Eesti Pangaliit

Uudised

Eesti maksekeskkonnas toimuvad 2014. aasta alguses olulised muutused

Pressiteade
31. jaanuar 2013.a.

Eesti maksekeskkonnas toimuvad 2014. aasta alguses olulised muutused
2014. aasta 1. veebruarist hakkavad Eestis kehtima uued üleeuroopalised maksetingimused. Pangaliit, Eesti Pank ja Rahandusministeerium andsid tänasel pressibriifingul ülevaate maksetingimuste muudatuste sisust ja planeeritud tegevustest.

Muutub klientide kontonumber
Seni siseriiklikult kasutatavate kontonumbrite teisendamisega rahvusvahelisele (IBAN) kujule muutuvad kontonumbrid 20 kohaliseks. IBAN võimaldab maksete samaväärset töötlemist kogu euroalas. Pangasüsteemides muudetakse kontonumbrid rahvusvahelisele kujule automaatselt, st et näiteks püsi-, määratud- ja sagedaste maksete andmeid ei pea kliendid ise muutma hakkama.  Samuti näevad kliendid edaspidi oma kontonumbreid pangas uuel rahvusvahelisel kujul.

Ärikliendid, kelle äripartnerite ja töötajate kontonumbrite andmebaasid tuleb uuendada, saavad kontonumbreid konverteerida Pangaliidu kodulehel. Suuremahulise andmebaasi konversiooni läbiviimiseks saab oma infosüsteemis kasutada ka teisendamise lähtekoodi, mis on samuti avalikustatud Pangaliidu kodulehel.

Otsekorraldus muutub e-arvel põhinevaks püsimakseks
Senine otsekorraldusteenus asendatakse e-arvel põhineva püsimakse teenusega. Eraklientidele toimub teenuse vahetus automaatselt ning senised otsekorralduslepingud teisendatakse kliendi nõusolekul e-arve püsimakselepinguteks. Ettevõtted peavad koos pangaga välja arendama suutlikkuse standardse e-arve väljastamiseks.

Muutuvad suhtlussõnumid
Praegu äriklientide poolt pangaga suhtlemiseks kasutatavad automatiseeritud suhtlussõnumid on pankade lõikes ühtlustamata, ega vasta ISO standardile. Pangaliidu juures välja töötatud Pank-Klient ja Klient-Pank suhtlussõnumeid hakkavad pangad toetama hiljemalt 2014.a. 1 veebruarist.

Pressibriifingu slaidid:
Ühtne euromaksete piirkond - SEPA - Mihkel Nõmmela
EL elektrooniliste maksete regulatsioon – EL määrus nr 260/2012 (SEPA määrus)
Muudatused maksekeskkonnas - Olavi Lepp
 
Lisainformatsioon:
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


 
Katrin Talihärm, Olavi Lepp ja Thomas Auväärt


Maksekeskkonnas 2014.a. 1. veebruarist toimuvatest muudatustest andsid ülevaate Katrin Talihärm (Pangaliit), Olavi Lepp (Swedbank), Thomas Auväärt (Rahandusministeerium) ja Mihkel Nõmmela (Eesti Pank)
Foto: Toomas Toomsalu/BNS
 

Pangaliit korraldab põhikoolide lõpuklassis üle Eesti rahatarkuse päeva

EESTI PANGALIIT
 
PRESSITEADE
11. jaanuar 2013
 
Pangaliit korraldab põhikoolide lõpuklassis üle Eesti rahatarkuse päeva
  
Eesti Pangaliit korraldab 16. jaanuaril rahatarkuse päeva, mille käigus jagavad liidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis üle Eesti.
 
Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi sõnul on finantsharidus liidu üks esmatähtsaid tegevusvaldkondi. “Eestimaalaste finantsteadlikkuse suurendamine on Pangaliidu jaoks lähiaastate üks tähtsamaid eesmärke ja uue algatusena ellu kutsutud rahatarkuse päeva mõte on anda kooliõpilastele alusteadmisi, kuidas arukalt raha-asju korraldada, “ selgitas Talihärm. 
 
Talihärma sõnul lähevad pangatöötajad esimesel korral  tundi andma põhikooli lõpetajatele ehk 9. klassidesse, aktsioonist võtavad osa Swedbanki, SEB, Danske, Nordea, LHV, Krediidipanga, Citadele, Äripanga, BIGPANGA ning UniCredit Panga töötajad. Antava tunni pikkuseks on 45 minutit ja tunni soovitusliku õppematerjali on aidanud koostada Pangaliidu finantshariduse toimkond.
 
Ajakirjanikel, kes soovivad tunni läbiviimisest täpsemat ülevaadet või tahavad tundi mõnes osalevas koolis külastada, palume kontakteeruda otse projektis osalevate koolidega. Koolidest, kus rahatarkuse päev toimub saab ülevaate Google kaardirakendusest aadressil: http://goo.gl/maps/ONKQg.
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 

Pangaliidu ja BNSi esimene pressile suunatud ümarlauadebatt lahkas Euroopa võlakriisi

Pangaliidu ja BNSi esimene pressile suunatud ümarlauadebatt lahkas Euroopa võlakriisi

Pangaliit korraldas 1. novembril koos uudisteagentuuriga BNS esimese ajakirjanikele suunatud ümarlaudade sarja ürituse. Sarja avasid liidu liikmespankade juhid, arutledes teemal “Diagnoos Euroopale ja mõju Eestile”.

