Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Muretu pensionipõlv nõuab pikaajalist finantsplaneerimist

 
 Muretu pensionipõlv nõuab pikaajalist finantsplaneerimist
 
Paides sel nädalalõpul toimuva Arvamusfestivali esimesel päeval tõdesid Pangaliidu ja Praxise ühisel arutelul „Mis saab pärast esimest sammast?“ kõnelenud, et pensionieas muretuks äraelamiseks tuleb lisaks riigile ka igal inimesel endal aktiivselt pikaajalise finantsplaneerimisega tegeleda.
 
Eestlaste rahalisele tulevikule ja käitumisviisidele, mis tagaksid pensionieas varasema elustandardi, keskendunud arutelu juhtis mõttekoja Centar eestvedaja Janno Järve. Oma mõtteid jagasid laval veel SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst, Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare ja Tartu Ülikooli majandusteaduste doktorant Indrek Seppo.
 
„Eestis on alla kümne protsendi inimesi, kes teevad täna rahalisi plaane rohkem kui ühe aasta jagu ette. Esimene- ja teine pensionisammas tagavad pensionieas aga keskmiselt vaid 40% inimese viimasest palgast. Toimetulekuks on seega vaja kuskilt lisaks säästa – kuidas ja mida, see on valiku küsimus,“ ütles Janno Järve teema sissejuhatuseks. Järve sõnul on riigi kohuseks hoolitseda selle eest, et inimestele see loogika kohale jõuaks. „Selleks, et inimesed oskaksid seostada oma praegust tegevust tulevikuga on vaja kasvatada finantskirjaoskust. Kui millelegi ühiskonnas panustada, siis on see just haridus,“ lisas ta.
 
„Pensioniks säästmine on nagu talveks kartuli kõrvale panemine – ehkki keldris läheb teinekord mõni kartul mädanema, on siiski hea, kui kogu talv midagi võtta on. Need, kes sügisel kõik kartulid ära söövad, kartuses et äkki mõni neist läheb pahaks, kevadel teisi enam ei õpeta. Inflatsiooni või vähese tootlikkuse hirmus ei tasuks samuti veel raha kõrvalepanemata jätta,“ arvas Indrek Seppo.
 
Indrek Holsti sõnul ei tasu pensionifonde võrreldes lähtuda vaid ka nende minevikutootlusest. „Lisaks riigi panusele peab sama suure kaalu saama individuaalne kogumine. Instrumendi ja riski valiku võib seejuures vabamaks jätta,“ ütles Holsti. Sama meelt oli ka Kristi Saare, kelle arvates on lausa ohtlik mängida ainult ühele kaardile. „Lisaks kohustuslikule teisele sambale tuleks riskide maandamisele ka midagi muud teha - olgu selleks siis panustamine lastesse või veel parem, enese harimisse, end ümbritsevasse tugisüsteemi, ettevõtlusesse või millessegi neljandasse,“ tõi Saare näiteid.
 
Arutelus osalenute sõnul on abi ka sellest, kui keskealisena säästa oma tervist, et pensioniea saabudes oleks võimalik aktiivset elu jätkata. „Fakt on see, et lisaks riigilt pensionieas saadavale tuleb investeerida veel millessegi, mille kohta on põhjust arvata, et sellest ka 40 aasta pärast midagi alles on,“ võttis Janno Järve arutelul kõlama jäänud sõnumi kokku.
 
Lisaks Eesti Pangaliidu ja Praxise ühisele arutelule toob eile keskpäeval alguse saanud ning täna jätkuv Eesti esimene Arvamusfestival Paidesse kokku 170 kõnelejat, 45 arutelu ja 20 erinevat arvamusvahetuse platsi.
 
 
Lisainformatsioon:
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
 
IMG 0974 web 
 
IMG 0977 web

Pressiteade: Pangaliit kutsub Arvamusfestivalile kaasa mõtlema

Pangaliit kutsub Arvamusfestivalile kaasa mõtlema

Eesti Pangaliit osaleb 16.-17. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil ja kutsub aktiivseid kodanikke aruteludes kaasa mõtlema. Pangaliidu ja Praxise ühise arutelu keskmes on meie rahaline tulevik ja käitumisviisid, mis tagaksid muretuma äraelamise ka pensionieas.

Reedel 16. augustil kell 13.00 ootame avatud arutelule „Pensionär 2050“ eeskätt kõiki noori, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1988-1990. „Meie eesmärk on, et 2050. aasta ümbruses pensionile jäävad noored mõtleksid ja teadvustaksid endale, milliseks kujuneb nende pensionipõlv tänase käitumise põhjal. Osaleda võivad loomulikult ka need, kel huvi lihtsalt kaasa rääkida – keegi passist vanust kontrollima ei hakka,“ selgitas Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm. Arutelud toimuvad väiksemates gruppides, mida juhivad SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, NASDAQ OMX kommunikatsioonijuht Ott Raidla ja Pelgulinna Gümnaasiumi inglise keele, matemaatika ja majandusõpetaja Kristi Saare.

