Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Versobank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE
19.03.09.2014

Versobank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis Versobanki  Pangaliidu liikmeks. Koos Versobankiga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 12 liiget.

Versobank (endiste ärinimedega Preatoni Pank, SBM Pank, Marfin Pank Eesti) tegutseb Eesti pangandusturul 1999.a. sügisest. Alates 29.märtsist 2012.a. on panga suuromanikuks UKRSELHOSPROM PCF LLC, kellele hetkel kuulub 85,3% panga aktsiatest, ülejäänud aktsiad kuuluvad väikeaktsionäridele. UKRSELHOSPROM PCF LLC kuulub Ukraina tööstuskonsortsiumi "Alef", mis koosneb rohkem kui kahekümnest ettevõttest, mille hulgas on ka pank, kindlustusfirma ja varahaldusettevõte. "Alef'isse" kuuluvate ettevõtete omanikeks on Ukraina kodanikud - kontrollivat osalust omav Vadym Iermolaiev ning vähemusosalust omav Stanislav Vilenskyy. 2013.a. oli pangale edukas, vastavalt auditeeritud majandustulemustele kasvas panga bilansimaht  2,3 korda 142,6 miljoni euroni ning pank teenis 1,046 miljonit eurot puhaskasumit.

Versobanki juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul on seoses uute omanike tulekuga muutunud ka panga strateegia. Suurem tähelepanu on mitteresidentidest klientide teenindamisel, kuid samas jätkab pank aktiivselt ka koduturul. Klientide paremaks teenindamiseks on Versobank avanud esindused Dnepropetrovskis ja Riias, plaanis on esinduse avamine Moskvas.  Pangaliiduga liitumine on Versobank’i jaoks oluline samm aktiivsemaks osalemiseks Eesti pangandusturul toimuvas.

Pangaliidu tegevdirektor Katri Talihärma sõnul pakub kommertspankasid ühendav erialaliit oma liikmespankadele võimalusi nii informatsiooni paremaks kättesaamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliit tähtsustab head pangandustava ja teiste iseregulatsiooni normide järgimist liikmespankade poolt.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 12: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Danske Bank Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Citadele Pank, DNB Pank, LHV Pank, BIGBANK ja Pohjola Pank.  2013. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi enam kui 98%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.

Pangaliidu juhatuses on esindatud kõik liikmespangad. Pangaliidu juhatuse liikmeteks on Priit Perens Swedbankist, Riho Unt SEB Pangast, Andreas Laane Nordea Pangast, Aivar Rehe Danske Bankist, Valmar Moritz Krediidipangast, Valeri Haritonov Äripangast, Sofia Kirsimaa Citadele Pangast, Meelis Paakspuu DNB Pangast, Erki Kilu LHV Pangast, Kaido Saar BIGBANK-ist, Arja Jurmu Pohjola Pangast ja Riho Rasmann Versobankist. Juhatuse esimeheks on Priit Perens.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Riho Rasmann, Versobanki juhatuse esimees

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6802500

Pressiteade: Kuu aega SEPA-ga: suuremate probleemideta, ent küsimusi jagub

PRESSITEADE
03. märts 2014

Kuu aega SEPA-ga: suuremate probleemideta, ent küsimusi jagub

Eestis kehtib veebruari algusest üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA). Üleminek uuele süsteemile on seni üldiselt sujuvalt kulgenud, kuid klientidel tasub sellest hoolimata olla tähelepanelik ka järgnevatel kuudel.

“Üleminek uuele maksesüsteemile oli pankades põhjalikult ette valmistatud ja testitud. Üleminek pankades sujus suuremate tõrgeteta, ehkki oldi valmis ka võimalike riskistsenaariumite rakendumiseks,” võttis Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm toimunud ülemineku kokku. Oluline osa selles oli ka ettevõtete ja pankade poolt tehtud teavitustöös ja inimeste kõrges teadlikkuses. Esile tõusnud väiksemate tõrgetega tegelesid kõik pangad võimalikult operatiivselt, et klientidele ei tekiks suurte muutustega seoses olulisi ebamugavusi. Täname kliente kannatliku meele ja mõistva suhtumise eest. Kõigi arusaamatust tekitavate arvete või maksete osas soovitame suhelda otse oma panga klienditoega.

