Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Pangajuhid: Venemaa sanktsioonide kiuste jätkab Eesti majandus stabiilsel kursil

PRESSITEADE

15. detsember 2014

Pangajuhid: Venemaa sanktsioonide kiuste jätkab Eesti majandus stabiilsel kursil

Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud pangajuhtide arutelul osalenud viie panga juhid tõdesid, et tänavused tulemused olid tugevad, ent oma jälje jätsid Vene-Ukraina kriisiga kaasnevad kehtestatud majandussanktsioonid. Pangajuhtide hinnangul ei tasu 2015. aastal oodata suurt kasvu ei majanduses tervikuna ega pangandussektoris.

Swedbanki juhi Priit Perensi hinnangul on nii eksport kui tootmine 2014. aastal jõudnud Eestis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. “2015. aastal näeme ilmselt selle trendi jätkumist, ehkki rubla kursi langusest võib tulla probleeme Eesti ettevõtetele,” rääkis Perens.

Majanduskasv saab Eestis Swedbanki juhi sõnul tekkida eelkõige teadmistel põhinevate sektorite kiirema arengu põhjal. “Pangateenuste osas võib järgneva paari aasta jooksul oodata kiiret mobiilipanganduse kasvu. Kui me täna räägime Eestist kui e-riigist, siis mobiilipanganduse osas oleme näiteks Rootsist kõvasti maha jäänud,” lisas Perens.

SEB panka juhtiv Riho Unt kinnitas, et uute väljastatud laenude osas olid 2014. aastal panga ootused suuremad ning Vene-Ukraina kriisi tulemusel kehtestatud sanktsioonid jätsid majandusaastale oma jälje. “Eesti viiest suuremast ekspordipartnerist neli on tugevalt seotud Venemaaga. Samuti on ligi 20% siin tegutsevatest ettevõtetest Venemaa turuga otseselt seotud,” rääkis Unt. Kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tema sõnul ettevõtete finantstugevust nii likviidsuse kui ka investeerimisvalmiduse näol. “Sanktsioonide mõju hakkab tõsisemalt avalduma alles 2015. aastal,” lisas Unt.

Ka Danske Banki Eesti tegevjuhi Aivar Rehe hinnangul suurt kasvu pangandussektoris tervikuna 2015. aastal oodata ei tasu. “Praegu on majanduskasvu kaalud liialt sisetarbimise poole kaldu, kasvatada tuleks aga eksporti,” kinnitas Rehe.

Euroopa Keskpank rakendab Rehe sõnul ka tuleval aastal uusi pangandust ergutavaid meetmeid, mistõttu jääb ka raha hind madalale tasemele. “Pankadele tähendab see rahaturgudele hoiustamisel aga negatiivseid intresse,” lisas Rehe.

Nordea Panga Eesti filiaali juhi Petri Nikkilä sõnul tuleks majanduskasvu silmas pidades mõelda uute regulatsioonide kehtestamisel ka sellele, kuidas mitte pidurdada uute ettevõtete loomist. “2015. aasta ei saa olema pankadele lihtne. Lisaks Venemaaga seotud kitsaskohtadele on murekohti ka Põhjamaade turgudel. Samuti tõstavad kõik kehtestatavad regulatsioonid ka pankade kulusid,” ütles Nikkilä.

Nordea Panga äristrateegia juhi Olavi Pakkoneni sõnul on Eesti pangad tervikuna siiski väga heas seisus. “Samuti on nii eraisikutele kui ka ettevõtetele laenutingimused Eestis väga head ja saavad seda olema ka eeloleval aastal,” kinnitas Pakkonen.

DNB Panga juhatuse liikme Meelis Paakspuu sõnul majanduse olukord tuleval aastal oluliselt ei muutu. “Eestis ei ole viimased 15 aastat pankade pankrotistumisega probleeme olnud – seda mitte niivõrd Euroopa regulatsioonide tõttu, vaid tänu kohaliku Finantsinspektsiooni heale tööle,” kinnitas Paakspuu.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eesti tegevuslitsentsi omavast 16 krediidiasutusest 13.

