Eesti Pangaliit

Uudised

Euroopa Pangandusföderatsioon juhib tähelepanu finantsvaldkonna killustatusele

Euroopa Pangandusföderatsioon juhib tähelepanu finantsvaldkonna killustatusele

Euroopa Pangandusföderatsioon avaldas värske Euroopa Liidu finantsintegratsiooni raporti. Dokument rõhutab jätkuvat finantsvaldkonna killustatust:

  • Kõikidest laenudest Euroopa Liidus on piiriülesed 25% (võrdluseks 2007. aastal oli sama näitaja 36%)
  • Piiriüleseid võlakirju on Euroopa Liidus püsivalt 16% (võrdluseks 2006. aastal oli sama näitaja umbes poole suurem)
  • Erinevus Euroopa Liidu ettevõtetele intressimäärades küll väheneb, kuid on jätkuvalt märkimisväärne

Euroopa Pangandusföderatsiooni raporti põhijäreldus on, et finantsteenuste turg on Euroopa Liidus äärmiselt killustunud ning see omakorda takistab Euroopa majandusel kriisijärgselt taastuda. Euroopa Liit ühes liikmesriikidega peab reformima struktuurselt kogu majandust ning rakendama ühiseid regulatsioone, et soodustada kapitali piiriülest liikumist.

Raport “Financial Integration: not a one-way street” annab viis olulist poliitikasoovitust killustumise ületamiseks. Eelkõige toob raport esile vajaduse tugevdada Majandus- ja rahaliitu läbi Euroopa Liidu ülese pangandusliidu tugevdamise ja selle nõuetekohase rakendamise.

Raport on kättesaadav:

Financial Integration - Not a one-way street

Pressiteade: Majandusanalüütikud: Eesti majandus vajab tarku investeeringuid

18. september 2014
PRESSITEADE

Majandusanalüütikud: Eesti majandus vajab tarku investeeringuid

Eesti Pangaliidu poolt korraldatud nelja panga majandusanalüütikute ümarlauadebatil tõdeti, et geopoliitilistest pingetest hoolimata liigub Eesti majandus kasvutrendis. Edu võti pikas perspektiivis peitub aga oskuses suurendada ettevõtete tarku investeeringuid ja suunata pilk eksportivale tootmisele.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on investeeringud viimasel ajal kasvanud küll ebaühtlaselt, kuid tänavu esimese poolaastaga siiski juba 5%. „Soodsamad kaubandustingimused möödunud aastal ja selle alguses on aidanud ettevõtetel väljamüügist toorainet odavamalt sisse osta. See on parandanud nende finantsseisu samal ajal kui tööjõukulud suurenevad. Kahjuks hoiab vähene nõudlus tagasi väljamüügihindade kiiremat tõusu, kuid impordihindade langus on juba taandumas- seda osaliselt ka euro nõrgenemise mõjul“, selgitas Mertsina.

Swedbanki makroanalüütiku hinnangul ei soosi praegune majanduskeskkond piisavalt ettevõtete jõulisemat investeerimist. “Investeeringuid aitaks tõsta eelkõige kindlustunde paranemine nõudluse suurenemise suhtes. Koos meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemisega järgmisel aastal peaks välisnõudlus tasapisi paranema ning tekitama suurema vajaduse investeerimiseks. See eeldab aga praeguste regioonis valitsevate geopoliitiliste riskide vähenemist,” lisas Mertsina.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel liigub Eesti investeeringute osas väljakutsete suunas, millega seisab täna silmitsi Soome. “Ettevõtte käive ei kasva piisavalt kiiresti, aga töötajate palka tuleb tõsta. Pikaajaline majanduskasv sõltub sellistes tingimustes investeeringute kvaliteedist. Investeeringud peavad minema sektorisse, kus on globaalne konkurentsivõime ning võimalus teenida eksporditulu,” selgitas Palm, kelle sõnul oli näiteks värske GrabCadi müügiuudis hea näide eestlaste targast investeeringust.

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe kinnitusel tuleb ekspordi kasvule kasuks inflatsiooni kasvu pidurdumine. Murekohaks on aga välisinvestorite vähene huvi Eesti vastu. “Seni on välisinvesteeringud tulnud valdavalt jaekaubanduse sektorisse, kuid see valdkond on end ammendanud. Kui rohkem alternatiive Eestil pakkuda ei ole, siis võib investeeringute maht oluliselt kukkuda,” rääkis Arumäe.

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul tuleb Eestis tegeleda ka kapitali- ja tööjõupuuduse küsimustega. “Eestis nähakse liialt vähe alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Jaekaubandusse investeerimise asemel tuleks pilk suunata eksportivale tootmisele,” kinnitas Vitsur.

