Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Märtsi viimasel nädalal pöörab Rahvusringhääling tähelepanu rahatarkusele

23. märts 2015

Märtsi viimasel nädalal pöörab Rahvusringhääling tähelepanu rahatarkusele

Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis Eestis esmakordselt rahatarkuse kuud, mille raames on alanud nädalal Eesti Rahvusringhäälingu eetris mitmed temaatilised saatelõigud.

Pangaliidu ja Rahvusringhäälingu koostöös jõuavad tänasest nädala jooksul hommikuti ETV “Terevisiooni” ja Vikerraadio pärastlõunasesse vööndisse ning Raadio 4 eetrisse teadmisi jagavad saatelõigud ja intervjuud soovitusi ja nõuandeid andvate ekspertidega. Rahatarkuse kuu eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele aruka finantskäitumise põhimõtteid.

Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi kinnitusel on raadio- ja telesaadete teemad valitud lähtuvalt sündmustest inimese elukaarel, mil seoses rahaga tuleb langetada olulisi otsuseid. “Juttu tuleb laste rahatarkusest ja taskurahast, iseseisvumisest ja tudengielust, noore pere väljakutsetest, laste kodust lahkumisest, pensioniteemadest, aga ka säästudest, kindlustusest ja investeerimisest,” loetles Talihärm. Saatelõikude eesmärk on panna inimesi rahaasjades otsuste tegemisel mõtlema eelneva planeerimise ja seeläbi mõistlike valikute tegemise tähtsusele.

“Projekt koostöös ERR-iga sai võimalikuks tänu mõlema poole ühisele huvile inimesi harida ning juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja võimalikele lahendustele, mis rahateemadega kaasas käivad,” lisas Talihärm.

Rahatarkuse kuud korraldavad Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 12 liikmespanka, rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, vabaühendus Ettevõtlusteater ja MTÜ Rahatarkus.

Saatelõikude lingid järelvaatamiseks ja –kuulamiseks leiab ka Rahatarkuse Facebooki lehelt.

Facebookis on rahatarkuse kuu raames võimalik teha ka testi, kus mõnele küsimusele vastates saab teada, kui mõistlikult oma rahaga ümber käia oskad.

Vikerraadio

Teema

Eetri aeg

Rahatarkus lastele, taskuraha

23. märts ca kell 16.30

Iseseisvumine ja tudengielu

24. märts ca kell 16.30

Noore pere väljakutsed

25. märts ca kell 16.30

Laste kodust lahkumine

26. märts ca kell 16.30

Pensioniteemad

27. märts ca kell 16.30

Säästud, kindlustus, investeerimine

30. märts ca kell 16.30

 

Raadio 4

Teema

Eetri aeg

Rahatarkus lastele, taskuraha

23. veebruar kell 7.15 ja 17.10-18.00

Noore pere väljakutsed

24. veebruar kell 12.10-14.00 (kordus17.00-18.00)

Laste kodust lahkumine

25. veebruar kell 7.15

Pensioniteemad

26. veebruar kell 17.10-18.00

Säästud, kindlustus, investeerimine

27. veebruar kell 12.10-14.00 (kordus17.00-18.00)

 

Terevisioon

Rahatarkus lastele, taskuraha, 23. märts 

Iseseisvumine ja tudengielu, 24. märts 

Noore pere väljakutsed, 25. märts

 

Krediidi kulukuse määr, 26. märts 

Pensioniteemad, 27. märts 

Lisainfo:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor
tel: 6116 569
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Rahatarkuse test: Vaata järele, kas sinu rahaasjad on kontrolli all


Rahatarkuse test: Vaata järele, kas sinu rahaasjad on kontrolli all

Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis Eestis esmakordselt rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja tutvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid.

Facebookis on rahatarkuse kuu raames võimalik teha ka testi, kus mõnele küsimusele vastates saab teada, kui mõistlikult oma rahaga ümber käia oskad.

Vasta küsimustele ja vaata, mis tulemuse saad

 

EP-Rahatarkusepaev-Logo

Pangaliit: oskust rahaga ümber käia tuleb õpetada oluliselt enam

PRESSITEADE
11. märts 2015

Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel. Ekspertide hinnangul aitab mõõduka regulatsiooni kõrval kõige enam nii laste kui täiskasvanute harimine.

Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud finantskäitumise teemalisel ümarlauaarutelul lahati, miks mitmete uuringute kohaselt on raha-asjade arukaks ajamiseks eestimaalastel  teadmised olemas, aga näib puuduvat oskus teadmisi igapäevaelus kasutada. Nii on OECD finantskirjaoskuse raporti kohaselt Eesti skoor positiivse finantskäitumise osas uuritud riikidest üks madalaimaid, samal ajal kui teadmiste osas on Eesti keskmisest kõrgema tulemusega riikide seas.

Vaatamata sellele, et ligi 80 protsenti eestlastest peab tagavaraks kogumist oluliseks, on elanike tegelikud säästud valdavalt väikesed. “Raha mustadeks päevadeks kogumise vajalikkus on üks olulisemaid õppetunde, mis majanduskriisi järgselt võiks olla teadvustunud,” märkis Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilison.

Laenuturu hetkeseisust rääkides tõi Ilison esile, et täna ei ole pangast laenu taotlemise otsus noorte hulgas enam sama kiire ja spontaanne kui oli kümnendi eest. “Olid ajad, kus õppelaenu võtmise üle igal aastal eriti ei juureldudki, see oli justkui iseenesest mõistetav. Täna on noored ettevaatlikumad ja ettenägelikumad,” sõnas Ilison.

Kõik arutelul osalenud eksperdid tõid välja, et kriisijärgsel ajal on ka täiskasvanud pangast laenu taotletes muutunud teadlikumaks ning ettevaatlikumaks, samuti püüavad pangad senisest enam veenduda, et klient on kohustuse võtmiseks valmis. Samas on väga suur nende inimeste hulk, kes satuvad hätta liigselt kiir- ja tarbimislaene võttes, tehes otsuseid tihti emotsiooni ajel või enda tegelikele võimalustele mõtlemata.

Võlanõustaja Birgit Raamat tõi välja, et täna puuduvad ka krediidiandjatel head vahendid kontrollida tarbijate maksevõimet. “krediidiandjad tahaksid kindlasti klientide kohta rohkemat teada ning probleemiks on laenu taotlemisel tarbijate poolt valeandmete esitamise kontrollimise võimalus,” ütles Raamat. Samuti on Birgit Raamatu sõnul väga oluline madalama sissetulekuga inimeste teadlikust tõsta just säästva ja vastutustundliku raha-asjade planeerimise suhtes, et tagada perekondade majanduslik toimetulek.

Riiklikku finantshariduse programmi vedava rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt märkis, et kiir- ja muude tarbimislaenude turu korrastamiseks on riik viimastel aastatel üksjagu ära teinud, kuid üksnes regulatsioonidega praeguseid probleeme ei lahenda – asjakohaste regulatiivsete meetmete kõrval on vaja panustada finantskirjaoskusesse. “Täna peab riik mõtlema teadlikkuse tõstmisele – seda nii koolides kui täiskasvanute hulgas,” sõnas Auväärt. Arutelul osalejate lõpuks jäi kõlama soov,  et sündiv valitsuskoalitsioon võiks üheks haridusalaseks fookusteemaks võtta võtta täiskasvanute finantsteadmiste tõstmise ja tähtsustada praktilise oskusi andvate finantsharidusprogrammide väljatöötamist koolinoortele ja tudengitele, et lõhet teadmiste ja tegeliku käitumise vahel vähendada. Ümarlauaarutelu moderaatoriks oli Raiko Uri Eesti Väitlusseltsist ning arutelu korraldati koostöös Väitlusseltsiga, kelle eesmärk on suurendada ühiskondlikus diskussioonis argumendipõhist arutelu.

Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis Eestis esmakordselt rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid. Rahatarkuse kuu jooksul leiavad aset mitmed harivad ettevõtmised – tunnid koolilastele, loengud ja seminarid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, koolitused karjäärinõustajatele, rahasüsteemi tutvustav näitus ja rahatarkuse teemaline konverents. Samuti tutvustatakse meediakanalitele pankade klienditeenindajate igapäevatööd  ja klientide nõustamist. 