Pärast avatud arutelu debateerivad festivali ühel pealaval mõttekoda Centari eestvedaja Janno Järve juhtimisel Triin Messimas, Kristi Saare ja Tartu Ülikooli majandusteaduste doktorant Indrek Seppo teemal „Mis saab pärast esimest sammast?“.

Finantshariduse ekspertide sõnul ei pöörata täna piisavalt tähelepanu rahaasjade pikaajalisele planeerimisele, mistõttu on inimestel tekkinud eksklik kujutelm, et praeguse penisonisüsteemi alusel on eakana võimalik muretult elada. „Tänane keskmine vanaduspension on ca 40% keskmisest palgast. See tõestab, et pensioniea nautimiseks ei piisa üksnes riigile lootmisest. Arutlejad jagavad oma nägemust sellest, mida saab ja tuleks olukorra paranemiseks ära teha igal inimesel endal ning mida tasub oodata tööandjalt, pankadelt ja riigilt,“ rääkis Talihärm.

Noortel, kellel on soov avatud arutelul osaleda, palub Pangaliit enda huvist eelnevalt märku anda, kirjutades aadressile  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. . Ka on võimalus kohaletulnutel sekkuda oma küsimuste ning seisukohtadega suurel laval toimuvasse arutelusse. Täpsemat infot programmi ja muud festivali puudutava kohta leiab www.arvamusfestival.ee.

 Lisainformatsioon:

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pressiteade: Fondijuhid: igaüks vastutab oma pensioni eest ennekõike ise


18. aprill 2013

Fondijuhid: igaüks vastutab oma pensioni eest ennekõike ise

Eile BNSis toimunud  ümarlauadebatil tehti ettepanekuid, kuidas inimeste pikaajalist kindlustatust parandada ning arutati selle üle, mille järgi valida pensionifondi.

Kolmandal Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS koostöös korraldatud ümarlauadebatil  osalesid kõigi teise samba pensionifondide pakkujate juhid. Vestlusringis osalenud olid ühisel meelel, et pensionipõlve kindlustamine sõltub ennekõike inimesest endast ja alles seejärel riigi, tööandja ja pankade poolt astutavatest sammudest. “Inimene on täna endale ise pensionimaksja, maksame endile ette,” sõnas SEBi Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. “Riik saaks aidata näiteks sel moel, kui muudaks teise samba fondid paindlikumaks, nii et inimesed saaksid ise osamakset suurendada või tööandajad teise sambasse sissemakseid teha,” pakkus Swedbanki Investeerimisfondide esindaja Loit Linnupõld.

Teemaks tõusis ka tootlus ja see, kas tegu peaks olema pensionifondi valikul peamise kriteeriumiga. Andres Viisemann LHV-pangast kinnitas, et see peaks olema esmane valiku alus. Danske Capitali pensionifondide juht Silja Saar aga kinnitas, et tootluse kõrval tuleks samavõrra vaadata ka fondi riskisust. “Pensionisäästude puhul on tegemist pikaajalise rahakogumisega ning suuremat tootlust on võimalik saavutada vaid suuremaid riske võttes,” kinnitas ka Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel. SEBi Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst lisas, et pensionikogujatel tuleks õppida tegema vahet riskantsetel ja vähem riskantsetel fondidel. “Täna oleme kümne aastaga kogunud teise sambasse kuus protsenti, see on vaid väike hulk inimeste pensionipõlve kindlustatusest. Inimeste teadlikkus peab tõusma ja selle eest tuleb seista nii riigil kui ka teenusepakkujatel,” kinnitas Holst. Ühiselt rõhutati finantshariduse andmise tähtsust koolides, et noortel, kes pensionifondi valima hakkavad, oleks algteadmine ja oskus võrrelda pakutavaid fonde adekvaatselt. Loit Linnupõllu sõnul peaksid noored investeerima pigem riskantsematesse fondidesse ning mitte laskma endale pensionifondi loosida.

Kõik vestlusringil osalenud nõustusid, et Eesti pensionisüsteemis tuleks edaspidi pensionivara praegusest rohkem koguda, et tagada tulevastele pensionäridele piisav sissetulek. Holsti sõnul on seni laiemalt lahti mõtestamata, kui palju on ühiskond nõus maksma, et pensionile minejate kindlustatuse tase küüniks Euroopa tavapärasele tasemele. Fondijuhtide kinnitusel peaks see tase jääma 65–70 protsendi juurde viimasest palgast. Eesti praeguse süsteemi parandamiseks tuleks teise pensionisambasse mineva makse määra tõsta seega püsivalt üheksale protsendile palgast, nenditi ühiselt.

