Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Veebruarist jõustuvad üleeuroopalised maksetingimused nõuavad tähelepanu

PRESSITEADE
17. jaanuar 2014

Veebruarist jõustuvad üleeuroopalised maksetingimused nõuavad tähelepanu

Veebruarist hakkavad Eestis kehtima ühtsed üleeuroopalised maksetingimused (Single Euro Paymets Area – SEPA). Eilsel Eesti Pangaliidu korraldatud pressibriifingul tõdeti, et tarbijatele olulisi muutusi sellega ei kaasne ning ettevõtted saavad tänu üleminekuperioodile muudatustega hakkama.

Küll aga tuleb tarbijal esmalt harjuda senisest pikemate IBAN kontonumbritega. Eestile küsitud aastase üleminekuperioodi jooksul teisendavad pangad aga makse algatamisel eraklientide riigisisesed kontonumbrid automaatselt ise IBAN-kujule. “Nii ei jää eraisikutel ükski makse tegemata ka siis, kui teatakse vaid vastaspoole vana kontonumbrit. Pank aitab selle automaatselt IBAN-kujule viia,” selgitas Eesti Pangaliitu esindanud Olavi Lepp.

Tähelepanelik tasub olla ka pankadevaheliste maksekorralduste aeglasemaks muutumise osas. Kui varem toimus arveldus kümme korda päevas, siis alates veebruarist viis. “Oluline on vaadata üle, millal on viimane aeg maksekorralduse esitamiseks, et see veel samal päeval teise panga kliendini jõuaks. See kellaaeg on pankade lõikes erinev, jäädes reeglina 15.00 ja 16.30 vahele,” rääkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.

Kliendil tasub teadvustada ka seniste otsekorralduste asendamist e-arve püsimaksetega. Kui teenuspakkuja, kellele inimesed maksavad täna otsekorraldusega, läheb üle e-arvele, siis ei pea klient ise midagi tegema. “Need ettevõtted, kes e-arvele üle ei lähe, on juba andnud sellest klientidele ise või läbi panga teada. Sellisel juhul tuleb leida alternatiivne makseviis, näiteks läbi internetipanga või makseautomaadi,” ütles Olavi Lepp.

Eesti Energia arveldusosakonna juht Triin Haidla juhtis tänaste otsekorraldusklientide tähelepanu sellele, et veebruarist sõltub ülekande kuupäev arve maksetähtajast ning et ülekanne ei toimu enam igal kuul ühel ja samal kalendripäeval. “Esimestel kuudel soovitame klientidel ka ise internetipangast üle kontrollida, kas arve summa on maksetähtajaks kontolt maha võetud,” rääkis Haidla. Kuna e-arve püsimakse puhul ei oma Eesti Energia infot kliendi püsimakse limiidi ega teenuslepingu kohta, palus Haidla klientidel püsimakse lepingut puudutavate küsimuste korral otse oma kodupanga poole pöörduda.

Euroopa Komisjoni ettepanek anda kõigile pankadele SEPA-le üleminekuks 6-kuuline lisaaeg Mihkel Nõmmela kinnitusel Eestis senises tegevusplaanis muudatusi kaasa ei too. “Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Kuivõrd Eesti on endale juba aastase üleminekuperioodi küsinud, siis on see piisav, et kõik muutused valutult läbi teha,” teatas Nõmmela.

Kui jaanuari alguse seisuga olid e-arve püsimakseteks viidud üle veidi enam kui pooled senistest otsekorralduslepingutest, siis 1. veebruariks on prognooside kohaselt sama näitaja üle 97%. Ettevõtted, kes tänaseks ei ole e-arvele üleminekuga algust teinud ei saa enam üleminekuprotsessis osaleda, oluline on aga see et e-arvel põhineva makselahenduse saab kasutusele võtta jätkuvalt ka pärast 1. veebruari.

Maksete panka saatmiseks kasutusele võetavad uued ISO sõnumiformaadid erakliente ei mõjuta. Ettevõtetele tähendab see aga süsteemide uuendamise vajadust.

Pressibriifingu slaidid on kättesaadavad siin.

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

IMG 1442web

Pangajuhid: majandus liigub optimistlikul kursil ja sularaha ära ei kao

PRESSITEADE

12. detsember 2013

 Pangajuhid: majandus liigub optimistlikul kursil ja sularaha ära ei kao

 Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS eilsel ümarlauadebatil andsid nelja kommertspanga juhid ülevaate 2014. aasta  majandusväljavaadetest. Ühine prognoos Euroopa kui ka Eesti majandusele oli ettevaatlikult optimistlik.

Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul on euroala kõige raskemast hetkest üle saanud ja investorid tunnevad end taas suhteliselt hästi ka Hispaania, Iirimaa ja Kreeka võlakirjadesse investeerides. „Arenenud turgudel on tuleval aastal oodata nullkasvu või kerget plussi. See kandub üle ka Eestisse – erilist draamat siin oodata ei ole,“ kinnitas Perens. Tema sõnul on Eestis põhiliseks mureks olulised eksportriigid, kus võib tajuda kohati liigset optimismi.

SEB Panga juht Riho Unt lausus, et Euroopa majanduse põhi jäi tõenäoliselt 2013. aasta teise kvartalisse, kuid Eesti suhtes vähendab optimismi see, et investeerimisaktiivsus on aasta teises pooles vähenenud. „Praegu pole näha, et suuremad ettevõtted hakkaks uue aasta esimeses pooles olulisi investeeringuid tegema,“ teatas Unt.

Nordea Panka juhtiva Vahur Krafti hinnangul tuleb hinnata keskpankade pingutusi, mis tagavad 2014. aastal majanduse taastumise. „Iseküsimus on, kui kiire kasv olema saab. Eesti järgmise aasta majanduskasvu prognoos on võrdluses eelmise aasta ühe protsendiga tänavu näiteks kolme protsendi juures,“ selgitas Kraft. Kasvu taga on tema sõnul aga eelkõige sisetarbimine. „Pole kindel, kui kiiresti taastuvad ekspordipartnerid ja kui paindlik on majandusstruktuur, et leida uusi eksportturge,“ lisas Kraft.

Danske Banki juht Aivar Rehe lisas omalt poolt, et rahaturgudel on usalduse taastamiseks tehtud suur töö. „Palju riske on suudetud ära juhtida ja selle vaatega ka uude aastasse minnakse,“ ütles Rehe. Tema sõnul ei tasu hirmu tunda ka Rootsi või Norra kinnisvaraturul toimuvate uute buumiilmingute pärast. „Eesti pangandust see ei ohusta, siinsed pangad töötavad  piisava puhvriga,“ rahustas Rehe.

Uusi raskusi aitab eurotsoonis leevendada ka ühtse pangandusjärelevalve loomine. „Täna on nii, et pangad omavad sageli koduriikide võlakirju ning neil tekivad probleemid, kui riigi rahandus on nõrk. Teisalt tekivad probleemid ka riikidel, kui nad peavad maksumaksjate rahaga hädasolevaid panku toetama. Pangandusjärelvalve eesmärgiks on vähendada pankade ja riikide rahanduste omavahelist sidet. Tuleb vältida olukorda, kus riigid peaksid minema pankasid päästma ja vastupidi,“ ütles Perens.

Kuna Eestis kehtivad normatiivid on isegi karmimad kui mujal eurotsoonis, siis tajutavat mõju uutest nõuetest Eesti pankade käitumisele näha ei ole. Küll aga kaasnevad regulatsioonidega teatud kulud, mille suurusest täna veel täpne ülevaade puudub. Pangajuhtide sõnul on Euroopas ellu kutsutud regulatsioonide eesmärgiks anda kindlus, et probleemide tekkides ei vallanduks ühest riigist teise leviv doominoefekt. Oluliseks peetakse ka seda, et kriisimehhanismi ei kaasata maksumaksjate raha.

Pangakontorite ja sularaha kadumist pangajuhid lähitulevikus ette ei näe. Küll on aga reaalsus, et üha rohkem kliente saab oma igapäevased toimingud ära teha ilma pangakontorisse minemata. Siiski jääb füüsiline kontakt panga ja kliendi vahel alati alles, sest pikaajaliste ja olulise mõjuga finantsotsuste tegemisel soovivad inimesed põhjalikumat ning silmast-silma nõustamist. Toimingud, mida klient saab ise teha, liiguvad üha enam internetipanka, automaatidesse või ka mobiiltelefoni. Selle põhjus on lihtne – tegevused kontoris on kallimad ja aeganõudvamad nii panga kui kliendi jaoks, eriti need, mis seotud sularahaga. Siiski ei kao sularaha pangajuhtide hinnangul käibelt, küll aga väheneb selle osakaal, mis täna on enam-vähem pooleks sularaha ja kaardikasutuse vahel. Aivar Rehe sõnul tuleneb sularaha käibe korraldamise kohustus ka hädaolukorra seadusest, mille kohaselt peavad pangad tagama nii elektrooniliste maksete toimimise kui sularaha kättesaadavuse.