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eesti tegevuslitsentsi omavast 16 krediidiasutusest 13.

Finantskäitumise ümarlaud 10 03 2015 IMG 1634

 

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Bigbank astus tagasi Pangaliidu liikmete nimekirjast

PRESSITEADE 18.03.2015

Bigbank astus tagasi Pangaliidu liikmete nimekirjast

Pangaliidu juhatus rahuldas eilsel  juhatusese koosolekul Bigbanki taotluse Pangaliidust lahkumiseks. Alates 2005. aastast pangana tegutsenud eraisikute tarbimislaenude pakkumisele spetsialiseerunud Bigbank oli Pangaliidu liige 2009. aasta sügisest.

Pangaliit kui kommertspankasid ühendav erialaliit on avatud kõikidele Eestis tegevuslitsentsi omavatele krediidiasutustele. Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul on mõistetav, kui kõik Eestis tegutsevad pangad ei pea võimalikuks panustamist Pangaliidu liikmelisusse kuna sellega kaasnev täiendav töökoormus võib vaid teatud toodetele spetsialiseerunud turuosalistele olla ebaproportsionaalselt koormav.

Pangaliidu liikmespangad juhinduvad oma tegevuses Pangaliidu juhatuse poolt heaks kiidetud heast pangandustavast ja muudest iseregulatsiooni normidest. Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 12: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Danske Bank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Citadele Bank, DNB Pank, LHV Pank, Pohjola Pank, Versobank ja Handelsbanken. 2014. aasta lõpu seisuga kuulub liikmetele varade mahu järgi ligi 98%-ne turuosa.

Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige. Pangaliidu juhatuses on esindatud kõik liikmespangad. Juhatuse esimeheks on Riho Unt SEB Pangast.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Rahatarkuse kuu 2015 tegevuste kalender

Aeg

Tegevus

Lisainfo

09.03-13.03.2015

Rahatarkuse tunnid abiturientidele gümnaasiumides üle Eesti

152 rahatarkuse tundi 73 koolis

03.2015

Rahatarkuse mäng Facebookis

https://www.facebook.com/rahatarkus

18.03.2015

Ühiskonna- ja ajalooõpetajate seminar

Maksualane infotund Eesti Pangas

25, 27, ja 31.03.2015

Karjäärikoordinaatorite koolitused

Koolitusi viivad läbi MTÜ Rahatarkus ja EMTA

10.03.2015

Pangaliidu ümarlaud: Eestlaste finantskäitumine – kas ja kui palju otsustusvabadust piirata?

Arutelul osalevad

  •  Swedbanki jaepanganduse juh Ulla Ilisson
  • Rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Thomas Auväärt
  • Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja Birgit Raamat

Arutelu modereerib: Raiko Uri (Eesti Väitlusselts)

Alates 23.03.2015

Rahatarkuse loengud ERR-is

ETV (Terevisioon), Vikerraadio ja R4 eetris

13.03.2015

Konverents: Save today. Safe tomorrow

Rakvere astuvad üles investeerimisfirma Redgate Capital juhtivpartner Aare Tammemäe, LHV jaepanganduse juht  Andres Kitter, Kadri Rumm Swedbankist ja teised finantsvaldkonna asjatundjad. Konverentsil premeeritakse ka tänavuse esmakordselt Eestis korraldatud kooliõpilaste finantskirjaoskuse loometööde konkursi parimaid. Konkursile esitati plakateid, joonistusi, projekte, säästujutte ja lühifilme, auhinnad panid välja Eesti Pank, Eesti Pangaliit, Europe Direct Lääne-Virumaa, Lääne-Viru maavalitsus ja Ettevõtlusteater. Lisaks saab Rakvere Gümnaasiumis tutvuda Eesti rahaajalugu ja eurosüsteemi tutvustava näitusega ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool korraldab 12. märtsil koostöös Ettevõtlusteatriga ja Global Money Week 2015 egiidi all võistluse Idee teoks

9-13.03

European Money Week

Pangaliidu rahatarkuse kuu tegevused toimuvad samaaegselt European Money Weekiga http://youtu.be/WLBjbIuVbZM (valikus ka eestikeelsed subtiitrid)