Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Üksmeel - kiirlaenuturg vajab rohkem reguleerimist

PRESSITEADE
17. oktoober 2013

Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS ühisel ümarlauadebatil osalejad tõdesid, et mittepankadest tarbijakrediidi asutuste tegevust on vaja reguleerida ning selgitada välja valdkonnaga seotud probleemide täpne ulatus. Praegu selline ülevaade puudub.

Hetkel on kaks tarbijakrediidi turgu: üks, kus tegutsevad pangad ja mis on selgelt reguleeritud ning teine, vähemreguleeritud turg, kus tegutsevad kiirlaenuandjad. „Kiirlaenu teenust ei ole vaja keelustada, küll aga tuleb võidelda liigkasu võtmise ja tarbijate petmise ning ärakasutamisega,“ võttis Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm probleemi olemuse debatil kokku.

Kiirlaenu teenindamisega raskustesse sattunud klientide arv on viimastel aastatel kasvanud. „Ühest küljest tuleb selliseid inimesi august välja aidata ning teisalt otsida lahendusi, et selliseid probleeme üldse ei tekiks,“ viitas Nõmm kiirlaenuturu suurema reguleerimise vajadusele ning võimalikule toomisele Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

„Täna koputab suur osa pangast laenutaotlusele eitava vastuse saanud inimesi kiirlaenuettevõtete uksele. Kui pangad keelduvad laenu andmast maksevõime puudumisel lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtetest, siis tekib küsimus, miks need samad inimesed kiirlaenu nii lihtsalt kätte saavad,“ viitas Eesti Pangaliitu esindanud Annemari Õunpuu süsteemi nõrkusele. Tema sõnul on kiirlaenud hetkel võrreldavad kodusünnitusega, mida keegi ei registreeri ja millest puudub selge ülevaade.

Probleemiks on seegi, et laenu tagasimaksmisel ei tunne raskustesse sattuvad inimesed tihti oma õigusi. „Järelvalvaja ülesanne oleks jälgida, kas kiirlaenufirmad täidavad oma kohustust kontrollida laenutaotleja tausta ning selgitada kliendile lepingu tingimusi. Nii nagu pangalaenu puhul, peab ka kiirlaenude võtmine ja andmine olema vastutustundlik,“ lisas Õunpuu.

Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul vajaks reguleerimist  ka kõrvalnõuete suurus. Eriti ohtlikud on tema sõnul kõrged intressimäärad. „Kui laenu on võetud näiteks 190 eurot, siis kohtusse jõudes võib põhinõue ulatuda juba üle 1500 euro,“ tõi ta näite oma igapäevatööst. Silver-Schöbe sõnul paneb laenuandja täna kogu vastutuse laenuvõtjale. „Lepingu tingimustele allkirja andes kinnitab inimene, et on teadlik laenu ebasoodsatest tingimustest, kuid ei teadvusta seda tehes sageli võimalikke tagajärgi,“ lisas Silver-Schöbe.

Lisaks järelevalve ja regulatsioonide kehtestamise vajadusele olid debatil osalejad üksmeelel, et senisest enam tuleb panustada inimeste harimisse ja finantskirjaoskuse parandamisse. Pankade initsiatiivi kõrval oodatakse selles ka kiirlaenufirmade enda panust.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tarbijakrediidi turu reguleerimine BNS ümarlaud IMG 2775 web

Pressiteade: Üleeuroopalised maksetingimused nõuavad ka erakliendi tähelepanu

09.oktoober 2013

Täna toimunud ühisel pressibriifingul selgitasid Eesti Pangaliidu, Itella Informationi ja Viasati esindajad, millised muutused ootavad ees ettevõtteid ja erakliente seoses 1. veebruaril 2014 Eestis jõustuvate üleeuroopaliste maksetingimustega (Single Euro Paymets Area – SEPA).

Pangaliitu esindanud Olavi Lepp kinnitas pressiüritusel, et erakliendil tuleb eeskätt olla tähelepanelik jälgides panga poolt edastatavat infot. „Kõige tähelepandavam muudatus on seotud kontonumbritega, mis muutuvad rahvusvahelisele IBAN kujule. Pangad on klientidele senisest pikemale kontonumbrile üleminekul toeks konverteerides siseriikliku kontonumbri vajadusel kliendi eest IBAN kujule,“ tõdes Lepp.

Ärikliendile tähendab rahvusvahelise kontonumbri kasutuselevõtt aga muudatuste tegemist ettevõtte infosüsteemis. „Tegemist ei ole ettevõtetele küll väga suure muudatusega, kuid selle peab õigeaegselt teostama“, lisas Lepp.