Klientide jaoks olid olulisemad muutused seotud rahvusvahelise ja senisest pikema kontonumbri (IBAN) kasutuselevõtuga ning senise otsekorralduse teenuse sulgemisega, mis asendati tarbija jaoks e-arve püsimaksega.

“Vanal kujul kontonumbreid aitavad eraklientidel uuele IBAN-kujule ümber teisendada pangad, mistõttu pole see muutus klientidele suuremaid probleeme tekitanud. Siiski on olnud omajagu küsimusi seoses sellega, milline IBAN-number olema peab, kas uute kontonumbrite esimene osa peaks olema ühesugune jne,“ tõi Talihärm näiteid inimestel tekkinud küsimustest. „Mõnevõrra rohkem on aga ettevõtetele väljakutseid esitanud e-arve teenusele üleminek,” tõdes Talihärm. Kuna tegemist on suure muudatusega, loodame inimeste mõistva suhtumise peale – mitte kõik seni otsekorraldusega makseid kogunud ettevõtted ei ole veel e-arvel põhinevale teenusele jõudnud üle minna, samuti on esinenud hilinemisi arvete esitamisega, mis võivad põhjustada määratud kuupäevaga püsimaksete ebaõnnestumist. Maksmata jäänud arvete vältimiseks tasub inimestel eraldi jälgida, kas kõik varem otsekorralduslepingute alusel tasutud arved on saanud tähtaegselt tasutud. Et nii inimestel kui ettevõtetel oli seoses maksesüsteemi muutusega omajagu küsimusi, olid veebruaris pankade klienditoe liinidel ja kontorites kohati pikemad järjekorrad kui tavapäraselt.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul õnnestus kommertspankadel uue pankadevahelise jaemaksesüsteemi kasutuselevõtt. „Kuigi inimesed täheldasid maksekiiruse aeglustumist, oli üleminek kokkuvõttes sujuv. SEPA tähendab muuhulgas ühtset maksete liikumise standardit Euroopas, kuid võimaldab tulevikus tõsta maksete liikumise kiirust,“ märkis Nõmmela.

SEPA-le ülemineku eesmärgiks on kasutada ühtse turu eeliseid ja võimaldada inimestele ning ettevõtetele lihtsaid, soodsaid ja turvalisi makselahendusi. Pikemas perspektiivis peaks inimestel ja ettevõtetel piisama ühest maksekontost ja pangakaardist, et teha ja koguda makseid ning ajada asju kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Eesti läheb laupäevast üle ühtsetele üleeuroopalistele maksetingimustele

PRESSITEADE
31. jaanuar 2014

Eesti läheb laupäevast üle ühtsetele üleeuroopalistele maksetingimustele

Alates homsest hakkavad Eestis kehtima ühtsed üleeuroopalised maksetingimused (Single Euro Paymets Area – SEPA). Sellega kaasnevad muudatused puudutavad nii pankade erakliente kui ka ettevõtteid.

Esimese olulise muutusena on 1. veebruarist Eestis kasutusel senisest pikemad kontonumbrid. Teiseks asendab varem kasutusel olnud otsekorraldusteenuse e-arve püsimakseks. Kolmandaks, ettevõtete poolt maksete tarkvaralisel panka saatmisel võetakse kasutusele uus sõnumiformaat ning neljandaks, aeglustuvad pankadevahelised ülekanded.

Eesti Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärma sõnul on ettevalmistused kulgenud plaanipäraselt ja pangad üleminekuks valmis. “Iga üleminek tähendab muutusi. Viimase aasta jooksul on nii pangad kui ka ettevõtted näinud vaeva oma infosüsteemide uuendamise ja testimisega. Samuti on olulist tähelepanu pööratud klientide teavitamisele. Kõik osapooled on maksetingimuste ühtlustamiseks valmis,” ütles Talihärm.

Mitme muudatuse puhul kehtib Eestile üleminekuperiood. “Näiteks teisendavad pangad veel aasta jooksul makse algatamisel eraklientidele riigisisesed kontonumbrid automaatselt ise pikemale IBAN-kujule,” täpsustas Talihärm.