IMG 9351 web

 

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangad keskenduvad täiskasvanud õppija nädalal rahatarkuse jagamisele

PRESSITEADE
10. oktoober 2014
Pangad keskenduvad täiskasvanud õppija nädalal rahatarkuse jagamisele

Eesti Pangaliidu ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras eestvedamisel toimuvad juba teist aastat täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames maakondades rahatarkuse koolitused. Kokku annavad Pangaliidu liikmespankade töötajad septembris ja oktoobris 25 koolitust.

“Ehkki suvine PISA uuring kinnitas Eesti laste väga head finantskirjaoskust, ei saa neid tulemusi üle kanda täiskasvanutele. Eestis läbi viidud finantskäitumise uuringute kohaselt on puudusi täiskasvanute teadmistes, oskustes ja hoiakutes, aga eriti just teadmiste kasutamises igapäevaelus,” rääkis Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Triin Messimas.

Seekordsel koolitusel keskenduvad koolitajad rahaasjadele nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Kõige olulisem on, et omandatud teoreetilised teadmised ka praktikas kasutusele võetaks. “Näiteks pere igakuise eelarve koostamise kõrval räägime ka pikaajalisest planeerimisest – säästmise ja investeerimise olemusest ja olulisusest. Kui inimene näeb, et igast saadud rahasummast kasvõi väikese osa kõrvalepanemisest on reaalne kasu, tekib ka motivatsioon ja harjumus,” lisas Messimas.

Koolituse “Õige aeg on õppida rahaasjade planeerimist, et end läbi elu kindlalt tunda” tarvis on pandud kokku programm, mis arvestab inimeste finantsvajaduste ja - võimalustega kogu elukaare vältel. “Teadmine, et sul on olemas rahavaru või muu vara, mis võimaldab igal eluetapil materiaalsete probleemide asemel keskenduda suhetele, lastele, meeldivale tööle, hobidele, annab ellu palju kindlustunnet juurde,” kirjeldas Messimas kasu, mida koolitusel osaleja saab.

Koolituste ja maakondade TÕN-i ürituste ajakavad leiab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras kodulehelt www.andras.ee. Rahatarkuse koolitused on kõigile huvilistele tasuta ning ühegi panga teenuseid koolitusel ei reklaamita.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. Pangaliidu jaoks on finantshariduse andmine Eesti elanikele järgmiste aastate oluline prioriteet.

Lisainfo:

Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel: 611 6567

Järgmised rahatarkuse koolitused toimuvad:

Hiiumaa:
· 14. oktoober kell 17.15 SA Tuuru (Vabrikuväljak 1, Kärdla). Koolitaja Liilia Mesila. Lisainfo: Aira Toss – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 56488601
Järvamaa
· 15. oktoober kell 15.00 Paide Täiskasvanute Keskkool (Lai 33, Paide). Koolitaja Paul Kalle. Lisainfo: Anneli Suits – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 53494224

Lääne-Virumaa
· 14. oktoober kell 14.00 Rakvere Ametikooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ühisüritus (Rohuaia 12, Rakvere). Koolitaja Liivi Funk. Lisainfo: Ada Väät – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 5219084

Põlvamaa
· 14. oktoober kell 13.00 Räpina Rahvakool (Pargi 28, Räpina). Koolitaja Ott Raidla. Lisainfo: Mati Kirotar – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 56989574

Tallinn
· 16. oktoober kell 17.15 Vana Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (Vana Kalamaja 9, Tallinn). Koolitaja Svetlana Udras. Lisainfo: Natalja Põkalo – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 58057045
· 15. oktoober kell 10.00 Paepealse raamatukogu (P. Pinna 2, Tallinn). Koolitaja Jelena Reest. Lisainfo: Piret Martinov – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 6327463

Tartumaa
· 14. oktoober kell 14.00 Tartu Kutsehariduskeskus (Kopli 1, Tartu). Koolitaja Sander Pikkel. Lisainfo: Ülle Ivask – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 7370209