Vene-Ukraina kriisi mõju hindasid pankade makroanalüütikud Eestile kesk-pikas perspektiivis pigem tagasihoidlikuks. Tõnu Palmi kinnitusel võib kriis negatiivselt majandusele mõjuda ennekõike läbi lääneriikide otseinvesteeringute mahu vähenemise Eestisse. “Kui investeeringud ei taastu paari aasta perspektiivis nii nagu praegu loodame, siis on järgmiseks aastaks oodata Eestile vaid 2% majanduskasvu,” selgitas Palm. Küll aga tõdesid nii Tõnu Palm kui ka Tõnu Mertsina, et Ukrainas toimuva tulemusel võib tähendada, et Venemaa investorid otsivad üha enam võimalusi riigist väljapoole investeerida. “Vene otseinvesteeringute positsioon Eestis on tänavu esimesel poolaastal suurenenud, samal ajal on Eesti otseinvesteeringud Venemaal aga vähenenud” lisas Mertsina.

“Eesti kaubandussidemed lääne riikidega on väga tugevad. Kindlasti ei kannata meie majandus Balti kontekstis Ukraina konflikti tulemusel kõige rohkem,” rääkis SEB analüütik Ruta Arumäe. Eesmärk on meelitada lääne investoreid Eestiga rohkem arvestama. Heido Vitsuri sõnul tõstatub Vene kriisi ja sealt tulevate võimalike investeeringute taustal küsimus sellest, kuidas leida uuteks investeeringuteks Eestist sobivat tööjõudu. “Kuidas tagada investeeringuid piisava tööjõuga – sellele küsimusele hetkel head lahendust ei paista,” toonitas Vitsur.  

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit, Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.   

  IMG 8701 600x400

Pangaliidu juhatuse kohtumine rahanduskomisjoniga

Pangaliidu juhatus kohtus 15.mail Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega. Pangaliit andis kohtumisel ülevaate Eesti ja meie sihtturgude majanduse hetkeolukorrast ja väljavaadetest ning siinse laenuturu olukorrast. Lisaks käsitleti muudatusi panganduse regulatiivses keskkonnas ja selle mõju Eesti finantssektorile. Arutelu hõlmas ka finantshariduse edendamise  temaatikat.

 

6T5A3387 for-web

Pressiteade: Pangaliitu asub juhtima Riho Unt

Pressiteade
17. september 2014

Pangaliitu asub juhtima Riho Unt

Eesti Pangaliidu uueks juhatuse esimeheks valiti SEB Panga juht Riho Unt. Riho Unt vahetab välja augusti lõpus Nordea Panga juhi kohalt lahkunud Andreas Laane. Unt juhib Pangaliitu kuni 2015. aasta kevadise üldkoosolekuni, mil otsustatakse Pangaliidu juht järgnevaks kaheks aastaks.

Pangaliidu uue juhi Riho Undi sõnul jätkab Pangaliit liikmespankade huvide esindamist õigusaktide väljatöötamisel, koostöö koordineerimist maksesüsteemide arenduse, rahapesu tõkestamise ja turvalisuse alal. „Lisaks sellele plaanib Pangaliit senisest enam tähelepanu pöörata vastutustundlikule äritegevusele ja finantshariduse arendamisele. Erilist tähelepanu nõuavad ka pangandussektori innovaatilisuse küsimused, sealhulgas pangateenuste kättesaadavust puudutav. Novembrist muutub ka pankade järelevalve – otseselt hakkab Euroopa Keskpanga järelevalve all olema kaks panka, kuid kaudselt mõjutab see kõiki panku – selle muutuse mõju pangandussektorile vajab samuti tähelepanu ja avalikkusele selgitamist,“ ütles Unt.

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärma sõnul on Riho Unt tõestanud end suurte kogemustega võimeka juhina. “Unt juhtis Eesti Pangaliitu ka aastatel 2010-2012, perioodil mil siinse panganduse jaoks oli kõige suurem ettevõtmine ladusalt kulgenud üleminek eurole,” sõnas Talihärm.

Pangaliidu 12 liikmespanka on esindatud juhatuses järgnevalt: Riho Unt SEB Pangast, Priit Perens Swedbankist, Aivar Rehe Danske Bankist, Petri Nikkilä Nordea Pangast, Valmar Moritz Krediidipangast, Sofia Kirsimaa Citadele Bankist, Valeri Haritonov Tallinna Äripangast, Meelis Paakspuu DNB Pangast, Erki Kilu LHV Pangast , Kaido Saar BIGBANKist, Arja Jurmu Pohjola Pangast ja Riho Rasmann Versobankist.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 12. 2013. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele varade mahu järgi enam kui 98%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige alates 2004. aastast.

