Eesti Pangaliit

Uudised

Pressiteade: Finantsaabits anti välja ka venekeelsena

Pressiteade
23.oktoober 2012
 
Finantsaabits anti välja ka venekeelsena
 
Nüüdsest on digilevis huvilistele kättesaadav venekeelne finantsaabits, mis on tarvilik lugemine igaühele, kes soovib omandada algteadmisi või saada lisainfot oma isiklike rahaasjade arukamaks korraldamiseks.
 
„Venekeelse finantsaabitsa väljaandmine koostöös Finantsinspektsiooni ja NASDAQ OMX Tallinna börsiga on oluline verstapost finantshariduse edendamisel Eestis“, ütles Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Tälihärm. Ta lisas, et inimeste finantsteadlikkuse suurendamine on Pangaliidu jaoks praegu üks tähtsamaid eesmärke.
 
Finantsaabits käsitleb teemasid alates rahaasjade planeerimisest, säästmisest ja laenamisest kuni investeerimise ja pensioni kogumiseni. Raamat on abiks igaühele, kes soovib oma rahaasju arukalt korraldada. Samuti on finantsaabits huvitav ja kasulik abivahend eelkõige majandus- ja ettevõtlusõpetajatele, aga kamatemaatika-, ühiskonnateaduste, sotsiaalteaduste õpetajatele, kes tahavad tundide läbiviimisel kasutada mõjusaid elulisi näiteid.
 
Tänasest kättesaadava venekeelse finantsaabitsa tõlke ja e-raamatu loomist rahastas Eesti Pangaliit. Raamat põhineb 2011. aasta alguses välja antud eestikeelsel Finantsaabitsal:
 
Finantsaabitsa koostamisel kasutati tarbijaveebi minuraha.ee, pensionikeskus.ee ja, NASDAQ OMX Tallinna börsi kirjastatud raamatute „Investeerimise teejuht” ja „Väärtpaberite teejuht” materjale. Raamatu koostaja Villu Zirnaski kirjutatud tekstide lugemise teevad lihtsaks elulised näited ja meelespead, vürtsi lisavad humoorikad illustratsioonid. Aabitsa pani vene keelde ümber Ljudmilla Bezrukova, toimetas Natalia Maltseva-Zamkovaja.
 
Raamatu venekeelse versiooni levitamist korraldab Eesti Digiraamatute Keskus. Erinevad elektroonilised versioonid võib leida siit: www.rahakompass.ee ja  http://www.minuraha.ee/Finantsaabits_rus
 
Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Ott Raidla
NASDAQ OMX Tallinna börs
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Tel:  6408862
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Leonore Riitsalu
Finantsinspektsioon
Tarbijahariduse projektijuht
Tel: 668 0820
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 

Pressiteade: Pangalaen.ee seab ohtu tarbija isikuandmed

Pressiteade
16.oktoober 2012
 
Pangalaen.ee seab ohtu tarbija isikuandmed
 
Vastavatud laenupakkumiste võrdlusportaali www.pangalaen.ee tegevus ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse ega tarbijakaitseseadusega ega tee koostööd Pangaliidu liikmespankadega
 
Vastavatud laenupakkumiste võrdlusportaal www.pangalaen.ee kogub oma veebilehel laenutaotlejate isikuandmeid ning edastab need lisaks pankadele ka teistele finantsteenuse pakkujatele, sh kiirlaenufirmadele. Personaalset infot, sh laenutaotleja sissetuleku, kohustuste, tööandja ja põhipanga kohta käivat teavet kogutakse, töödeldakse ja edastatakse ebaturvaliselt. Samuti võtab teenusepakkuja kasutajatingimustega nõustunult õiguse infot oma äranägemise järgi kolmandatele isikutele edastada.
 
Pangalaen.ee veebilehel pole infot teenusepakkuja kohta, samuti pole isiklike andmete veebikeskkonda sisestamisel võimalik veenduda, et andmete töötleja on võimeline vastutama nende andmete konfidentsiaalsena hoidmise eest. Kasutajatingimustega nõustumisega annab klient veebikeskkonna pidajale muuhulgas ka volituse teha toodete pakkumiseks vajalikke päringuid, mis hõlmavad muuhulgas kasutaja töösuhet, laenuandmeid, elanikeregistri, maksuandmeid ja muid vajalikke andmeid. Kasutajatingimustega nõustudes annab klient portaalile pangalaen.ee väga suure voli isiku kohta info saamiseks, samas välistab  igasuguse vastustuse võimalike kahjude eest.
 
„Kuivõrd sellisel kujul kliendiandmete edastamine ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, on mitmed pangad kontakteerunud teenusepakkujaga ja palunud e-posti teel klientide andmete edastamine lõpetada. Seni on portaali omanik andmete edastamise lõpetamisest keeldunud põhjendades seda keskkonna tööpõhimõttega”, selgitas Pangaliidu taunivat seisukohta liidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
 
Finantsteenuse valikut hõlbustava teenuse pakkumine on tarbijate huvides eeldusel, et arvestatakse täielikult isikuandmete kaitse, tarbijakaitse- ja muudest seadustest ning ärieetikast tulenevate nõuetega. „Tänasel kujul pangalaen.ee kodulehel pakutav teenus ei täida oma eesmärki tarbija valiku hõlbustamisel ning seab ohtu kliendiinfo konfidentsiaalsuse”, lisas Talihärm.
 
