Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Inbank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE
17.06.2015

Inbank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis Inbanki  Pangaliidu liikmeks. Koos Inbankinga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 13 liiget.

Inbank ASi juhatuse esimehe Jan Andresoo sõnul on erialaliidu töös osalemine igale turuosalisele positiivse tähendusega kohustus, et kaasa aidata pangandusturu arengule. „Usun, et kõik liidu liikmed soovivad, et Eesti pangandusturg oleks usaldusväärne, vastutustundlik ja innovatiivne. Soovime olla ses töös aktiivne kaasalööja ja omalt poolt soovime liidu töösse tuua uuenduslikku meelsust ja julgust raamivabalt mõelda, " lisas Jan Andresoo

Pangaliidu tegevdirektor Katri Talihärma sõnul pakub kommertspankasid ühendav erialaliit oma liikmespankadele võimalusi nii informatsiooni paremaks kättesaamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele.

Pangaliidu liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest. Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine.

Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 13: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Danske Bank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Citadele Bank, DNB Pank, LHV Pank, Pohjola Pank, Versobank, Handelsbanken ja Inbank. 2014. aasta lõpu seisuga kuulub liikmetele varade mahu järgi ligi 98%-ne turuosa.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Pressiteade: Pangaliitu asub juhtima Robert Kitt

Pressiteade: Pangaliitu asub juhtima Robert Kitt
17. juuni 2015

Pangaliitu asub juhtima Robert Kitt

Eesti Pangaliidu uueks juhatuse esimeheks valiti Swedbanki juht Robert Kitt. Robert Kitt vahetab välja 2014.a. sügisest Pangaliitu juhtinud Riho Unti.

Pangaliidu uue juhi Robert Kiti sõnul jätkab Pangaliit liikmespankade huvide esindamist õigusaktide väljatöötamisel, koostöö koordineerimist maksesüsteemide arenduse, rahapesu tõkestamise ja turvalisuse alal. „Pangaliidu peamine roll on kindlasti erinevate seadusandlike algatuste koosmõju analüüsimine ja pangandussektori huvide eest seismine keskusteludes seadusandjaga. Nii Eestis kui Euroopas on viimastel aastatel pangandussektori reguleerimisele omajagu tähelepanu pööratud ja palju on uusi piiranguid, samal ajal oodatakse üle Euroopa  majandusaktiivsuse kasvu ning pankade rolli selles nähakse intensiivsema laenupakkumise näol. Tegu on mõnevõrra vastukäivate ootustega“, ütles Kitt.

Robert Kitt lisas et: „samal ajal toovad lähiaastad nii pankade kui tarbijate jaoks erinevaid uuendusi digitaalsetes kanalites, mis edendavad konkurentsi ja turule tuleb uusi mugavusteenuseid. Olulisteks märksõnadeks on turvaline isikutuvastamine, e-residentide edukas teenindamine ja mitmed muud e-projektid, millega kaasnevad arendused, mida ükski siinsetest pankadest vältida ei saa. Ühiselt nende teemade vaatamisel võime leida sektorisisest sünergiat, mis on kasuks nii klientidele kui pankadele.“

Traditsiooniliselt vahetuvad Pangaliidu juhatuse esimehed iga 2 aasta tagant rotatsiooni korras. Kitt  juhib Pangaliidu juhatuse tööd kuni 2017. aastani.

Pangaliidu 12 liikmespanka on esindatud juhatuses järgnevalt: Riho Unt SEB Pangast, Robert Kitt Swedbankist, Aivar Rehe Danske Bankist, Petri Nikkilä Nordea Pangast, Valmar Moritz Krediidipangast, Sofia Kirsimaa Citadele Bankist, Valeri Haritonov Tallinna Äripangast, Meelis Paakspuu DNB Pangast, Erki Kilu LHV Pangast, Hannes Kaadu Pohjola Pangast, Riho Rasmann Versobankist ja Annika Nordström Handelsbankenist

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 12. 2014. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele varade mahu järgi enam kui 98%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige alates 2004. aastast.

Lisainfo:

Robert Kitt, Pangaliidu juhatuse esimees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel: 611 6567

Pressiteade: Rahatarkuse kuul jagati teadmisi tarkade finantsotsuste tegemiseks

09. aprill 2015

Rahatarkuse kuul jagati teadmisi tarkade finantsotsuste tegemiseks

 

Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistati märtsis esmakordselt Eestis rahatarkuse kuud. Ettevõtmise raames pöörasid Pangaliidu liikmespangad ühiselt tähelepanu aruka finantskäitumise põhimõtetele ning finantskirjaoskuse vajalikkusele.

Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul oli rahatarkuse kuu raames eesmärk panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale. “Kiirustatud otsustamist on rahaasjades kahetsusväärselt palju. Näiteks koguni 17% finantsteenuste kasutajatest on teenuse kasutama hakkamist hiljem kahetsenud või veaks pidanud,” viitas Talihärm.

Turu-uuringute AS viis Finantsinspektsiooni tellimusel 2014. aasta lõpus läbi elanikkonnaküsitluse finantsteenuste kasutamise ning sellealase teadlikkuse teemal. Muuhulgas selgus uuringust, et elanikest vanuses 19-65 plaanib lähema aasta jooksul mõne finantsteenuse kasutamist alustada 28%. “Vähendamaks inimeste hulka, kes hiljem seda sammu kahetseks, käsitlesid pankade eksperdid rahatarkuse kuul raadio- ja telesaadetes, koolitundides, konverentsidel ja koolitustel teemasid, mis iga inimese elus varem või hiljem aktuaalseks saavad. Näiteks, kuidas kindlustada pensionipõlve või kuidas ülikooliajal õppemaksu ja elamisega toime tulla,” kirjeldas Talihärm.

Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel. Muuhulgas selgub uuringust, et elanikest vanuses 19-65 peab 44% end hetkel tüübilt eeskätt säästjaks, 3% investeerijaks, 37% kulutajaks ning 4% laenajaks. “Kulutajate suur osakaal on murettekitav ning seetõttu andsime ka rahatarkuse kuu raames inimestele praktilisi juhised ja soovitusi, kuidas arukalt säästa ja investeerida ning vajadusel laenata,” lisas Talihärm.

Sotsiaalmeedias suunati rahatarkuse kuul tähelepanu eeskätt noortele, muuhulgas tegi Facebookis loodud rahatarkuse lehel testi enam kui 4000 inimest, et saada teada, kui mõistlikult oma rahaga ümber käia osatakse.

Rahatarkuse kuud korraldasid Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 12 liikmespanka, rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, vabaühendus Ettevõtlusteater ja MTÜ Rahatarkus.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangad kinnitavad: Eestlased eelistavad pangaga suhelda e-kanalites

PRESSITEADE
10. juuni 2015

Pangad kinnitavad: “Eestlased eelistavad pangaga suhelda e-kanalites”

Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangandusmaastiku muutusi käsitleval arutelul tõdesid pankade esindajad, et üha rohkem igapäevapanganduse toiminguid on pangakontorist välja kolinud. Pangajuhtide sõnul soovivad inimesed saada pankadest üha rohkem nõustamist, kuid eelistavad selleks kasutada e-kanaleid.

“Suur osa elanikkonnast saab internetis pangatoimingutega mugavalt hakkama ning kontorikülastusi jääb üha harvemaks. Samas tuleb siiski arvestada ka tõsiasjaga, et 14% elanikkonnast kaugkanaleid täna veel ei kasuta,” tõdes Swedbanki klienditeenuste divisjoni direktor Ulla Ilisson. Pangateenuste innovatsiooni osas on tema sõnul heaks näiteks just mobiilpangandus. “ Täna näeme me , et ligi 100 000 eestlast kasutab just mobiilipanka regulaarselt oma igapäevaste pangatoimingute teostamiseks. Kui kaks aastat tagasi ületasid mobiilimaksed esimest korda kontoris tehtavaid makseid, siis täna ületavad nad neid juba kümnekordselt – nii kiire on areng selles valdkonnas olnud.,” lisas ta.

Pangaesindajate sõnul tuleb koos riigiga teha jätkuvalt jõupingutusi, et õpetada veel seni eemale jäänud inimesi tehnoloogiat kasutama. “Meie ülesanne on klienti harida. Kui paberivaba kontorilahendusega oleme seda juba mõnda aega teinud, siis järgmine samm on kaugnõustamise populariseerimine,” rõhutas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.

Jaeklientide kõrval on virtuaalne nõustamise oluline ka pankade äriklientidele. “Mis puudutab mobiilpangandust ja e-teenuseid, siis tuleb pankadel sinna ka üha rohkem investeerima hakata, et need kanalid esinduslikud ja mugavad kasutada oleksid. Pangad ei saa endale lubada igas võimalikus kohas betoonist maju, vaid peavad ajaga kaasas käima ja suhtlema klientidega mobiilsete seadmetega,” kinnitas Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur.

Nordea äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul nõustatakse juba lähiajal enam kui pooled kliendid kaugkanalites. “Samuti on klientide huvi kasvanud erinevate kindlustus- ja investeerimistoodete vastu,” lisas Pakkonen.

LHV kõige värskem innovatsioon on aga mobiilse rahakoti rakendus, mis kasutab bitcoini tehnoloogiat ning muudab maksed virtuaalses keskkonnas sama mugavaks kui sularahaga.Pangad peavad pidevalt uusi tehnoloogiaid testima. Cuberi-nimelise rakenduse arendusega plaanime ka Eestist välja jõuda ning lõplikult valmis tootega ka laiema avalikkuse ette tulla,” rääkis LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter ühest konkreetsest uuendusest, mis pangakliente e-kanalites ees ootab.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 12 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

muudatused pangandusmaastikul IMG 9076 web

Pressiteade: Pankadevahelised maksed ei toimi reedest esmaspäevani

PRESSITEADE

1.aprill 2015

Pankadevahelised maksed ei toimi reedest esmaspäevani

Lihavõttepühadel 3.-6. aprillini ei toimi pankadevahelised ega rahvusvahelised arveldused. Pankadevahelisi tava- ja kiirmakseid saab sel perioodil küll algatada, kuid saajani jõuavad need alles 7. aprillil.

Suur reede on terves Euroopas ning teine ülestõusmispüha paljudes Euroopa riikides puhkepäev, mistõttu on suletud nii keskpankade arveldussüsteem Target2 kui üleeuroopaline jaemaksete arveldussüsteem STEP2. Kuna vahepeal on nädalavahetus, ei saa pankadevahelisi arveldusi teostada 3.-6. aprillini.

“Juhul kui on oluline, et siseriiklike pankadevaheliste maksete korral jõuaks raha saaja kontole enne järgmise nädala teisipäeva, siis on vajalik makse algatada hiljemalt selle nädala neljapäeva, 2. aprilli pärastlõunal,” ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Täpne kellaaeg, enne mida algatatud makse jõuab veel samal arvelduspäeval saaja kontole, sõltub pangast. Täpse info saamiseks ning küsimuste korral tasub võtta ühendust oma kodupangaga.

Pangasiseste maksete arveldamine jätkub pühade perioodil tavapärases korras ning riigipühad ei mõjuta ka pangakaartidega maksmist ega pangaautomaatide tööd.

Lisainfo:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
tel: 6116 569
e-post:  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.