Vahur Krafti hinnangul on oluline ka pankade roll inimeste harjumuste suunamisel.“90-ndatel olime väga uhked, et läksime kohe üle elektroonilisele pangandusele, meil ei kasutatud mingeid tšekiraamatuid ega veksleid. Siis olid pangad inimeste käitumisharjumuste muutjad. Nüüd, kui püüame sama teha, nähakse selles probleemi. Loomulikult peame arvesse võtma kliendi vajadusi ja ootusi, aga teisalt peame endiselt kandma endas ka harjumuste muutja rolli,“ rääkis ta.

Riho Unt lisas, et pangad on pikka aega sularahakäivet subsideerinud, ilma et kliendid mõistaksid sularaha kasutamisega seotud tegelikke kulusid. „Täna on pangad sularahakäitlust subsideerinud, mis on mõnevõrra moonutanud pilti, et sularaha on tasuta ja kaardimakse on seotud kuludega. Sularaha ei kao kuhugi, kuid sellele tekib tõenäoliselt õiglasem hind ja lõpuks on siis kliendi valik, milliseid maksevahendeid ta soovib kasutada,“ kommenteeris Unt.

Eestit 2014. aasta veebruaris ees ootav liitumine ühtse euromaksete piirkonnaga pangajuhtide sõnul tavakliendile olulisi muutusi kaasa ei too. Ennekõike tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kõik teenuspakkujad on e-arve püsimaksele juba üle läinud või millal seda teha plaanitakse.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

11.12.2013 Pangajuhtide ümarlaud BNS

 

 

Pressiteade: Ligi kolmandik otsekorraldustest on vormistatud e-arvel põhinevateks püsimakseteks

Pressiteade
20. november 2013

Eesti Pangaliidu kinnitusel oli novembri alguse seisuga 26% otsekorralduse makselepingutest vormistatud ümber e-arvel põhinevateks püsimakselepinguteks. Detsembri alguseks peaks üleviidavate lepingute arv ulatuma hinnanguliselt  40%-ni.

Seoses üleeuroopaliste maksetingimuste jõustumisega asendatakse 1. veebruarist 2014 Eestis otsekorraldusteenus e-arve ja e-arvel põhineva püsimakseteenusega. Kui arve esitaja on otsustanud e-arve kasutusele võtta, toimub üleminek uuele teenusele lõppkliendile automaatselt. Pangad ja teenusepakkujad teavitavad sellest klienti, kellele jääb õigus ka uuele teenusele üleminekust loobuda.

„Veebruari alguses, kui vana teenus suletakse, küündib täna teadaolev üleviidavate lepingute arv 90%-ni,“ ütles Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Tema sõnul tuleb kiirustada neil ettevõtetel, kes pole veel jõudnud uuele teenusele ülemineku osas otsust langetada. „Detailne plaan tuleks koostada hiljemalt novembri lõpuks. Vastasel juhul jääb pankade ja ettevõtete vahelise süsteemi katsetamiseks, ning klientide informeerimiseks liiga ähe aega, mis võib tekitada probleeme,“ lisas Talihärm.

Juhul kui ettevõte otsustab e-arvete kasutuselevõtmisest loobuda, kaob tema klientidel võimalus sel kujul automaatselt perioodiliste arvete tasumiseks. Pangad teavitavad neid kliente eraldi ja juhivad tähelepanu arvete tasumiseks alternatiivse võimaluse otsimise vajadusele.

Katrin Talihärma sõnul arvete tasuja seisukohalt midagi olulist ei muutu. „Kõiki teenusepakkujate e-arveid näeb internetipangas, kus nende arvete maksmine on automatiseeritud. Kui kliendil ligipääs online-pangateenustele puudub, saadetakse kliendile arve tutvumiseks ka paberkujul või e-posti teel,“ kinnitas Talihärm.

Lisainfo:

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.pangaliit.ee

Pangaliit viib taaskord läbi rahatarkuse päeva

Saades julgustust 2013.a. jaanuaris läbiviidud rahatarkuse päeva kogemusest oleme otsustanudEP-Rahatarkusepaev-Logo 2014.a. veebruari alguses korrata sama eesmärgiga ettevõtmist, mille käigus jagavad Pangaliidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuklassi õpilastega üle Eesti. 2013.a. jõudsime üheskoos 109-sesse kooli, kus viisime läbi 182 koolitust, peamiselt põhikooli lõpuklassides. Koolidest, kus rahatarkuse päev 2013.a. läbi viidi, saab ülevaate Google kaardirakendusest aadressil: http://goo.gl/maps/ONKQg.