Lisainfo:
Katrin Talihärm
Tegevdirektor
Eesti Pangaliit
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.pangaliit.ee
 

Pressiteade: Eesti Pank juhib maksekeskkonna SEPA nõuetega vastavusse viimist

Eesti Pank
Pressiteade
7. juuni 2012 
 
Eesti Pank juhib maksekeskkonna SEPA nõuetega vastavusse viimist
 
Eile kohtusid Eesti Pangas keskpanga, pangaliidu, rahandusministeeriumi ning turuosaliste esindajad, et alustada koostööd selle nimel, et tagada Eesti inimeste jaoks võimalikult sujuv üleminek SEPA (Single Euro Payments Area) reeglitele vastavatele maksetele ja arveldustele. 
 
Aprillis loodud Eesti maksekeskkonna foorumi esmane eesmärk on tagada koostöös turuosalistega, et Eestis kasutatavad tavamaksed ja otsekorraldused vastaks 2014. aasta veebruariks ühtsetele üleeuroopalistele SEPA tingimustele. See tähendab, et inimesed ja ettevõtted saavad ühe pangakonto ja maksekaardi abil teha euromakseid üle kogu Euroopa. Foorumi arutelu kasutavad keskpank, rahandusministeerium ja eelkõige pangaliit SEPA-le üleminekut puudutavate otsuste langetamisel.
„Foorumi eesmärgiks on saada SEPA muutuste ettevalmistamiseks ühte paati kõik asjaosalised – pankade, ettevõtete, kaupmeeste, riigiasutuste ja tarbijate esindajad. Väga oluline on, et SEPA-le üleminekuga ning ettevõtete toetamisega arvestaks infosüsteemide ja raamatupidamistarkvara arendajad. Foorumi abil kaasame kõikide teadmised ja oskused, et teha sujuvaks üleminek SEPA-maksetele, mis 20 kuu pärast mõjutab kõiki eestlasi,“ ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.
 
2014. aasta alguseks peavad kommertspangad arendama välja makselahendused ning ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara ja täiustama arvete esitamist. Eesti Pank peab uuendama pankadevahelist jaemaksesüsteemi, et tagada riigisiseste pankadevaheliste maksete senine kvaliteet, piiriüleste euromaksete arveldamine ja võimalikult võrdsed konkurentsitingimused kõikidele pankadele. 
   
Eesti maksekeskkonna foorum loodi 2012. aasta aprillis Eesti Panga, Eesti Pangaliidu ja rahandusministeeriumi koostööna, foorumit juhib keskpanga asepresident Madis Müller. Üksikasjalikumat teavet foorumi, seal käsitletavate teemade ja osalejate kohta saab aadressilt www.pangaliit.ee/maksefoorum
 
 
SEPA kohta on täpsem info Eesti Panga veebilehel www.eestipank.ee/sepa
 
Lisateave:
Ingrid Mitt
avalike suhete allosakond
Eesti Pank
eurosüsteem
tel: 668 0965, 512 6843
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
meediapäringud: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pangaliit ei toeta finantstehingute maksu kehtestamist

Pangaliit ei toeta finantstehingute maksu kehtestamist. Maksu kehtestamine peaaegu kõikidele finantstehingutele sõltumata sellest, kas need tehingud olid viimastel aastatel kogetud kriisi ja pankade riikide poolt toetamise põhjuseks või mitte, on põhjendamatu ja vastuolus maksu sihtotstarbega. Finantstehingute maksu mõjude hindamisel peaks lähtuma ennekõike Eesti turu ja investorite üldistest huvidest – kuivõrd kulukaks muutub tehingute tegemine keskmisele Eesti investorile ja ettevõtjale.
 
Kriiside ennetamiseks ja finantsturgude usaldusväärsuse tagamiseks tuleb leida teised meetmed, mis ei kahjusta turgude tavapärast toimimist. Ühetaolisest maksustamisest kõrvalekalduv sektoripõhine maksustamine mõjub tõenäoliselt pärssivalt mitte ainult finantssektori tegevusele, vaid ettevõtlusele laiemalt, mõjutades nii investoreid, emitente, finantsasutusi kui ka börsi. Arvestada tuleb sellega, et Eesti kapitali- ja investeerimisteenusteturg on väike, samuti on väike kohalike investorite aktiivsus ja emitentide huvi kaasata vahendeid kapitaliturgudelt.
 
Pangaliit juhib ka tähelepanu asjaolule, et üldine põhimõte nt tulumaksu ja käibemaksu puhul on topeltmaksustamise ja kumulatiivse maksukulu vältimine. Finantstehingute maksu puhul näib aga topeltmaksustamine olevat läbiv põhimõte. Tänase info põhjal ei saa välistada  isegi kolme- või neljakordset maksu kogumist ühelt tehingult (s.t. maksustatakse ühe ja sama tehingu erinevaid osapooli ja teenuse osutajaid).
 