Teine eraklienti puudutav muudatus on seotud seniselt otsekorralduselt e-arvel põhinevale makseteenusele üleminekuga. Otsekorralduselt e-arvele üleminevate ettevõtete kliendid jagunevad kaheks. Ühed, kellel on ligipääs internetipangale ja teised, kellel juurdepääs puudub. „Nendele, kellel on ligipääs internetipangale olemas, saadab ettevõte tulevikus arve internetipanka, kus klient saab sellega tutvuda ja kus see tasutakse automaatselt e-arve püsimakse teenuse abil. Kui kliendil ligipääs on-line pangateenustele puudub, siis lisaks panka saadetud e-arvele, saadetakse kliendile arve tutvumiseks ka paberkujul või e-posti teel. Samas ka sellisel juhul makstakse arve pangas automaatselt e-arve püsimakse teenuse abil,“ rääkis Ahti Allikas, Itella Information Groupi tootearendusjuht. „Täpsemalt informeerib oma kliente eelseisvast muudatusest iga ettevõte, kes e-arve püsimakse teenusele üle läheb,“ lisas Allikas.

Tulevikus tasub erakliendil olla tähelepanelik, et kõik tema arved edaspidi ilusti tasutud saaksid. Suur osa makseid liigub otsekorralduselt e-arve püsimaksele automaatselt,“ kinnitas Lepp. Kui aga mõni seni otsekorraldust kasutanud ettevõte uue teenusega ei liitu, siis tuleb kliendil mõelda, kuidas arved edaspidi tasutud saavad. „Info, ettevõtete kohta, kes uuele teenusele üle ei lähe, edastatakse kliendile pankade poolt,“ lisas Lepp.

Äriklienti puudutab ka uus sõnumiformaat, mille kasutuselevõtuks peavad ettevõtted samuti ettevalmistusi tegema. „SEPA tingimuste kohaselt peab makseinfo panka jõudma standardsel kujul. Uuele vormingule üleminekuks on Eestis kehtestatud aastane üleminekuaeg, see tähendab, et hiljemalt 2015. aasta veebruari alguses peavad kõik ettevõtted, kes vahetavad pangaga infot faili kujul, olema ISO20022 XML sõnumiformaadile üle läinud. Kuigi see muudatus on ettevõtetele kohustuslik alates 2015. aastast, on paljud ettevõtted eelistanud nii IBANi kui ISO20022 muudatused teha üheaegselt ning võtavad seetõttu uued sõnumiformaadid kasutusele juba täna.“ selgitas Lepp.

Ärikliendilt nõuavad muutused eelkõige eeltööd ja hoolikat planeerimist. „Esmalt tuleb selgeks teha mõisted, millest räägitakse ja seejärel vaadata muudatusi läbi oma kliendi silmade.Ettevõttele on tähtis seada prioriteedid, millised tegevused on hädavajalikud esimeses faasis ning millised muudatused võib jätta teises järjekorrast tehtavaks. Vajadusel tuleb kasutada välist abi mõjude analüüsimisel“ selgitas Ruth Kana, Viasati Baltikumi arendusjuht.

„Klientide teavitamine on regulaarne tegevus. Viasat on infot jaganud nii oma arvetel kui ka  kodulehel. Kindlasti tasub rõhku panna ka ettevõtte sisesele kommunikatsioonile, et kõik saaksid aru, millised muutused toimuvad ning mida see ettevõtte kontekstis tähendab,“ soovitas Ruth Kana.

Lisainfot Euroopa Liidu ühtse euromaksete piirkonnaga liitumise ja selle tausta kohta leiab Eesti Pangaliidu kodulehelt:

Vt ka: pressibriifingu slaidid

Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

e-arve pressibriifing IMG 2767 web

Pressiteade: Uued õppematerjalid aitavad rahatarkust õpetada nii emakeele- kui geograafiatunnis

PRESSITEADE
19. september 2013

 Uued õppematerjalid aitavad rahatarkust õpetada nii emakeele- kui geograafiatunnis

Eesti Majandusõpetajate Selts koos paljude ainete õpetajatega töötas välja õppematerjalid, mis uue riikliku õppekava ja ainekavade nõuetega arvestades aitavad finantskirjaoskust õpetada erinevate ainete tundides. Kokku koostati kõigile üldhariduskooli vanuseastmetele  36 õppematerjali kogumahus ligi 250 lehekülge.

„Koolil on vanemate kõrval väga suur roll noorte rahatarkuse kujundamisel. Uued õppematerjalid aitavad õpetajatel rahaasju süsteemselt ja lihtsalt tunnis käsitleda. Töö käigus sai selgeks, et ka kõige keerulisemaid rahamaailma küsimusi on tegelikult võimalik väga lihtsalt arusaadavaid näiteid kasutades lastele selgitada,“ tõdes Elbe Metsatalu, projektimeeskonna liige ja Eesti Majandusõpetajate Seltsi esinaine.

