi,” lisas Ilisson.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

IMG 0217 web

Pressiteade: Inbank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE
17.06.2015

Inbank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis Inbanki  Pangaliidu liikmeks. Koos Inbankinga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 13 liiget.

Inbank ASi juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul on erialaliidu töös osalemine igale turuosalisele positiivse tähendusega kohustus, et kaasa aidata pangandusturu arengule. „Usun, et kõik liidu liikmed soovivad, et Eesti pangandusturg oleks usaldusväärne, vastutustundlik ja innovatiivne. Soovime olla ses töös aktiivne kaasalööja ja omalt poolt soovime liidu töösse tuua uuenduslikku meelsust ja julgust raamivabalt mõelda, " lisas Jan Andresoo

Pangaliidu tegevdirektor Katri Talihärma sõnul pakub kommertspankasid ühendav erialaliit oma liikmespankadele võimalusi nii informatsiooni paremaks kättesaamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele.

Pangaliidu liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest. Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine.

Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 13: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Danske Bank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Citadele Bank, DNB Pank, LHV Pank, Pohjola Pank, Versobank, Handelsbanken ja Inbank. 2014. aasta lõpu seisuga kuulub liikmetele varade mahu järgi ligi 98%-ne turuosa.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569