Kui maks kohalduks ainult teatud liikmesriikidele (sh Eesti), siis  avatud konkurentsikeskkonnas liiguvad kapitalituru- ja finantstehingud EL-i sees turgudele, mis pakuvad soodsamaid tingimusi. Kui maks kohalduks kogu EL siseturule, suurendaks see kapitali liikumist väljaspool EL-i asuvatesse finantskeskustesse ja tõenäoliselt võivad kaasneda negatiivsed mõjud EL-is tegutsevate turuosaliste konkurentsiolukorrale võrreldes teistes regioonides tegutsevate finantsasutustega. Seda riski oleks võimalik maandada üksnes finantstehingute maksu kehtestamisega globaalse maksuna.
 
Arvestades Eesti turu väiksust, ei tohiks Eesti toetada lahendusi, mis asetaksid Eesti turu halvemasse konkurentsi olukorda. Hinnates finantstehingute maksu initsiatiivi koosmõjus teiste Euroopa Liidu finantssektorit puudutavate initsiatiividega (nt finantssektori regulatsiooni üldine kasv ja selle järgimise kulu, Target2Securities projekt, mis lihtsustab väärtpaberite piiriülest arveldamist jt), siis sõltub seisukoht finantstehingute maksu osas sellest, millisena me soovime näha Eesti finantsturgu kesk-pikas ajahorisondis.

Pressiteade: Selgusid 2011. aasta parimad pangandusteod

Pressiteade
31.mai 2012
 
Selgusid 2011. aasta parimad pangandusteod
 
Konkursil Pangandustegu valis žürii 2011. aasta parimaks pangateenuseks Swedbanki rahaplaneerija, rahvahääletuse võitjaks osutusid SEB finantsabimehed era- ja ärikliendile.
 
Pangaliidu korraldataval Pangandusteo konkursil hindas žürii 2011. aasta parimaid pangatooteid ja –teenuseid. Kuue lõppvooru pääsenud võistlustöö seast osutus parimaks Swedbanki rahaplaneerija. Online-hääletusel said publiku lemmiku tiitli SEB finantsabimehed era- ja äriklientidele.
 
Žürii tööd juhtinud Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul oli kõigile lõppvooru pääsenud konkursitöödele iseloomulik, et lahendused lähtusid kliendi kasust ja kasutusmugavusest. “See, et preemia saajate hulka sattus lausa kaks rahaasjadest ülevaadet andvat teenust, räägib finantskirjaoskuse üha olulisemaks pidamisest nii pankade tootearenduses kui klientide endi seas,” kommenteeris Talihärm.
 
Žüriipreemia pälvinud Swedbanki rahaplaneerija võimaldab eraklientidel näha automaatselt kulu- ja tulugruppidesse jaotatud ülevaadet oma pangatehingutest ning rahaasju planeerida. Publikupreemia saanud SEB finantsabimehed võimaldavad aga klientidel saada terviklikku ülevaadet nii eraisiku kui ettevõtte rahaasjadest.
 
Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktori Ulla Ilissoni sõnul on pank aastaid tegelenud sellega, et Eesti inimeste teadmised rahaasjade planeerimisest kasvaksid. “Pere eelarve planeerija on üks osa selle valdkonna tegevustest, mille kliendid väga kiiresti omaks võtsid. Seda tõestab ka tänaseks 20 000 tõusnud ja jätkuvalt kasvav kasutajate hulk. Oleme oma klientidega igapäevaselt kontaktis ja kasutame nende tagasisidet, et asja veelgi paremaks muuta,” rääkis Ilisson ja lisas, et näiteks võimalus kasutada rahaplaneerijat kõigi pere kontode peal ühiselt lisati just klientide tähelepanekute alusel.
 
“Nii era- kui äriklientide finantsabimeeste väljatöötamisel oli märgilise tähtsusega panga arusaam, et me ei tohiks hoida oma finantsanalüüsi võimekust vaid endale, vaid peaksime leidma tee, kuidas see klientidele nähtavaks muuta. Olen kindel, et tänu nendele finantsabimeestele hoiavad nii era- kui ärikliendid reaalselt kokku nii aega kui raha. Oluline oli ka see, et mõlemad abimehed said nii head, et meie sõsarpangad Baltikumis võtsid need kasutusele - seega suutsime luua ekspordipotentsiaaliga lahenduse,” tundis rõõmu äriklientide finantsabimehe väljatöötamist juhtinud SEB äriarendusjuht Andra Altoa.
 
Pangandusteo žüriisse kuulusid Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Postimehe majandustoimetuse juhataja Kaja Koovit ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. Žüriid juhtis Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
 
Pangaliidu 20. aastapäevale pühendatud Pangandusteo konkursil võisid kandideerida Eestis tegutsevad pangad kas iseseisvalt või koos koostööpartneriga. Konkursile sai esitada võistlustöid, mis said klientidele kättesaadavaks 2011. aastal.
 
Lisainfo:
Katrin Talihärm
Tegevdirektor
Eesti Pangaliit
Tel: 611 6567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.pangaliit.ee