Luubi alla võeti võlakriis ja majandusarengu väljavaated ning ühtse Euroopa pangandusliidu loomine ja mõju pankade järelevalvele, hoiuste tagamisele ning kriisihaldusele. Aruteluringis olid liidu juhatuse esimees Priit Perens (Swedbank), Riho Unt (SEB), Aivar Rehe (Danske Bank), Vahur Kraft  (Nordea Bank) ja Taavi Laur (Unicredit Bank) ning moderaatorina BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar. Järgmised sarja üritused on kavandatud veebruari, maisse, septembrisse ja novembrisse 2013. 


Loe lisa:
Äripäev: Priit Perens: EL-i võlakriisi põhjustas üle jõu elamine
E24: Eesti pankurid võlakriisile kiiret lahendust ei näe


Pangaliidu ja BNSi teisel ümarlauadebatil arutati elanike finantskirjaoskuse teemadel

Pangaliidu ja BNSi teisel ümarlauadebatil arutati elanike finantskirjaoskuse teemadel

Pangaliit korraldas 9. jaanuaril koostöös uudisteagentuuriga BNS ajakirjanikele suunatud ümarlaudade sarja teise ümarlauadebati. Seekordne debatt keskendus Eesti elanike finantskirjaoskuse tasemele, kitsaskohtadele ning arengusuundadele.

Vestlusringis jäi kõlama osalenute ühine mure, et kliendid pöörduvad probleemide tekkides liialt vähe abi saamiseks panga poole. Probleemide ärahoidmiseks soovitati ennekõike vaadata isiklikke finantsküsimusi pikemas perspektiivis, mõelda suuremad tarbimisotsused põhjalikumalt läbi ning avada end enam investeerimisvõimalustele. Ka pankade enda rolli lepingute lihtsamaks muutmisel peeti oluliseks. Finantshariduse üldise olukorra parandamisel oli osalejate pilk suunatud ennekõike noortele, kellest loodetakse kasvatada finantsasjadest teadlikum põlvkond.

Aruteluringis olid Swedbanki eraisikute teabekeskuse juht Anne Kalberg-Sägi, SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, LHV panga maaklertegevuse juht ja Investeerimiskooli vedaja Alo Vallikivi ning Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Vestlusringi modereeris BNSi vastutav peatoimetaja Ainar Ruussaar.

Loe lisa:

Äripäev: „Rahaplaneerimine Eesti moodi: arve tühi“
BNS/Delfi: „Pangad: ka meie õppisime majanduskriisi kogemusest“
Rup.ee: „Ümarlaual räägiti finantskirjaoskuse parendamise vajalikkusest“
ERR Aktuaalne Kaamera: Pankade ja tarbijakaitseameti esindajad leidsid, et Eestis peaks kasvatama põlvkonna, kes oleks rahaasjade planeerimisel ja finantsotsuste tegemisel targem ja arukam
Eesti Päevaleht:„Inimesed peaksid kulutused paremini läbi mõtlema“ 
Eesti Päevaleht:„Meie aja kangelased. Kuidas käitub rahaga uus „võitjate põlvkond“?“ 

 

Pressiteade: Pangaliit analüüsib hüpoteekvõlakirjade turule toomise võimalusi

EESTI PANGALIIT
 
PRESSITEADE
31. oktoober 2012
 
Pangaliit analüüsib hüpoteekvõlakirjade turule toomise võimalusi
 
Eesti Pangaliidu juhatuse korralisel töökoosolekul vaeti eile hüpoteekvõlakirjade turule toomise võimalusi, mille eesmärk on eluasemelaenuturu mitmekesisem rahastamine ja uute kohalike finantsinstrumentide loomine.
 
“Liidu liikmespangad on ühisel nõul, et esimese sammuna on vaja põhjalikult läbi kaaluda hüpoteekvõlakirjade turule toomise majanduslik ja õiguslik mõju, “ võttis liidu tegevdirektor Katrin Talihärm arutatu kokku. Talihärmi sõnul otsustati liidu juurde moodustada töörühm analüüsi tegemiseks, mille tulemusel otsustatakse, kas uute Euroopa Liidu finantsregulatsioonide valguses on hüpoteekvõlakirjade turule toomine pankade jaoks huvipakkuv
 
Pangaliit annab lähemaid kommentaare hüpoteekvõlakirjade turule toomise idee kohta pärast analüüsi valmimist. Töögrupi esialgset  kokkuvõtet ootab juhatus 2013.a. kevadel.
 
Hüpoteekvõlakiri on võlakiri, mille tagatis on kinnisvara. Hüpoteekvõlakirju saab väljastada, konverteerides kinnisvaraga tagatud hüpoteeklaene võlakirjadeks. Hüpoteekvõlakirja emitent kannab laenuvõtjate krediidiriski ja investor võtab intressiriski ning riski, et laenuvõtja täidab tähtaegselt oma laenukohustuse. Hüpoteekvõlakirjade pakkumine Eestis eeldab uut seadust ja olemasolevate õigusaktide muutmist.
 
 
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.