18 märts 2002
2001. aastat võib pidada edukaks aastaks Eesti pangandussektorile ning majanduskeskkonnale üleüldiselt. Tasakaalustatud monetaar- ja fiskaalpoliitiline raamistik tagasid soodsa arengu Eesti majandusele tervikuna, mida peegeldab 5,3 protsendiline sisemajanduse kogutoodangu kasv. Eesti riigireitingu esmakordselt tasemele "A-" tõstnud reitinguagentuuride Fitch ja Standard&Poor´s arvates kuuluvad Eesti plusside hulka hästitoimiv ning põhiliselt välisomanduses olev pangandussüsteem, ulatuslikud välisinvesteeringud, järjekindel majanduspoliitika ning riigi edusammud ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Agentuurid tõstavad eriti esile madalat üldvalitsuse võlga ning tasakaalus eelarvet. Riigireitingu tõstmine mõjutab otseselt panganduse käekäiku, kuna sellest sõltub otseselt Eesti ettevõtetele ja pankadele laenatava raha hind ja seega kogu majanduse intressitase.Eesti pangandusturul tegutses 2001. aastal seitse panka, kes andsid tööd kokku 4300 inimesele. Välispankade esindusi oli Eestis kokku 6. Eestis tegutsevate krediidiasutuste koondbilansi maht kasvas 2001. aastal 18,3 protsendi võrra, ulatudes aasta lõpul 68,4 miljardi kroonini.
Eesti pankadesse paigutatud hoiuste maht kasvas aastaga 22,7 protsenti ning pankade laenuportfell kasvas 18,9 protsenti. Hoiuste mahu kiirem kasv võrrelduna laenuportfelli kasvuga peegeldab pankade likviidsuse kasvu ning asjaolu, et kohalik turg ei suuda oma väiksuse tõttu pakkuda Eesti pankadele piisaval hulgal krediidikõlbulikke äriprojekte. Sellest tulenevalt suunasid Eesti pangad osa oma vahendeid ka välisturgudele, sealhulgas naaberriikide Läti ja Leedu turule. Positiivne on see, et alates 1. juulist 2001 võivad Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse. Välisvõlakirjadesse investeeritava osa kasv pooleni kohustuslikust reservist suurendab kommertspankade kasumit, millest märkimisväärne osa peaks olema võimalik ühel või teisel viisil üle kanda klientidele. Samuti toetab see samm Eesti pangandusssüsteemi ühinemist Euroopa finantsturgudega ning loob aluse Eesti rahasüsteemi kohandamiseks Euroopa ühise rahapoliitika vahendite kasutamiseks tulevikus.
11. septembri terroriaktid USA-s ei suutnud Eesti majanduskeskkonda ega ka pangandussektorit 2001. aasta teisel poolel oluliselt mõjutada. Eestisse viimase 10 aasta jooksul tehtud otseste investeeringute kogumaht ületas 2001. aastal esmakordselt 100 miljardi krooni piiri. Suur number annab jällegi tunnistust kohaliku turu usaldusväärsusest ning huvist meie majanduskeskkonna vastu. Ülipopulaarseks on saanud mitmesugune liisingutegevus ning aina rohkem inimesi on valmis endale soetama kinnisvara pankadelt saadava laenu abil. Krediidi najal elamine annab tunnistust sellest, et suur osa elanikkonnast vaatab tulevikku positiivselt ning on täna seeläbi valmis kulutama enam, kui nende hetke sissetulek seda reaalselt lubab.
2001. aastal sai alguse laiema avalikkuse teavitamine riiklikust pensionisüsteemist ning märkimisväärselt just süsteemi teisest sambast, millega on otseselt seotud ka pangad läbi oma erinevate pensionifondide toodete. Pangaliit näeb pensionifondides olulist võimalust elanikonna tuleviku kindlustamisel, mille tõttu väheneb pikemas perspektiivis ka riigi maksukoormus ning valitsusel tekivad vabamad käed investeerimisotsuste langetamiseks. Avalduste vastuvõtt pensionifondi II sambaga liitumiseks algab 1. aprillil 2002.a.
2001. a. oli Eesti finantssektoris oluliseks etapiks ühtse finantsjärelvalve ning lisaks hoiuste tagamise skeemile ka investorkaitse ja pensionikaitse skeemide rakendamiseks vajaliku seadusandliku baasi loomine.
Seoses fundamentaalse tsiviilõigusliku seaduse - lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse vastuvõtmisega tähtsustas Pangaliit parema koostöö arendamist Tarbijakaitseametiga. Eesmärgiks teenuse pakkujate ja teenuse kasutajate parem koostöö ja üksteisemõistmine. Seaduseelnõude ettevalmistamisel omas suurt tähtsust Pangaliidu juriidilise töö toimkond.
Eesmärgiga aidata kaas Eesti krediidiasutuste ees seisvate probleemide lahendamisele, osales Pangaliit aktiivselt pangandussektorit oluliselt mõjutavate õigusaktide väljatöötamisel nii Pangaliidu juures tegutsevate toimkondade (juriidilise töö, turvatöö, rahapesu tõkestamise, koolitusjuhtide ja väärtpaberituru toimkond) tasandil kui koostöös riigiorganite ja riigikoguga. Pangaliidu juhatus kohtus regulaarselt Eesti Panga juhatuse ja rahandusministriga.
Tingituna Euroopa Majandus- ja Rahaliidu III etapi lõppjärku jõudmisest ning euro sularaha kasutuselevõtust alates 1.jaanuarist 2002. a. arendas Eesti Pangaliit koostööd keskpanga ja krediidiasutustega pankade valmisoleku tagamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.
Eesti Euroopa Liiduga liitumiskõneluste jätkumine on kaasa toonud aktiivsema suhtlemise Euroopa Keskpanga ja Euroopa Liidu erinevate institutsioonidega. 2001. a. olid pangandussektoris tähtsamateks teemadeks ühtse finantsjärelvalve loomine ja rahapesu tõkestamise efektiivsuse tõstmine. Aktiviseerus ka infovahetus ja koostöö Euroopa Pangandusföderatsiooniga.
Lõpetuseks võib tõdeda, et Eesti Pangaliit suutis 2001. aastal täita kõik etteseatud eesmärgid. Pangaliit jätkab pangandussektoris ettetulevate probleemide lahendamist ning esindab liikmespankade huvisid kõikidel tasanditel. Pangaliidu eesmärgiks on eluterve ja jätkusuutlik konkurents kohalikul pangandusturul ning tavakodanikule parima teenuse pakkumine siinsete kommertspankade poolt.
Katrin Talihärm,
Eesti Pangaliidu tegevdirektor