Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Majandusanalüütikud - Eesti majandus liigub kasvutrendis

30. aprill 2014
Majandusanalüütikud: Eesti majandus liigub kasvutrendis

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlauadebatil osalenud pankade ja rahandusministeeriumi majandusanalüütikud võrdlesid oma nägemusi 2014. ja 2015. aasta majandusprognoosist ja neid mõjutavatest teguritest. Üksmeelselt tõdeti, et trend on kasvav ehkki kasvu kiirust ja seda mõjutavaid tegureid hinnati erinevalt.

SEB Panga majandusekspert Ruta Arumäe esitas võrreldes teistega Eesti majandusele kõige negatiivsema prognoosi – 0,5% SKP reaalkasvu 2014. aastal. “Kõik ootavad, et välisnõudlus kohe taastub ja olukord läheb paremaks. Reaalmajanduse näitajad on aga jätkuvalt üsna nõrgad ning meie lähiriikides pole taastumist seni veel toimunud,” selgitas Arumäe. Tema sõnul on paranemiseks lootust alles järgmisel aastal, SEB majandusprognoos Eestile 2015. aastaks on 2,5%.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on nende majanduskasvuprognoos tänavu 1,8%, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga kerget kiirenemist. “Eesti SKP kõver on kõige tugevamas korrelatsioonis väliskaubandusega. Kui vaadata kümmet Eesti peamist kaubanduspartnerit, siis nende kaalutud keskmine SKP näitab kasvu kiirenemist,” rääkis Mertsina. Tema sõnul oli enne 2009. aasta majanduskriisi väliskaubandusele toeks ka tugevam sisenõudlus ehk investeeringud ja eratarbimine. “Täna on investeeringud oluliselt nõrgemad ning nende panus majanduskasvu väiksem,” lisas Mertsina.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas globaalmajanduse kasvava trendi olulisust. “USA majandus koos Suurbritanniaga ning lisaks Hiina oma eeldatava 7%-se majanduskasvuga toovad maailmamajanduse kasvuks sel aastal 3,7% ja järgmisel aastal 4%” täpsustas Palm. Ka Soomele ja Rootsile näeb Nordea Pank ette majanduskasvu. “Soome puhul küll sel aastal 0%, kuid juba järgmisel 2%. Rootsi eeldatav majanduskasv on juba tänavu 2,8%,” lisas Palm.

LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et LHV majandusprognoos on Eestile olnud juba eelmise aasta lõpust 2%. “Pankadel ei olegi vaja praeguses ebamäärases olukorras iga kvartal prognoose muuta. Küll peaks seda eelarve tervise huvides tegema Rahandusministeerium. Pangad peaksid vaatama hoopis pikemat perspektiivi,” selgitas Vitsur. Globaalset majandustrendi mõjutab tema hinnangul kõige enam Hiina. “Kui Hiina majanduskasv peaks olema 7% asemele 5%, siis on see palju olulisem võrreldes sellega, kas eurotsoon kasvab 0,5% rohkem või vähem,” lisas Vitsur.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kinnitas, et ministeeriumi prognoositud 2% majanduskasvu taga nähakse samuti märke väliskeskkonna taastumisest. “Küll aga hakkab pikemaid prognoose tehes pilti üha rohkem mõjutama rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine,” täpsustas Säälik.

Ettevõtetele soovitas Ruta Arumäe vaadata üle oma ekspordiportfell. “Praegu ollakse liialt suures sõltuvuses ebastabiilsest idanaabrist. Eraisikutel tuleks aga olla valmis ajutise tööpuuduse suurenemiseks ning kasvatada paindlikkust tööjõuturul liikumiseks,” arvas Arumäe SEB Pangast.

Tõnu Mertsina sõnul tasub ettevõtjatel lähiajal investeerida eelkõige efektiivsuse suurendamisse. “Praegu on õige aeg parandada tootlikkust, et tulla toime kulude tõusuga. Eraisikud peaksid sel aastal leppima veidi väiksema palgakasvuga. Samas aeglustub ka inflatsioon, mistõttu jääb reaalpalk tugevaks - seega muret tundma ei peaks,” täpsustas Mertsina Swedbankist.

