Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Analüütikud - kiire majanduskasv on ajutine

Analüütikud: kiire majanduskasv on ajutine

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et Eesti teise kvartali üllatavalt kõrge 5,7 protsendilise majanduskasvu taustal ei ole pikaajaliselt sedavõrd suurt kasvunumbrit siiski põhjust oodata.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti viimaste aastate kiire palgakasv tulnud paljuski ettevõtete kasumite arvelt. “Nüüd on siiski näha murrangut - koos nõudluse ja hinnakasvuga on ka ettevõtete kasumid hakanud tublisti suurenema ning on andnud neile rohkem võimalusi investeerimiseks,” ütles Mertsina. Kui suuri ootamatusi ei tule, jääb Mertsina hinnangul suhteliselt tugev majanduskasv lähiajal püsima. “Eesti majandus on küll kasvutsüklis, kuid eesolevatel aastatel ootame selle mõningast aeglustumist. Aasta esimese poole üle viieprotsendine kasv on selgelt üle potentsiaalse. Samas on majandus praegu heas tasakaalus – loodud lisandväärtus on sisenõudlusest suurem ja jooksevkonto ülejäägis. ,” lisas ta.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul on majandust lühiajaliselt toitnud suur investeeringute kasv, kuid majanduse seisukohalt olulises tööstussektoris on see olnud pigem madal. “Üks murekoht peitub ka ekspordi liigses toetumises kapitalikaupadele, eriti ehitusega seotud kaubagruppidele. Kui Skandinaavia aktiivne ehitusturg peaks ühel hetkel jahtuma, siis on raske seda kaotust teiste turgude või toodete abil kompenseerida,” rääkis Nestor. Paari aasta perspektiivis ei ennusta ka SEB analüütik suurt muutust majanduse kasvunumbrites, kuna väliskeskkond on sedavõrd soodne.

Arutelul osalenud Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin lisas, riskikohaks on lähiriikide majanduskasvu protsüklilisus. „Kasvutegurid on riikidel sarnased: sõltume lisaks sisetarbimisele ja investeeringutele ka teineteise välisnõudlusest. 2017. teises kvartalis näitasid meie peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi samuti kiireid, 3-4- protsendiseid aastaseid kasvunumbreid, aga eksportnõudluse vähenemisel mõjutab see majanduskasvu võimendatult negatiivses suunas.“

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi sõnul tuleks pikemas plaanis hakata end rohkem võrdlema konkurentsivõimeliste majandustega. “Enamus prognoose näitab, et kahe aasta pärast hakkab arenenud riikide majanduse kasv aeglustuma. Ka tööstuse tänane seis ei luba olla pikas plaanis optimistlik. Selles valguses oleks mõistlik praeguse kasvu ja riigi jaoks hea maksulaekumise ajal ka reserve koguda ja ülejääkide kulutamisest hoiduda,” ütles Palm. Investeeringute osas tuleks Nordea ökonomisti arvates eelistada sektoreid, mis annavad suurema panuse eksporti.

DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul on Eesti majanduse pikaajalise edu taga paindlikkus. “Pikemas perspektiivis on pea võimatu teada, milline sektor on kõige edukam. Seetõttu peaksime olema ettevaatlikud, et me näiteks riiklike meetmetega majanduse struktuuri liigselt ära ei lukustaks,” rääkis Roosimägi. Riigi tulud sõltuvad suuresti tööjõumaksudest, mis on viimastel aastatel kasvanud majandusest kiiremini. „Praegu tundub olevat õige aeg reserve koguda, et nende toel tulevikus raskematel aegadel majandust turgutada. Majanduskasvu tingimustes eelarve defitsiiti laskmine on põhimõttelist laadi küsimus ning erineb Eesti senisest praktikast,“ lisas Roosimägi.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Videosalvestis makroanalüütikute arutelult:

 

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliit tähistas 15.juunil 2017.a. piduliku vastuvõtuga oma 25. juubelit

Vastuvõtu raames viidi läbi arutelu, kus osalesid Pangaliidu juhatuse esimees Robert Kitt, ning endised juhatuse esimehed Raivo Vare, Erkki Raasuke, Riho Unt ja Andreas Laane. Endiste ja praeguste pangajuhtide osalusel lahti rullunud mõttevahetusest panganduse rollist, olevikust ja tulevikust saate osa video vahendusel.