Pangaliidu 2014.a. rahatarkuse päev toimub 5.veebruaril. 45-minutiline tunni eesmärgiks on anda 9.klassi õpilastele teadmisi oma rahaasjade paremaks korraldamiseks läbi pereeelarve koostamise ning valmistada abituriente ette eelseisvaks eluks andes juhiseid isikliku eelarve koostamiseks.

Rahatarkuse algteadmiste omamine on elluastumisel aina suureneva tähtsusega ja võimaldab hinnata erinevate otsuste mõju oma rahanduslikule olukorrale nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Pangatöötajatel on karjääri jooksul kogunenud nii erialaseid kui isiklikke kogemusi, mida nad oleksid pidanud kooliõpilasena väärtuslikuks ja mida väärtustavad ka tänapäeva noored.

Kutsume üles koole, kes on huvitatud tunni läbiviimisest võtma ühendust Pangaliiduga hiljemalt reedel, 29.novembril e-postitsi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .

Pangaliidu rahatarkuse tunnis ei reklaamita ühegi panga teenuseid.

2013.a. rahatarkuse tunni soovituslik ülesehitus, mille on koostanud Pangaliidu finantshariduse toimkond on kättesaadav siit. Külalisõpetaja kasutab tunni iseseisvaks ettevalmistamiseks ka finantsaabitsat.

Finantskirjaoskuse edendamine on ühtteist Eestis tegutsevat kommertspanka ühendava Eesti Pangaliidu üks prioriteete. 

 

Pressiteade: Rahatarkuse koolitustel osales üle 1500 inimese

PRESSITEADE
07. november 2013

Rahatarkuse koolitustel osales üle 1500 inimese

Septembris ja oktoobris Eesti Pangaliidu, Finantsinspektsiooni ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras poolt korraldatud enam kui sajal rahatarkuse koolitusel osales üle 1500 inimese. Rahatarkust õpetati täiskasvanud õppijatele nii eesti kui ka vene keeles.

Täiskasvanud õppija nädala raames „Õige aeg on õppida rahatarkust“ nime alla koondunud koolitustel keskenduti peamiselt eelarve planeerimisele, mõistlike valikute tegemisele raha kasutamisel ning arvukatele finantsteenustele. Kõik koolitajatena osalenud eksperdid jagasid oma teadmisi vabast tahtest ja selle eest tasu küsimata.

Koolitajate tagasiside põhjal pakkusid osalejatele kõige enam huvi laenutemaatika ja põhitõed, kuidas säästmisega alustada. „Inimesed on üsna praktilised ja mõtlevad rohkem kaasa enda igapäevaelu puudutavatel teemadel. Rõõm oli näha, et küsiti, kuidas teha tarku laenuvalikuid ja otsiti abi laenutingimuste mõistmisel. Näha on, et tahetakse ka säästa, kuid puudub praktiline teadmine, kuidas soovid teoks teha,“ rääkis Finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja Heli Lehtsaar

„Koolitused kinnitasid jätkuvat vajadust inimesi finantsküsimustes harida. Ka nõuandvad infokanalid, nagu minuraha.ee veebileht, on paljudele võõrad ning laenude tagasimaksmisel tekkivate probleemide korral ei teata, kelle poole pöörduda,“ tõi Lehtsaar välja mõned kitsaskohad. Tema sõnul vajavad inimesed rohkem lihtsasti mõistetavaid praktilisi nõuandeid. „Kui näiteks vaadata tarbijaveebi minuraha.ee pankade tarbimislaenude võrdlustabelit, siis jääb silma, et laenuintressid erinevad pankades ligi kolm korda. See aga tähendab inimesele kümneid, kui mitte sadu eurosid võitu, kui enne laenuvõtmist erinevaid pakkumisi võrrelda,“ tõi Lehtsaar näite.

2012. aasta sügisel uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest hindasid oma oskusi rahaga arukalt majandada ja finantsteenuseid kasutada ebapiisavaks. „Tulemus kinnitab, et paranemisruumi on igas vanuserühmas. Lisaks täiskasvanutele mõeldud rahatarkuse koolitustele korraldasime aasta alguses ka põhikoolide lõpuklassidele sarnase mastaabiga Rahatarkuse Päeva,“ rääkis Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Finantshariduse andmine Eesti elanikele on Pangaliidu üks prioriteete. Katrin Talihärma sõnul jätkatakse rahatarkuse õpetamist ka tulevikus. Ühtlasi osaleb Pangaliit Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmis aastateks 2013-2020.

 

Lisainfo:

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.pangaliit.ee