Tõnu Palmi sõnul tuleb ettevõtetel arvestada ka sellega, et omakapitali läheb arenguprojektide finantseerimisse rohkem. “Rõhku tuleks pöörata ka oskuslikule turundamisele, et ettevõtete lisandväärtust tõsta. Eraisikutel muretseda ei tasu, kuna tarbimine on üks majanduse stabiilsemaid osi ning inflatsioon tuleb prognoositust veelgi alla,” summeeris Tõnu Palm Nordea Pangast oma soovitused. Heido Vitsuri soovituste kohaselt tuleks ettevõtjatel olla innovaatilisem ja investeerida enam tehnoloogiatesse. “Siis muutuvad ettevõtted ka konkurentsivõimelisemaks,” arvas Vitsur LHV Pangast. Andrus Säälik rahandusministeeriumist lisas omalt poolt, et prognooside osas läheb pilt ilusamaks ning inimestel tasub erinevaid analüüse omavahel rohkem võrrelda.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Makro ümarlaud 29.04.2014 IMG 6691-web

Pressiteade: Pangaliitu asub juhtima Andreas Laane

23. aprill 2014
Pangaliitu asub juhtima Andreas Laane

Nordea Bank AB Eesti filiaali juhataja Andreas Laane valiti Pangaliidu uueks juhatuse esimeheks. Laane vahetab välja Swedbanki juhi Priit Perensi, kes juhtis Pangaliitu viimased kaks aastat.

Andes Pangaliidu juhtimist üle Andreas Laanele sõnas Priit Perens: „Pangandus on viimaste aastatega pidanud õppima  tegutsema aina keerukamas regulatiivses ja majanduslikus keskkonnas. See seab erinevat laadi väljakutseid ka Pangaliidu ette, mis on püüdnud olla riigile heaks partneriks nii kohaliku seadusloome kui EL direktiivide ülevõtmise osas, pakkudes omalt poolt lahendusi, kuidas teha asju nii, et Eesti inimestele kvaliteetseid pangandusteenuseid pakkuda. Viimase aja suurimaks ühiseks projektiks on olnud kahtlemata üleminek SEPA maksesüsteemile, kus töötasime Pangaliidus välja Euroopa reeglitega sobiva lahenduse, muutmata teenust Eesti tarbija jaoks varasemast kohmakamaks. Andreas Laane on kogenud pankur, kes on näinud kaht panganduskriisi – tema teadmised ja oskused on Pangaliidu juhi ametis kindlasti omal kohal. Soovin talle igati edu liidu juhtimisel.“

Pangaliidu uue juhi Andreas Laane sõnul jätkab Pangaliit liikmespankade huvide esindamist õigusaktide väljatöötamisel, koostöö koordineerimist maksesüsteemide arenduse, rahapesu tõkestamise ja turvalisuse alal. „Hindan kõrgelt Priit Perensi tööd Pangaliidu juhina. Ka kahe järgmise aasta prioriteetideks on maksekeskkonna muudatustega seonduva efektiivne rakendamine, samuti õiguskeskkonna toetamine (nt kiirlaenu reguleerimise valdkonnas). Viimase aja regulatsioonide muutumise kiirus on pankade jaoks eraldi väljakutse, mis tähendab pidevat nõuete täitmisse investeerimist.  Senisest enam plaanime tähelepanu alla võtta ka vastutustundliku äritegevuse ja finantshariduse arenduse“.

Traditsiooniliselt vahetuvad Pangaliidu juhatuse esimehed iga 2 aasta tagant rotatsiooni korras. Laane juhib juhatust kuni 2016. aastani.

Pangaliidu 12 liikmespanka on esindatud juhatuses järgnevalt: Andreas Laane Nordea Pangast, Priit Perens Swedbankist, Riho Unt SEB Pangast, Aivar Rehe Danske Bankist, Valmar Moritz Krediidipangast, Sofia Kirsimaa Citadele Bankist, Valeri Haritonov Tallinna Äripangast, Meelis Paakspuu DNB Pangast, Erki Kilu LHV Pangast , Kaido Saar BIGBANKist, Arja Jurmu Pohjola Pangast  ja Riho Rasmann Versobankist.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 17 krediidiasutusest 12. 2013. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi 99%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni täisliige alates 2004. aastast.

Lisainfo:

Andreas Laane, Pangaliidu juhatuse esimees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel: 6283210

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
tel: 611 6567

Pressiteade: Kuu aega SEPA-ga: suuremate probleemideta, ent küsimusi jagub

PRESSITEADE
03. märts 2014

Kuu aega SEPA-ga: suuremate probleemideta, ent küsimusi jagub

Eestis kehtib veebruari algusest üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA). Üleminek uuele süsteemile on seni üldiselt sujuvalt kulgenud, kuid klientidel tasub sellest hoolimata olla tähelepanelik ka järgnevatel kuudel.

“Üleminek uuele maksesüsteemile oli pankades põhjalikult ette valmistatud ja testitud. Üleminek pankades sujus suuremate tõrgeteta, ehkki oldi valmis ka võimalike riskistsenaariumite rakendumiseks,” võttis Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm toimunud ülemineku kokku. Oluline osa selles oli ka ettevõtete ja pankade poolt tehtud teavitustöös ja inimeste kõrges teadlikkuses. Esile tõusnud väiksemate tõrgetega tegelesid kõik pangad võimalikult operatiivselt, et klientidele ei tekiks suurte muutustega seoses olulisi ebamugavusi. Täname kliente kannatliku meele ja mõistva suhtumise eest. Kõigi arusaamatust tekitavate arvete või maksete osas soovitame suhelda otse oma panga klienditoega.