Otsekorralduselt e-arve püsimaksele ülemineku teevad kliendi eest samuti pangad koostöös teenusepakkujatega. Need ettevõtted, kes e-arvele üle ei lähe, on andnud sellest klientidele ise või läbi panga teada. “Alates veebruarist tuleb selliste teenusepakkujate arved tasuda mingil alternatiivsel viisil, näiteks internetipangas või makseautomaadis,” kinnitas Talihärm.

Pankadevaheliste maksete arveldamine uues süsteemis muudab seniseid ülekandekiirusi. Kui raha peab teises pangas oleva saajani jõudma veel samal tööpäeval, siis tuleb makse algatada olenevalt pangast kella 15.00 ja 16.30 vahel. Pangasisesed maksed toimivad ka edaspidi samamoodi nagu seni. Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal.

Ühtsete maksetingimuste jõustumisega seotud küsimuste tekkides tuleks pöörduda oma kodupanga poole. Lisainfot leiab ka Eesti Pangaliidu kodulehelt www.pangaliit.ee/2014

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevjuht
Tel: 611 6567
to= See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Pangaliit korraldab koolides rahatarkuse päeva

PRESSITEADE
05. veebruar 2014

Pangaliit korraldab koolides rahatarkuse päevaEP-Rahatarkusepaev-Logo

Eesti Pangaliit korraldab täna ligi sajas koolis üle Eesti rahatarkuse päeva. Teist aastat toimuva ettevõtmise raames annavad erinevate pankade töötajad põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassidele edasi oma finantsalaseid teadmisi.

Rahatarkuse päeva eesmärk on õpikutarkuste kõrval anda õpilastele eluliste näidete ja ülesannete abil edasi algteadmised rahaga mõistlikuks ümberkäimiseks. “Inimeste harimine oma rahaasjadega toimetulekuks on ühtteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks priotiteetidest,” kinnitas Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm. 

Koolide kõrge huvi rahatarkuse päeva läbiviimise vastu näitab Pangaliidu tegevjuhi sõnul, et tavateadmiste kõrval on noorte harimisel ühe enam hindama hakatud ka rahatarkuse olulisust. “Ühe 45-minutilise tunniga jõuab üheksandikele jagada pere-eelarve koostamise teadmisi oma rahaasjade paremaks korraldamiseks ning valmistada abituriente ette eelseisvaks eluks, andes juhiseid isikliku eelarve koostamiseks,” rääkis Talihärm.

“Eelmisel aastal esmakordselt läbi viidud rahatarkuse päev andis kinnitust, et noorte teadmised rahaasjadest vajavad täiendamist. Finantsteemad pakuvad küll huvi, aga tihti puudub teadmine, kust vajalikke vastuseid oma küsimustele leida. Seda teadmistejanu meie liikmespankade töötajad täna kustutama lähevadki,” lisas Talihärm.

2013. aasta jaanuaris esmakordselt läbiviidud rahatarkuse päeval külastati 109 kooli, kus viidi läbi 182 koolitust. Sel aastal on koolide huvi rahatarkuse päeva läbiviimise vastu kasvanud. “See teeb meile rõõmu, kuid seab paratamatult ette ka piirangud. Kuivõrd pankade töötajad annavad tunde oma põhitöö kõrvalt, ei ole meil kahjuks olnud võimalik leida külalisõpetajaid kõikidesse huvitatud koolidesse,” ütles Talihärm. Küll on aga Pangaliidul kavas korraldada ettevõtmisi kooliõpilaste finantskirjaoskuse parandamiseks ka edaspidi. “Teeme selle nimel pidevalt tööd, et jõuaksime iga korraga järjest rohkemate noorteni,” lisas Talihärm.

Tunni läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid on koostanud Pangaliidu finantshariduse toimkond. Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Ajakirjanikel, kes soovivad tunni läbiviimisest täpsemat ülevaadet või tahavad tundi mõnes osalevas koolis külastada, palume kontakteeruda otse projektis osalevate koolidega. Koolidest, kus rahatarkuse päev toimub, saab ülevaate Google kaardirakendusest.

