02 jaanuar 2003
Äripäev - Anne Oja
Eesti Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi hinnangul võib rahapesust teavitavate ettevõtete ringi laienemisega kaasneda rahapesu andmebüroole saadetavate teadete oluline kasv lähema kahe aasta jooksul.
Eelnõu kohaselt laienevad krediidi- ja finantseerimisasutustega analoogilised kohustused postiteenuse, valuutavahetuse ja sularaha edasitoimetamise teenuse osutajatele,samuti väärismetallide, vääriskivide ja kunstiteoste, kinnisvara ja ettevõtetega kauplejatele, hasartmängude ja loteriide korraldajatele, audiitoritele, notaritele, advokaatidele ja ärinõustajatele.
"Statistika järgi oleks nagu käesoleval aastal teateid vähem saadetud, kuid tegelikult on see arv isegi suurenenud," ütles rahapesu andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaar. Vahe tuleneb tema sõnul pangateadete kõrgemast kvaliteedist, kus ühes teates tuuakse välja ka kõik kahtlase tehinguga seotud tehingud.
1. detsembri 2002 seisuga oli rahapesu andmebüroole laekunud 998 teadet kahtlastest tehingutest, 2001. aastal laekus teateid 1829. Rahapesu andmebüroo algatusel on aresti all umbes 55 miljoni krooni eest vara, mis asub 40 pangaarvel. Arestitud on ka üks kinnisvaraobjekt. Sellele lisandub 40 miljoni krooni väärtuses uurimisorganite eestvõttel arestitud vara, mida kahtlustatakse seotuses rahapesuga.
"Kui vaadata statistikat vara arestimise kohta ja seadusemuudatuste paketis planeeritavat sätet vara konfiskeerimise kohta, oleks rahapesu andmebüroo koosseisu suurendamine ülimalt kasulik investeering," ütles Tenusaar, kelle hinnangul vajab rahapesu andmebüroo töötajaskond kahekordistamist.
"See on tõeline haldussuutlikkuse eksam riigile, " ütles Talihärm. "On küsitava väärtusega panna erasektorile täiendavaid kohustusi, kui riik samas ei leia teadete põhjalikuks ja kvaliteetseks uurimiseks vajalikku ressurssi."
Talihärm kinnitas, et rahapesu saab tõkestada ainult komplektselt: praktika näitab, et kui ühes sektoris karmistatakse rahapesu tõkestamise meetmeid, siis kuritegelik raha otsib endale teisi legaliseerimise kanaleid, suundub näiteks kinnisvaraärisse või hasartmängude korraldamisse.
Et Eesti krediidiasutustes on tänaseks vastavad sisemised protseduurireeglid paigas, kõigi astmete pangatöötajaid koolitatakse järjepidevalt ning Pangaliit on välja töötanud heal taval põhinevad täiendavad meetmed rahapesu tõkestamiseks, peaks lähiaastatel samale tasemele jõudma ka kõik uued teavitamiskohuslased.
Näiteks kliendi tundmise eesmärgil küsib pank juba suhte loomisel teavet ettevõtte tegevusprofiili, tulevaste maksetavade ja lepingupartnerite kohta. Eelnõu kohaselt tekib pangale aga ka kohustus regulaarselt kontrollida isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid. "Mingil juhul ei tohi selle all mõelda, et pangad hakkavad kord aastas oma kliendibaasi lauskontrollima ja kõiki oma kliente panka kutsuma," selgitas Talihärm pankade kavatsust mitte üle võtta politsei funktsiooni. "On oluline, et oleks tasakaal ühelt poolt kliendi usaldamisel ja teiselt poolt panga poolt hoolsusnõuete täitmise vahel."
"Edaspidi peavad maaklerid klienti informeerima kohustusest rahapesu andmebürood teavitada," kommenteeris rahapesu tõkestamise seaduse muudatust kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus.
Laugus ütles, et 70% kinnisvaratehingutest käib täna pankade kaudu ning ülejäänute puhul kannab ostja raha kas notari deposiitarvele või kinnisvarabüroo pangaarvele. "Kolm-neli aastat tagasi oli traditsioon, et maksti notari juures ja sularahas, praegu sedasi enam ei toimu," ütles Laugus. Viimane sularaha-tehing, seda müüja nõudmisel, kes kahtles ostja maksevõimes, toimus Uus Maa vahendusel poolteist aastat tagasi.
Haus Galerii juhataja Piia Ausman ütles, et kunstikaupmeestele tekkiv kohustus Rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest aru anda tuleb talle üllatusena. "Minu tutvusringkonnas pole isegi spekuleeritud teemal, et kunstioksjon võiks olla võimalus rahapesuks."
Ausman tõdes, et Haus Galerii klientidele, kellest enamus on Eesti avalikkusele tuntud inimesed, on konfidentsiaalsus oluline. Siiamaani sõlmis galerii klientidega spetsiaalsed lepingarved, mis sätestasid ka saladuse hoidmise küsimused.
Keskmised ostud Haus Galeriist jäävad vahemikku 20 000-30 000 krooni, oksjonil on mõned kunstisõbrad kulutanud korraga ka 100 000 krooni, kuid seda ostes mitu kunstiteost korraga. Ostjad vormistavad tehingud enamasti ettevõtete kaudu ja maksavad galerii pangakontole.