Klientide jaoks olid olulisemad muutused seotud rahvusvahelise ja senisest pikema kontonumbri (IBAN) kasutuselevõtuga ning senise otsekorralduse teenuse sulgemisega, mis asendati tarbija jaoks e-arve püsimaksega.

“Vanal kujul kontonumbreid aitavad eraklientidel uuele IBAN-kujule ümber teisendada pangad, mistõttu pole see muutus klientidele suuremaid probleeme tekitanud. Siiski on olnud omajagu küsimusi seoses sellega, milline IBAN-number olema peab, kas uute kontonumbrite esimene osa peaks olema ühesugune jne,“ tõi Talihärm näiteid inimestel tekkinud küsimustest. „Mõnevõrra rohkem on aga ettevõtetele väljakutseid esitanud e-arve teenusele üleminek,” tõdes Talihärm. Kuna tegemist on suure muudatusega, loodame inimeste mõistva suhtumise peale – mitte kõik seni otsekorraldusega makseid kogunud ettevõtted ei ole veel e-arvel põhinevale teenusele jõudnud üle minna, samuti on esinenud hilinemisi arvete esitamisega, mis võivad põhjustada määratud kuupäevaga püsimaksete ebaõnnestumist. Maksmata jäänud arvete vältimiseks tasub inimestel eraldi jälgida, kas kõik varem otsekorralduslepingute alusel tasutud arved on saanud tähtaegselt tasutud. Et nii inimestel kui ettevõtetel oli seoses maksesüsteemi muutusega omajagu küsimusi, olid veebruaris pankade klienditoe liinidel ja kontorites kohati pikemad järjekorrad kui tavapäraselt.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul õnnestus kommertspankadel uue pankadevahelise jaemaksesüsteemi kasutuselevõtt. „Kuigi inimesed täheldasid maksekiiruse aeglustumist, oli üleminek kokkuvõttes sujuv. SEPA tähendab muuhulgas ühtset maksete liikumise standardit Euroopas, kuid võimaldab tulevikus tõsta maksete liikumise kiirust,“ märkis Nõmmela.

SEPA-le ülemineku eesmärgiks on kasutada ühtse turu eeliseid ja võimaldada inimestele ning ettevõtetele lihtsaid, soodsaid ja turvalisi makselahendusi. Pikemas perspektiivis peaks inimestel ja ettevõtetel piisama ühest maksekontost ja pangakaardist, et teha ja koguda makseid ning ajada asju kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Versobank võeti Pangaliidu liikmeks

PRESSITEADE
19.03.09.2014

Versobank võeti Pangaliidu liikmeks

Pangaliidu juhatus võttis Versobanki  Pangaliidu liikmeks. Koos Versobankiga on pankade huve esindaval Pangaliidul nüüd 12 liiget.

Versobank (endiste ärinimedega Preatoni Pank, SBM Pank, Marfin Pank Eesti) tegutseb Eesti pangandusturul 1999.a. sügisest. Alates 29.märtsist 2012.a. on panga suuromanikuks UKRSELHOSPROM PCF LLC, kellele hetkel kuulub 85,3% panga aktsiatest, ülejäänud aktsiad kuuluvad väikeaktsionäridele. UKRSELHOSPROM PCF LLC kuulub Ukraina tööstuskonsortsiumi "Alef", mis koosneb rohkem kui kahekümnest ettevõttest, mille hulgas on ka pank, kindlustusfirma ja varahaldusettevõte. "Alef'isse" kuuluvate ettevõtete omanikeks on Ukraina kodanikud - kontrollivat osalust omav Vadym Iermolaiev ning vähemusosalust omav Stanislav Vilenskyy. 2013.a. oli pangale edukas, vastavalt auditeeritud majandustulemustele kasvas panga bilansimaht  2,3 korda 142,6 miljoni euroni ning pank teenis 1,046 miljonit eurot puhaskasumit.

Versobanki juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul on seoses uute omanike tulekuga muutunud ka panga strateegia. Suurem tähelepanu on mitteresidentidest klientide teenindamisel, kuid samas jätkab pank aktiivselt ka koduturul. Klientide paremaks teenindamiseks on Versobank avanud esindused Dnepropetrovskis ja Riias, plaanis on esinduse avamine Moskvas.  Pangaliiduga liitumine on Versobank’i jaoks oluline samm aktiivsemaks osalemiseks Eesti pangandusturul toimuvas.