 

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Veebruarist jõustuvad üleeuroopalised maksetingimused nõuavad tähelepanu

PRESSITEADE
17. jaanuar 2014

Veebruarist jõustuvad üleeuroopalised maksetingimused nõuavad tähelepanu

Veebruarist hakkavad Eestis kehtima ühtsed üleeuroopalised maksetingimused (Single Euro Paymets Area – SEPA). Eilsel Eesti Pangaliidu korraldatud pressibriifingul tõdeti, et tarbijatele olulisi muutusi sellega ei kaasne ning ettevõtted saavad tänu üleminekuperioodile muudatustega hakkama.

Küll aga tuleb tarbijal esmalt harjuda senisest pikemate IBAN kontonumbritega. Eestile küsitud aastase üleminekuperioodi jooksul teisendavad pangad aga makse algatamisel eraklientide riigisisesed kontonumbrid automaatselt ise IBAN-kujule. “Nii ei jää eraisikutel ükski makse tegemata ka siis, kui teatakse vaid vastaspoole vana kontonumbrit. Pank aitab selle automaatselt IBAN-kujule viia,” selgitas Eesti Pangaliitu esindanud Olavi Lepp.

Tähelepanelik tasub olla ka pankadevaheliste maksekorralduste aeglasemaks muutumise osas. Kui varem toimus arveldus kümme korda päevas, siis alates veebruarist viis. “Oluline on vaadata üle, millal on viimane aeg maksekorralduse esitamiseks, et see veel samal päeval teise panga kliendini jõuaks. See kellaaeg on pankade lõikes erinev, jäädes reeglina 15.00 ja 16.30 vahele,” rääkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Kliendil tasub teadvustada ka seniste otsekorralduste asendamist e-arve püsimaksetega. Kui teenuspakkuja, kellele inimesed maksavad täna otsekorraldusega, läheb üle e-arvele, siis ei pea klient ise midagi tegema. “Need ettevõtted, kes e-arvele üle ei lähe, on juba andnud sellest klientidele ise või läbi panga teada. Sellisel juhul tuleb leida alternatiivne makseviis, näiteks läbi internetipanga või makseautomaadi,” ütles Olavi Lepp.

Eesti Energia arveldusosakonna juht Triin Haidla juhtis tänaste otsekorraldusklientide tähelepanu sellele, et veebruarist sõltub ülekande kuupäev arve maksetähtajast ning et ülekanne ei toimu enam igal kuul ühel ja samal kalendripäeval. “Esimestel kuudel soovitame klientidel ka ise internetipangast üle kontrollida, kas arve summa on maksetähtajaks kontolt maha võetud,” rääkis Haidla. Kuna e-arve püsimakse puhul ei oma Eesti Energia infot kliendi püsimakse limiidi ega teenuslepingu kohta, palus Haidla klientidel püsimakse lepingut puudutavate küsimuste korral otse oma kodupanga poole pöörduda.

Euroopa Komisjoni ettepanek anda kõigile pankadele SEPA-le üleminekuks 6-kuuline lisaaeg Mihkel Nõmmela kinnitusel Eestis senises tegevusplaanis muudatusi kaasa ei too. “Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Kuivõrd Eesti on endale juba aastase üleminekuperioodi küsinud, siis on see piisav, et kõik muutused valutult läbi teha,” teatas Nõmmela.

Kui jaanuari alguse seisuga olid e-arve püsimakseteks viidud üle veidi enam kui pooled senistest otsekorralduslepingutest, siis 1. veebruariks on prognooside kohaselt sama näitaja üle 97%. Ettevõtted, kes tänaseks ei ole e-arvele üleminekuga algust teinud ei saa enam üleminekuprotsessis osaleda, oluline on aga see et e-arvel põhineva makselahenduse saab kasutusele võtta jätkuvalt ka pärast 1. veebruari.

Maksete panka saatmiseks kasutusele võetavad uued ISO sõnumiformaadid erakliente ei mõjuta. Ettevõtetele tähendab see aga süsteemide uuendamise vajadust.

Pressibriifingu slaidid on kättesaadavad siin.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

IMG 1442web