Lisainfo:
Riho Unt, Pangaliidu juhatuse esimees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel: 665 5300

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel: 611 6567

Pressiteade: Majandusanalüütikud - Eesti majandus liigub kasvutrendis

30. aprill 2014
Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt.

SEB Panga majandusekspert Ruta Arumäe esitas võrreldes teistega Eesti majandusele kõige negatiivsema prognoosi – 0,5% SKP reaalkasvu 2014. aastal. “Kõik ootavad, et välisnõudlus kohe taastub ja olukord läheb paremaks. Reaalmajanduse näitajad on aga jätkuvalt üsna nõrgad ning meie lähiriikides pole taastumist seni veel toimunud,” selgitas Arumäe. Tema sõnul on paranemiseks lootust alles järgmisel aastal, SEB majandusprognoos Eestile 2015. aastaks on 2,5%.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nende majanduskasvuprognoos tänavu 1,8%, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga kerget kiirenemist. “Eesti SKP kõver on kõige tugevamas korrelatsioonis väliskaubandusega. Kui vaadata kümmet Eesti peamist kaubanduspartnerit, siis nende kaalutud keskmine SKP näitab kasvu kiirenemist,” rääkis Mertsina. Tema sõnul oli enne 2009. aasta majanduskriisi väliskaubandusele toeks ka tugevam sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine. “Täna on investeeringud oluliselt nõrgemad ning nende panus majanduskasvu väiksem,” lisas Mertsina.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas globaalmajanduse kasvava trendi olulisust. “USA majandus koos Suurbritanniaga ning lisaks Hiina oma eeldatava 7%-se majanduskasvuga toovad maailmamajanduse kasvuks sel aastal 3,7% ja järgmisel aastal 4%” täpsustas Palm. Ka Soomele ja Rootsile näeb Nordea Pank ette majanduskasvu. “Soome puhul küll sel aastal 0%, kuid juba järgmisel 2%. Rootsi eeldatav majanduskasv on juba tänavu 2,8%,” lisas Palm.

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et LHV majandusprognoos on Eestile olnud juba eelmise aasta lõpust 2%. “Pankadel ei olegi vaja praeguses ebamäärases olukorras iga kvartal prognoose muuta. Küll peaks seda eelarve tervise huvides tegema Rahandusministeerium. Pangad peaksid vaatama hoopis pikemat perspektiivi,” selgitas Vitsur. Globaalset majandustrendi mõjutab tema hinnangul kõige enam Hiina. “Kui Hiina majanduskasv peaks olema 7% asemele 5%, siis on see palju olulisem võrreldes sellega, kas eurotsoon kasvab 0,5% rohkem või vähem,” lisas Vitsur.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et ministeeriumi prognoositud 2% majanduskasvu taga nähakse samuti märke väliskeskkonna taastumisest. “Küll aga hakkab pikemaid prognoose tehes pilti üha rohkem mõjutama rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine,” täpsustas Säälik.

Ettevõtetele soovitas Ruta Arumäe vaadata üle oma ekspordiportfell. “Praegu ollakse liialt suures sõltuvuses ebastabiilsest idanaabrist. Eraisikutel tuleks aga olla valmis ajutise tööpuuduse suurenemiseks ning kasvatada paindlikkust tööjõuturul liikumiseks,” arvas Arumäe SEB Pangast.

Tõnu Mertsina sõnul tasub ettevõtjatel lähiajal investeerida eelkõige efektiivsuse suurendamisse. “Praegu on õige aeg parandada tootlikkust, et tulla toime kulude tõusuga. Eraisikud peaksid sel aastal leppima veidi väiksema palgakasvuga. Samas aeglustub ka inflatsioon, mistõttu jääb reaalpalk tugevaks - seega muret tundma ei peaks,” täpsustas Mertsina Swedbankist.

Tõnu Palmi sõnul tuleb ettevõtetel arvestada ka sellega, et omakapitali läheb arenguprojektide finantseerimisse rohkem. “Rõhku tuleks pöörata ka oskuslikule turundamisele, et ettevõtete lisandväärtust tõsta. Eraisikutel muretseda ei tasu, kuna tarbimine on üks majanduse stabiilsemaid osi ning inflatsioon tuleb prognoositust veelgi alla,” summeeris Tõnu Palm Nordea Pangast oma soovitused. Heido Vitsuri soovituste kohaselt tuleks ettevõtjatel olla innovaatilisem ja investeerida enam tehnoloogiatesse. “Siis muutuvad ettevõtted ka konkurentsivõimelisemaks,” arvas Vitsur LHV Pangast. Andrus Säälik rahandusministeeriumist lisas omalt poolt, et prognooside osas läheb pilt ilusamaks ning inimestel tasub erinevaid analüüse omavahel rohkem võrrelda.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Makro ümarlaud 29.04.2014 IMG 6691-web