Õppematerjalide praktilised ülesanded annavad lastele teadmisi säästmisest ja laenamisest, mõistlikust rahakasutusest, aga ka pangakaartidest, kindlustustest, pensionist ja paljust muustki. „Näiteks kodundustundideks on Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja Kristi Teder koostanud töölehe rahvusköökidest, mille abil tutvuvad õpilased lisaks erinevate piirkondade toiduvalmistamise traditsioonidele ka piiratud eelarvega menüü koostamisega ja arvutavad toitude maksumust eri riikide valuutas,“ tõi Metsatalu näite, kuidas rahatarkust kokandustunnis õpetada saab.

„Töölehtede valmistamisel osales suur hulk erinevaid aineõpetajaid, mis näitab, et finantskirjaoskus on vajalik paljudes eluvaldkondades ja mõistliku rahakasutuse teemat tuleb lisaks majandusõpetusele käsitleda ka kirjanduses, geograafias või ka käsitöötunnis,“ tõdes Imbi Henno, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna õppekava talituse peaekspert. Tema sõnul on ettevõtmine hea näide sellest, kuidas uus riiklik õppekava on üles ehitatud. „Erinevate valdkondade vahel tuleb luua seoseid, mille tulemuseks tekib noortel arusaam, et ühiskond moodustab terviku, kus näiteks rahatarkust võib vaja minna ka sporti tehes,“ lisas Henno.

Õppematerjalide valmimise initsiatiiv tuli Eesti Pangaliidu, Finantsinspektsiooni, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja NASDAQ OMX-i Tallinna poolt. Samad osapooled toetasid töölehtede valmimist nii rahaliselt kui ekspertarvamusega.

„Mida nooremalt end rahaasjade planeerimisega kurssi viia, seda väiksem on tõenäosus, et elu jooksul tekib suuri finantsalaseid ootamatusi. Seetõttu oli Pangaliidul väga hea meel projektis eksperdina osaleda ja õppematerjalide koostajatele elulisi näiteid kasutamiseks anda,“ selgitas projektimeeskonda kuulunud Pangaliidu finantshariduse toimkonna liige Triin Messimas.

Finantskirjaoskuse õppematerjalid on aineõpetajatele kasutamiseks avaldatud Koolielu portaalis õppevaras. Töölehed on kergesti leitavad teemakohase võtmesõna või õppeaine otsingu kaudu. Lisaks õpilase töölehele on eraldi materjal õpetajale metoodilise juhendi ja õigete vastustega. Kümme töölehte tõlgitakse ka vene keelde.

Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit, tegevdirektor
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Elbe Metsatalu,
Eesti Majandusõpetajate Selts
Tel: 53021159
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Imbi Henno
Haridus- ja Teadusministeerium, peaekspert
Tel: 735 0284
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Malle Aleksius,
Finantsinspektsioon, kommunikatsioonijuht
Tel: 6680 546
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Eestis hakatakse kasutama pikemaid kontonumbreid ja otsekorralduse asendab automaatne E-arve

PRESSITEADE
03. oktoober 2013

Eestis hakatakse kasutama pikemaid kontonumbreid ja otsekorralduse asendab automaatne E-arve

2014. aasta 1. veebruarist hakkavad Eestis kehtima uued üleeuroopalised maksetingimused. Pangad ja suur osa ettevõtteid on toimuvateks muutusteks valmistumas ning jagavad inimestele muudatusi selgitavaid juhiseid. 

Eesti liitumine ühtse euromaksete piirkonna SEPAga toob inimestele kaasa kaks tajutavat muutust. Esiteks asendatakse otsekorraldused automaatselt e-arve püsimakseteenusega ning teiseks tuleb harjuda senisest pikema kontonumbriga.

„Kui ettevõtted uuele teenusele üle lähevad, muutuvad otsekorralduse maksed e-arve püsimakseteks ilma, et erakliendid peaks selleks eraldi midagi tegema,“ selgitas Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm. E-arvele ülemineku täpse aja ja lisainfo teatab kliendile iga teenust pakkuv ettevõte ise. „Tähelepanelikult tasub jälgida  selgitavaid juhiseid, mida ettevõtted saadavad klientidele elektroonilise- või tavapostiga!“ lisas Talihärm.

Kõik suuremad otsekorralduste abil arveldavad ettevõtted on praeguseks uuele teenusele  üleminekuks valmistumas. „Veel on viimane aeg seni arendustöödega oodanud ettevõtetel jalad kõhu alt välja võtta ja koostöös pangaga vajalike arendustegevustega alustada,“ tuletas Talihärm meelde. Kui praegu otsekorraldusteenust pakkuv ettevõte e-arveid kasutama ei hakka, saab eraklient sellest hiljemalt järgmise aasta algul teada oma pangalt. Siis tuleb arvete edaspidiseks tasumiseks kasutada teisi makseviise.