Pressiteade: 79 kooli õpilased üle Eesti said märtsikuus rahatarkust

Eesti Pangaliidu korraldatava igakevadise rahatarkuse kuu raames andsid pangatöötajad vabatahtlikus korras 79 üldhariduskoolis 129 temaatilist tundi.


Kuue aasta jooksul on algatuse raames teadmisi rahaasjadega toimetulekuks saanud kümned tuhanded noored üle Eesti. Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on finantskirjaoskuse arendamine ka liitu koondava 13 liikmespanga üks oluline prioriteet.

“Kogemus näitab, et sageli räägitakse finantsteemadest koolis liiga faktipõhiselt ja pannakse lapsed keeruliste valemite põhjal arvutustehteid tegema. Kuna selline lähenemine jääb kaugeks, siis oleme võtnud eesmärgiks, et rahatarkusega seotud teemasid tuleb põimida erinevatesse õppeainetesse ja selgitada läbi eluliste näidete,” rääkis Talihärm.

Rahatarkuse tundides jõuab noorteni sageli ka esimest korda teadmine, et paljud elutähtsad ja pikaajalised finantsotsused tuleb teha just noorena. “Tavapärane stereotüüp, millega tuleb võidelda on arusaam, et säästmine on võimalik vaid palju teenides ja palgapäevast palgapäevani elamine on normaalne,” rääkis Pangaliidu tegevjuht. Selleks, et heal tasemel teoreetilised teadmised ka elus praktilisteks oskusteks kujuneks, tuleks Talihärmi hinnangul astuda samm edasi ja lülitada finantskirjaoskuse andmine üldhariduskoolide õppekava püsivaks osaks.

Rahatarkuse kuud korraldavad Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 13 liikmespanka. Pangaliidu eesmärk on panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale.

Koolide kaart, kus käesoleval aastal koolitused toimusid, on leitav siit:


Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail:   See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Pressiteade: Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV palgamakse lahendus

Pangaliidu innovatsioonipreemia pälvis LHV palgamakse lahendus

Eesti Pangaliidu tänavuse innovatsioonipreemia pälvis LHV palgamakse lahendus. Võitja kuulutati välja Eesti Pangaliidu 25. sünnipäeval, preemiaga tunnustab liit pankade saavutusi innovaatiliste teenuste pakkumisel ja klientide teenindamisel.

LHV ning Maksu- ja Tolliameti koostöös arendatud palgamakse lahenduse abil saavad ettevõtjad tasuda töötajate palgad, deklareerida tööjõumaksud ja need ka ühes kanalis tasuda. 

“Kõige arenenum ja kolmandate osapooltega integreeritum ning kõrgeima lisandväärtusega teenus. Tõeline innovatsioon,” kirjeldas võidutööd žürii esimees, investor ja ettevõtja Indrek Kasela. “Hea näide panga ja avaliku sektori koostööst. Teeb ettevõtja elu lihtsamaks ja näitab teed, missugused tuleviku finantsteenused olema peaksid,” täiendas žürii töös osalenud ettevõtja Rain Rannu.