Valgamaa
· 14. oktoober kell 16.00 Valga Maavalitsus (Kesk 12, Valga linn). Koolitaja Merli Kõrgemaa. Lisainfo: Mare Visnapuu – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 53408298

Viljandimaa
· 13. oktoober kell 11.00 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium (Kesk-Kaare 17, Viljandi). Koolitaja Tiina Kukk. Lisainfo: Pille Varusk – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 53584495
· 14. oktoober kell 11.00 Viljandi Linnaraamatukogu (Tallinna 11 / 1, Viljandi). Koolitaja Deivy Kivisalu. Lisainfo: Ülle Rüütel – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 53307887
· 16. oktoober kell 11.00 Abja Raamatukogu (Pärnu tn 28, Abja-Paluoja). Koolitaja Deivy Kivisalu. Lisainfo: Ingrid Porkanen: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 4360166
· 14. oktoober kell 15.00 Tarvastu Raamatukogu (Posti tn 52b, Mustla). Koolitaja Tiina Ormisson. Lisainfo: Aili Anderson: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 4366262
· 16. oktoober kell 18.00 Sürgavere Lasteaed-Põhikool (Sürgavere, Suure-Jaani vald). Koolitaja Küllike Villiste. Lisainfo: Imbi Suurpere – See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / 5181854

Pangad: aegunud operatsioonisüsteemiga arvutid ohustavad internetipanga kasutajaid

PRESSITEADE
08.10.2014

Pangad: aegunud operatsioonisüsteemiga arvutid ohustavad internetipanga kasutajaid

Eesti suuremad kommertspangad pööravad Eesti Pangaliidu ja Microsofti eestvedamisel oktoobris tähelepanu turvariskidele, mis kaasnevad Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutitega internetipanka kasutades. Microsoft lõpetas 2014. aasta aprillis operatsioonisüsteemi Windows XP toetamise, mistõttu soovitavad pangad turvalisuse huvides seda operatsioonisüsteemi uuendada.

“Pangad teevad omalt poolt kõik, et internetipanga kasutamine oleks inimestele turvaline. Oma osa on siin aga ka inimestel endil – igaühel tuleks hoolitseda selle eest, et arvuti, millega internetipanka kasutatakse, oleks varustatud uusimate turvapaikade, tulemüüri ning viiruste- ja nuhkvaravastase tarkvaraga,” rääkis Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.

Eestis töötab hetkeseisuga Windows XP operatsioonisüsteemiga orienteeruvalt iga kümnes arvuti. Need arvutid ei ole enam kaitstud turvariskide ja internetis levida võiva pahavara eest. “Arvuti, mis pole piisavalt kaitstud on internetti ühendatuna küberkurjategijatele ahvatlevaks sihtmärgiks. Seetõttu on pankade hinnangul oluline tõsta kliendi kaitstust ning juhtida tähelepanu turvalisele arvutikasutusele,” lisas Talihärm.

Halvimal juhul on arvuti turvaauke ära kasutades võimalik arvuti pahavaraga nakatada ning jälgida kasutaja toiminguid. Sealhulgas salvestada kasutajate salasõnu ja pääseda ligi konfidentsiaalsetele andmetele. “XP-kasutajad ei saa enam süsteemi ja turvauuendusi, mistõttu ei suuda viirusetõrjeprogrammid ega tulemüür arvutit täielikult kaitsta. Kui arvuti pole kaitstud, ei pruugi turvalisuse tagamiseks piisata ka muidu hästi turvatud internetipangast,” tõdes Andres Sirel, Microsoft Windowsi Baltikumi tootejuht.

Riigi Infosüsteemi Ameti kinnitusel ei väljastata alates 2014. aasta suvest ID-kaardi baastarkvara uusi versioone operatsioonisüsteemile Windows XP. Viimast XP toega tarkvaraversiooni toetatakse 2015. aasta juunini. XP kasutajale tähendab see, et edaspidi ei pruugi õnnestuda sisselogimine internetipanka või mõnda teise ID-kaardi abil juurdepääsetavasse veebikeskkonda.

