Kodumajapidamiste laenuportfell kasvas aasta jooksul pea poole miljardi euro võrra. Ettevõtete laenumaht kasvas aastaga umbkaudu 650 miljoni euro võrra. Nii eraisikud kui ettevõtted võtsid enim uusi laene detsembris, vastavalt 241 ja 809 miljonit eurot. Aktiivselt võtsid pered uusi laene ka mais, oktoobris ja novembris, kui uute laenud tase ületas samuti 200 miljoni piiri kuus. Ettevõtete jaoks oli laenuaktiivsuselt teine kuu aga juuni, kui uute laenude maht oli ligemale 607 miljonit eurot.
Kui 2021. aasta algul oli laenumaksepuhkusel 5731 leibkonda ja 1436 ettevõtet ning veel pool aastat varem ligemale 23 000 laenuvõtjat, siis 2021. aasta teiseks pooleks oli maksepuhkusel vaid 1918 leibkonda ja 143 ettevõtet. Seejärel peatas Pangaliit maksepuhkuse andmete kogumise, kuna probleemsete laenude portfell oli kahanenud väga väikeseks. Sama näitab ka enam kui kaks kuud makseraskustes olevate laenude püsivalt rekordmadal hulk pankade laenuportfellis. Aasta algul oli selliseid laene pankade portfellis kokku veidi enam kui 100 miljoni euro ulatuses, aasta lõpuks aga veidi üle 40 miljoni euro. Ettevõtete probleemsete laenude maht on kahanenud umbes poole võrra, jõudes 24 miljoni euroni, kodumajapidamistel aga pea 3,5-kordselt – 61 miljonilt vähem kui 18 miljoni euroni.
Eraisikute kontosid oli aasta lõpu seisuga pankades 1,98 miljonit ning ettevõtete omi 311 tuhat. 2021. aasta jooksul avati Eesti pankades 224 500 uut kontot eraisikutele ja 28 893 ettevõtetele. Kontot avamast keeldusid pangad eraisikutele 1608 ja ettevõtetele 2051 korral.
„Pangad tagasid lõppenud aastal majanduse finantseerimise. Vastutustundliku laenamist ja ettevõtete ning eraisikute väga hea finantstervist näitab väga hea laenukvaliteet – probleemsete laenude osakaal pole olnud kümneid aastaid nii madalal tasemel. Samuti on madalal tasemel uute kontode mitteavamine, mis näitab, et pangateenuse kättesaadavus on tagatud ja paranenud on taotlejate äride ning tausta läbipaistvus,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik. „Lisaks eeltoodule olid aasta märksõnadeks kasvanud tööhõive, palgakasv, pensionireform ja osalt viimasega seotuna ka inimeste kasvanud huvi investeerimise vastu. Aasta lõpus lisandus eelnevale viimaste kümnendite kiireim hinnakasv ja energiahindade pea kontrollimatu kasv. Ilmselt mõjutavad need sündmused lähikuudel ka perede ja ettevõtete kindlustunnet ja käitumist,“ hindas Parik.
Paraku on pankade jaoks aasta märksõnaks ka finantspettused, mis jätkuvad ja on viimastel kuudel toonud kaasa suuri rahalisi kaotusi paljude inimeste jaoks. Pärast II samba penisonisäästude laekumist inimeste kontodele on pettuse ohvriks langenud ilma jäänud aina suurematest summadest. Detsembris kaotati petturitele üle miljoni euro, ning aasta koondina peteti inimestelt välja ligi 9 miljonit eurot. Eesti pangad rõhutavad, et pangatöötaja ei küsi telefonitsi kunagi inimeselt pangakontole ligi pääsemiseks vajalikke PIN-koode ega nõua ekraani jagamiseks vajaliku tarkvara arvutisse laadimist. Kõigil tasuks pereringis lähedastega sellest vestelda, et võõrastele, kes telefoni teel soovivad pangaasju ajada, ei tohi ei raha kanda ega internetipanka sisse logimiseks vajalikku infot anda.