Pangaliidu tegevdirektor Katri Talihärma sõnul pakub kommertspankasid ühendav erialaliit oma liikmespankadele võimalusi nii informatsiooni paremaks kättesaamiseks kui protsesside mõjutamiseks. Pangaliit tähtsustab head pangandustava ja teiste iseregulatsiooni normide järgimist liikmespankade poolt.

Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal 21 kommertspanga poolt asutatud Pangaliitu kuulub Eestis tegevuslitsentsi omavast 15 krediidiasutusest 12: Swedbank, SEB Pank, Nordea Pank, Danske Bank Pank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Citadele Pank, DNB Pank, LHV Pank, BIGBANK ja Pohjola Pank.  2013. aasta lõpu seisuga kuulus liikmetele laenude mahu järgi enam kui 98%-ne turuosa. Pangaliit on Euroopa Pangandusföderatsiooni liige.

Pangaliidu juhatuses on esindatud kõik liikmespangad. Pangaliidu juhatuse liikmeteks on Priit Perens Swedbankist, Riho Unt SEB Pangast, Andreas Laane Nordea Pangast, Aivar Rehe Danske Bankist, Valmar Moritz Krediidipangast, Valeri Haritonov Äripangast, Sofia Kirsimaa Citadele Pangast, Meelis Paakspuu DNB Pangast, Erki Kilu LHV Pangast, Kaido Saar BIGBANK-ist, Arja Jurmu Pohjola Pangast ja Riho Rasmann Versobankist. Juhatuse esimeheks on Priit Perens.

Lisainfo:
Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6116569

Riho Rasmann, Versobanki juhatuse esimees

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
6802500

Pressiteade: Pangaliit korraldab koolides rahatarkuse päeva

PRESSITEADE
05. veebruar 2014

Pangaliit korraldab koolides rahatarkuse päevaEP-Rahatarkusepaev-Logo

Eesti Pangaliit korraldab täna ligi sajas koolis üle Eesti rahatarkuse päeva. Teist aastat toimuva ettevõtmise raames annavad erinevate pankade töötajad põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassidele edasi oma finantsalaseid teadmisi.

Rahatarkuse päeva eesmärk on õpikutarkuste kõrval anda õpilastele eluliste näidete ja ülesannete abil edasi algteadmised rahaga mõistlikuks ümberkäimiseks. “Inimeste harimine oma rahaasjadega toimetulekuks on ühtteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks priotiteetidest,” kinnitas Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm. 

Koolide kõrge huvi rahatarkuse päeva läbiviimise vastu näitab Pangaliidu tegevjuhi sõnul, et tavateadmiste kõrval on noorte harimisel ühe enam hindama hakatud ka rahatarkuse olulisust. “Ühe 45-minutilise tunniga jõuab üheksandikele jagada pere-eelarve koostamise teadmisi oma rahaasjade paremaks korraldamiseks ning valmistada abituriente ette eelseisvaks eluks, andes juhiseid isikliku eelarve koostamiseks,” rääkis Talihärm.

“Eelmisel aastal esmakordselt läbi viidud rahatarkuse päev andis kinnitust, et noorte teadmised rahaasjadest vajavad täiendamist. Finantsteemad pakuvad küll huvi, aga tihti puudub teadmine, kust vajalikke vastuseid oma küsimustele leida. Seda teadmistejanu meie liikmespankade töötajad täna kustutama lähevadki,” lisas Talihärm.

2013. aasta jaanuaris esmakordselt läbiviidud rahatarkuse päeval külastati 109 kooli, kus viidi läbi 182 koolitust. Sel aastal on koolide huvi rahatarkuse päeva läbiviimise vastu kasvanud. “See teeb meile rõõmu, kuid seab paratamatult ette ka piirangud. Kuivõrd pankade töötajad annavad tunde oma põhitöö kõrvalt, ei ole meil kahjuks olnud võimalik leida külalisõpetajaid kõikidesse huvitatud koolidesse,” ütles Talihärm. Küll on aga Pangaliidul kavas korraldada ettevõtmisi kooliõpilaste finantskirjaoskuse parandamiseks ka edaspidi. “Teeme selle nimel pidevalt tööd, et jõuaksime iga korraga järjest rohkemate noorteni,” lisas Talihärm.

Tunni läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid on koostanud Pangaliidu finantshariduse toimkond. Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

Ajakirjanikel, kes soovivad tunni läbiviimisest täpsemat ülevaadet või tahavad tundi mõnes osalevas koolis külastada, palume kontakteeruda otse projektis osalevate koolidega. Koolidest, kus rahatarkuse päev toimub, saab ülevaate Google kaardirakendusest.

 

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.