Oma aja äraelanud Windows XP operatsioonisüsteemi soovitab Andres Sirel vahetada võimalikult uue operatsioonisüsteemi vastu. “Kõige uuem operatsioonisüsteem kindlustab arvuti kaitse kõige paremini,” kinnitas Sirel. Juhul kui arvutikasutaja ei tea täpselt, milline Windowsi operatsioonisüsteem arvutis kasutusel on, saab seda kontrollida Microsofti veebilehel.

Kampaania raames pööravad internetipanga kasutajate tähelepanu arvuti operatsioonisüsteemi turvalisusele Eesti Pangaliidu suuremad liikmespangad: SEB Pank, Swedbank, Nordea Pank, Danske Bank ja LHV. Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine.

Lisainfo:

Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel: 611 6567

Pressiteade: Pangad tõstavad pangalingi teenuse turvalisust

Pressiteade
09.10.2014
Pangad tõstavad pangalingi teenuse turvalisust

Pangaliitu kuuluvad pangad uuendasid pangalingi teenust, et muuta makse- ja autentimislahendused turvalisemaks ja lihtsamaks. Pangad hakkavad uut pangalingiteenust pakkuma oktoobris, kaupmeestel on selle kasutuselevõtuks aega kuni 2015. aasta lõpuni, mil vana lahenduse tugi lõpetatakse.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul puudutavad kõige olulisemad muudatused mugavust ja turvalisust. “Kaupmeestel on nüüd lihtsam luua e-teenuseid: kui varem kasutasid pangad erinevaid lahendusi, siis nüüd saab pangalingi teenuse klientidelt makseid vastu võtta sarnase tehnilise lahenduse abil,“ selgitas Talihärm. Tema sõnul on pangalingi teenus senisest veelgi turvalisem, kuna ulatuslikumalt rakendatakse digiallkirja ja tuvastatakse, kas klient kasutab teenust ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või koodikaardiga. Uue teenuse puhul tuleb kaupmeestel kasutada ka IBAN formaadis kontonumbrit.

Üleminekuperioodil, mis kestab kuni 2015. aasta lõpuni, toetavad pangad nii vanas kui uues formaadis pangalingi kasutamist. Pangalingi teenust kasutab maksete vastuvõtmiseks või kasutajate tuvastamiseks 3000 Eesti ettevõtet.

Täpsem info ettevõtjaile, milliseid arendusi seoses pangalingi uuendusega tuleb läbi viia, on kättesaadav Pangaliidu kodulehel

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit, tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Euroopa Pangandusföderatsioon juhib tähelepanu finantsvaldkonna killustatusele

Euroopa Pangandusföderatsioon juhib tähelepanu finantsvaldkonna killustatusele

Euroopa Pangandusföderatsioon avaldas värske Euroopa Liidu finantsintegratsiooni raporti. Dokument rõhutab jätkuvat finantsvaldkonna killustatust:

  • Kõikidest laenudest Euroopa Liidus on piiriülesed 25% (võrdluseks 2007. aastal oli sama näitaja 36%)
  • Piiriüleseid võlakirju on Euroopa Liidus püsivalt 16% (võrdluseks 2006. aastal oli sama näitaja umbes poole suurem)
  • Erinevus Euroopa Liidu ettevõtetele intressimäärades küll väheneb, kuid on jätkuvalt märkimisväärne

Euroopa Pangandusföderatsiooni raporti põhijäreldus on, et finantsteenuste turg on Euroopa Liidus äärmiselt killustunud ning see omakorda takistab Euroopa majandusel kriisijärgselt taastuda. Euroopa Liit ühes liikmesriikidega peab reformima struktuurselt kogu majandust ning rakendama ühiseid regulatsioone, et soodustada kapitali piiriülest liikumist.

Raport “Financial Integration: not a one-way street” annab viis olulist poliitikasoovitust killustumise ületamiseks. Eelkõige toob raport esile vajaduse tugevdada Majandus- ja rahaliitu läbi Euroopa Liidu ülese pangandusliidu tugevdamise ja selle nõuetekohase rakendamise.

Raport on kättesaadav:

Financial Integration - Not a one-way street