“Teise sambasse kogutav kuus protsenti tagab inimesele pensionipõlveks keskmiselt vaid kaks aastapalka. Vajadus on aga kordi suurem, seetõttu tuleb üha rohkem mõelda kolmanda samba ehk vabatahtliku pensionifondi kogumise peale,” kinnitas ERGO fondijuht Madis Reinumägi. 

Olulist rolli pensionipõlve kindlustamisel nägid fondijuhid ka tööandjatel. “Näiteks Soomes on aastaid võrreldes Eesti kuue protsendiga kogutud teise sambasse palgast 22 protsenti. See on valdavalt tööandjapension,” kinnitas Tagel. Kolmandasse sambasse kogumise võimalus on Eestis olemas olnud kolmandiku võrra kauem kui kogumispensioni teine sammas. Sellest hoolimata on kolmandasse sambasse kogunenud vaid veidi enam kui kaheksandik teise sambasse kogunenud raha mahust.

Aruteluringis osalesid Indrek Holst SEB pangast, Loit Linnupõld Swedbankist, Angelika Tagel Nordea Pangast, Silja Saar Danske Capitalist, Andres Viisemann LHV Pangast ja Madis Reinumägi ERGO kindlustusest.
 
Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliidu Rahatarkuse Päev

Pangaliit korraldab põhikoolide lõpuklassis üle Eesti rahatarkuse päeva

Eesti Pangaliit korraldab 16. jaanuaril rahatarkuse päeva, mille käigus jagavad liidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis üle Eesti.

Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on finantsharidus liidu üks esmatähtsaid tegevusvaldkondi. “Eestimaalaste finantsteadlikkuse suurendamine on Pangaliidu jaoks lähiaastate üks tähtsamaid eesmärke ja uue algatusena ellu kutsutud rahatarkuse päeva mõte on anda kooliõpilastele alusteadmisi, kuidas arukalt raha-asju korraldada, “ selgitas Talihärm.

Talihärma sõnul lähevad pangatöötajad esimesel korral tundi andma põhikooli lõpetajatele ehk 9. klassidesse, aktsioonist võtavad osa Swedbanki, SEB, Danske, Nordea, LHV, Krediidipanga, Citadele, Äripanga, BIGPANGA ning UniCredit Panga töötajad. Antava tunni pikkuseks on 45 minutit ja tunni soovitusliku õppematerjali on aidanud koostada Pangaliidu finantshariduse toimkond.

Ajakirjanikel, kes soovivad tunni läbiviimisest täpsemat ülevaadet või tahavad tundi mõnes osalevas koolis külastada, palume kontakteeruda otse projektis osalevate koolidega. Koolidest, kus rahatarkuse päev toimub saab ülevaate Google kaardirakendusest aadressil: http://goo.gl/maps/ONKQg.

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

template BG

Pangaliidu ja BNSi ümarlauadebatil vaadati Eesti pensionisüsteemi tulevikku

Pangaliidu ja BNSi ümarlauadebatil vaadati Eesti pensionisüsteemi tulevikku

Pangaliit korraldas 17. aprillil koostöös uudisteagentuuriga BNS ajakirjanikele suunatud ümarlaudade sarja järjekordse debati. Seekordne debatt keskendus Eesti pensionisüsteemi sisulistele küsimustele. Luubi alla võeti nii riigi, pankade, tööandjate kui ka üksikisikute roll muretuma pensionipõlve kindlustamisel.

Vestlusringis osalenud olid ühisel meelel, et muretu pensionipõlve kindlustamine sõltub ennekõike inimesest endast ja alles seejärel riigi, tööandja ja pankade poolt astutavatest sammudest. Tulevikku silmas pidades on võtmesõnadeks teadlikkuse kasvatamine, muudatused haridussüsteemis, teadlikud valikud  ja ajaga kaasnev kogemus. Fondijuhtide sõnul tuleb tõsta pensionifondidesse säästmise määra – elustandardi pensionieas säilitab pension suurusega 60-75% viimasest palgast.   

Aruteluringis osalesid Indrek Holst SEB pangast, Loit Linnupõld Swedbankist, Angelika Tagel Nordea Pangast, Silja Saar Danske Capitalist, Andres Viisemann LHV Pangast ja Madis Reinumägi ERGO kindlustusest. Vestlusringi modereeris BNSi vastutav peatoimetaja Ainar Ruussaar.

Vaata lisaks:
Äripäev: http://äripäev.ee/Default.aspx?PublicationId=32411a3f-6c45-4bdc-bce7-32c0673178f8
ERR: http://vikerraadio.err.ee/klipp?main_id=4665637&s=start
ERR: http://uudised.err.ee/?06277369