Kõik e-arved on kliendile nähtavad internetipangas. E-arve püsimakse teenust saab kasutada ka siis, kui puudub internetipanga leping. Sel juhul saadab ettevõte panka e-arve, mis tasutakse püsimaksega ning kliendile edastatakse info arve kohta muul ettevõttega kokkulepitud viisil, näiteks e-kirja või posti teel.

Uute teenusepakkujate e-arvetele saab püsimakse lepingut sõlmida mugavalt internetipangas ning ka pangakontorites.

2014. aasta veebruaris muutuvad ka senised kontonumbrid. Rahvusvahelisele IBAN-kontonumbrile üleminek on vajalik, et makseid saaks kogu euroalas ühtmoodi teha. Makse saaja andmed on kõigis riikides sel juhul  samamoodi esitatud. „Kontonumbrid muudetakse panga poolt rahvusvahelisele kujule automaatselt. Pangakliendil tuleb vaid harjuda senisest pikema  kontonumbriga,“ kinnitas Talihärm.

Ühtse euromaksete piirkonna tausta kohta leiab lisainfot Pangaliidu kodulehelt http://pangaliit.ee/et/arveldused/sepa

Lisainformatsioon:
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Finantskirjaoskuse parandamiseks toimub üle Eesti ligi 110 rahatarkuse koolitust

PRESSITEADE

16. september 2013

Finantskirjaoskuse parandamiseks toimub üle Eesti ligi 110 rahatarkuse koolitust

Eesti Pangaliidu, Finantsinspektsiooni ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras eestvedamisel toimuvad Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames septembris ja oktoobris üle Eesti ligi 110 rahatarkuse koolitust. Ettevõtmise eesmärk on anda finantsalaseid teadmisi ja praktilisi näpunäiteid igapäevaeluks.

„Õige aeg on õppida rahatarkust“ nime kandva koolituse tarvis on kokku pandud programm, mis aitab inimestel oma eelarvet paremini planeerida, teha mõistlikke valikuid raha kasutamisel ja lihtsamini mõista arvukaid finantsteenuseid. Koolitusi viivad läbi finantsteemadega kursis olevad eksperdid.

„Täiskasvanud Õppija Nädala raames jagatakse uusi teadmisi erinevates valdkondades, alustades tervislikust toitumisest ja rahvameditsiinist kuni psühholoogia ja rahaasjade korraldamiseni,“ räägib Harjumaa TÕN koordinaator Kaja Kalmer. Rahatarkusest kõneldes ei analüüsi tema sõnul inimesed sageli piisavalt ratsionaalselt, mida ja kui palju neil midagi vaja on, vaid teevad tihti läbimõtlematuid ja hetkeemotsioonist ajendatud kulutusi. „Kui vaadata, millele ja kuidas inimesed kulutavad, siis on finantshariduse juurutamine jätkuvalt äärmiselt vajalik, nii noortele kui ka täiskasvanutele,“ on Kalmer veendunud.

Tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja ja üks rahatarkuse koolituste läbiviijaid Heli Lehtsaar rõhutab, et finantshariduse õpetamisega tuleb algust teha juba lasteaiast „Üks viimaseid brittide uuringuid näitas, et lapsed omandavad elementaarsed rahaga ümberkäimise oskused ja hoiakud juba seitsmendaks eluaastaks. Eeskuju saavad nad aga kodust, kus vanemate teadmised rahaasjade korraldamisest ei ole selleks sageli piisavad,“ ütleb Lehtsaar.

2012. aasta sügisel uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest hindasid oma oskusi rahaga arukalt majandada ja finantsteenuseid kasutada ebapiisavaks. „Olukorra parandamiseks ongi sadakond üle Eesti toimuvat rahatarkuse koolitust ellu kutsutud. Igas paigas arutavad eksperdid täiskasvanud õppijatega, miks üldse peaks rahaasju korraldama ning mida see muudab. Lisaks tehakse läbi praktilisi harjutusi, näiteks õpitakse koostama eelarvet ja antakse ülevaade eraisikutele mõeldud laenudest,“ tutvustab Lehtsaar lühidalt koolituse sisu.

Koolituste ja maakondade TÕN-i ürituste ajakavad leiab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras kodulehelt. Kõik koolitused on osalejatele tasuta.

Rahatarkuse koolituste läbiviimise asukohtade ülevaade koos koollituse toimumise ajaga seisuga on kättesaadav siin.

 

Lisainfo:

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevjuht

Tel: 611 6567

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Malle Aleksius, Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht

Tel: 51 08 561 või 668 0546

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Vaata rahakoolituste läbiviimise asukohti täisekraanilt