Auhinda vastu võttes toonitas LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu, et vähemalt pool tunnustusest kuulub Maksu- ja Tolliametile. „Eriti hea meel on, et žürii tõstis esile just protsessi innovatsiooni, sest tehnoloogilisi uuendusi oli palgamakse puhul vähem – põhiline innovatsioon seisneski andmevahetuses panga ja ameti vahel ning selleks vajalike protsesside väljatöötamises.“

Konkursil osales kokku viis tööd

 

  • LHV palgamakse
  • LHV Eesti esimene viipemakse terviklahendus
  • Nordea koodirakendus
  • SEB videonõustamine
  • Swedbanki nutiterminal

 

Töid hindas žürii koosseisus: investor ja ettevõtja Indrek Kasela, Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, Geenius.ee peatoimetaja Hans Lõugas ning ettevõtja ja Fortumo asutaja Rain Rannu.

Innovatsioonipreemiale oodati kandideerima nii uudseid lahendusi klienditeeninduses, toote- ja teenusevaldkonnas kui ka organisatsiooni-, protsessi- ja turundusinnovatsioonis. 2016. aastal pälvis Pangaliidu esimese innovatsioonipreemia LHV krüptoraha platvorm Cuber.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Pangaliidu innovatsioonipreemia 2017 LHV Palgamakse

Pressiteade: Rahatarkus peab jõudma koolide õppekavadesse

 

RAHATARKUS PEAB JÕUDMA KOOLIDE ÕPPEKAVASSE

Eesti Pangaliidu korraldatava igakevadise rahatarkuse kuu motoks on “Rahaasjade tark planeerimine aitab unistused ellu viia” ja sihtrühmaks abituriendid. Kõikjal Eestis annavad sel kuul üldhariduskoolides vabatahtlikus korras temaatilisi tunde sadakond pangatöötajat kõigist liidu liikmespankadest ja nõudlus ületab kaugelt pakkumise. 

Eesti inimeste finantskäitumise uuringud ütlevad, et rahaga ringikäimist ei õpetata piisavalt kodus ega koolis ja isegi kui teoorias ollakse tugevad, jäädakse sageli praktikas ikkagi jänni. Rahatarkuse kuu tähelepanu on tänavu teismeliste harimisel ses osas, et unistuste elluviimiseks on vaja läbimõeldud tegutsemist ja väikestest tegudest saavad alguse suured. 

Tundide sõnumiks on, et nutikus raha-asjades aitab endale seatud eesmärke saavutada ja unistuse rajal püsida, lähemalt saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=GEOWIhkn5SI

Sel aastal on kuu partnerkooliks Raeküla kool Pärnus. Eesti Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on partnerkooli tunnid sügavama teemakäsitlusega ja lisaks õpilastele saavad osaleda ka õpetajad ja lapsevanemad. “Mulluse pilootprojektiga kogesime, et rahatarkuse jagamine on tulemuslikum, kui teadmisi saavad samaaegselt lastega ka emad-isad ja õpetajad,“ selgitas Talihärm.

Pangaliidu tegevjuht lisas, et viieaastane kogemus rahatarkuse koolitundide andmisel näitab, et nõudlus tundide järele on väga suur ja samas ka seda, et vabatahtlikus korras inimeste harimise mõju jääb siiski liiga napiks. “Kahjuks ei suuda Pangaliit koolide huvi täiel määral katta ja aeg on kindlasti ammu küps, et Eesti üldhariduskoolide õppekava osaks saaks püsiv finantskirjaoskuse andmine ja selleks ettenähtud temaatilised tunnid. Pangaliit on kindlasti valmis ka edaspidi aitama nii teadmiste kui inimestega, kuid vabatahtliku töö kõrvale peab tulema ka süsteemne ja pidev töö rahatarkusega,“ rõhutas Talihärm.

Koolide kaart, kuhu külalisõpetajad lähevad, on leitav siit:

Rahatarkuse kuud korraldavad Eesti Pangaliidu eestvedamisel liidu 13 liikmespanka. Pangaliidu eesmärk on panna inimesi mõtlema finantsotsuste tähtsuse ja võimalike tagajärgede peale. Viimase viie aastaga on algatuse raames saanud vajalikke teadmisi rahaasjadega toimetulekuks ligi 20 000 koolinoort üle Eesti.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
E-mail:   See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.