31 oktoober 2002
Seoses Eesti rahapoliitika operatsioonilise raamistiku (ROR) reformi teise etapi käivitumisega otsustas Eesti Panga nõukogu viia krediidiasutuste kohustusliku reservi baasis sisse muutusi.Nõukogu istungil heakskiidetud muutused lähtuvad panganõukogu 25. aprillil 2000 kinnitatud ROR-i reformi strateegiast, mille eesmärgiks on lähendada Eesti kohustuslike reservide raamistikku sujuvalt Euroopa Keskpankade Süsteemi omale.
Reformi esimene etapp kestis juunini 2001, mille järel võisid Eesti kommertspangad paigutada kuni 50% oma kohustuslikust reservist kõrgekvaliteedilistesse, rahvusvahelistel turgudel kaubeldavatesse likviidsetesse võlakirjadesse.
Kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga liitumiseni kestva teise etapi eesmärgiks on Eesti rahapoliitika raamistiku, sealhulgas kohustuslike reservide süsteemi ettevalmistamine ühildamiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliidu nõuetega.
Nõukogu otsustas, et 1. märtsist 2003 jõustuva korra kohaselt eristatakse kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele eurosüsteemis rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.
Lisaks otsustati, et senine netovõlgnevus välismaiste krediidiasutuste suhtes asendub brutonõudega, see tähendab kohustustest välismaiste pankade ees ei saa nõudeid välispankadele enam maha arvata. Samuti kaasatakse kohustuslike reservide baasi ka allutatud kohustused ning valitsuse laenu- ja välisabifondid.
Eesti Panga nõukogu otsused ei ole seotud keskpanga sellesügiseste meetmetega Eesti majanduse tasakaalustamise toetamiseks, vaid lähtuvad ainuüksi ROR-i reformi strateegiast. Eesti rahapoliitika alused ja fikseeritud kurss jäävad muutumatuks kuni Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga ühinemiseni.
Lisaks sai panganõukogu istungil ülevaate keskpanga 2002. aasta eelarve täitmisest ning Eesti majandusolukorrast.
Krediidiasutuste kohustusliku reservi baasi muutmise otsus võib langetada pankade kasumlikkust
Kaja Koovit, Äripäev
Kui senine kohustuslike reservide 13% määr jääb samaks, väheneb alates järgmise aasta märtsist pankade kasumlikkus.
Eesti Panga nõukogu otsuse tulemusel peaksid kommertspankade kohustuslikud reservid suurenema, sest enam ei saa välismaiste pankade ees olevatest kohustustest nende vastu seisvaid nõudeid maha arvata.
Lisaks tuleb märtsis kohutuslike reservide baasi arvestusse arvestada ka allutatud kohustused ja valitsuse laenu- ja välisabifondid.
Kui reservide senine määr jääb samaks, peaks pankade kasumlikkus vähenema.
"Sellest võib sellise järelduse teha," lausus Eesti panga avalike suhete nõunik Janno Toots "Aga ei maksa sündmustest ette rutata".
Tootsi sõnul on plaanis enne 1.märtsi senine reservi määr üle vaadata. "Milliseks tegelik mõju pankadele kujuneb, saab rääkida alles veidi enne 1.märtsi," lisas ta.
Lisainfo:
Janno Toots
Eesti Panga avalike suhete nõunik
Tel: 6680 900, 6680 745
Mobiil: 05154 037
Email: janno.toots@epbe.ee