11 detsember 2005
Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor
Pangad hakkavad tähelepanelikumalt kontrollima tähtsate riigimeeste tegevust.
Rahapesuvastase võitluse alguseks Euroopas võib pidada aastat 1991, mil võeti vastu esimene rahapesu tõkestamise direktiiv. Et selles ette nähtud meetmed ei osutunud üha keerulisemate rahapesuskeemide vältimiseks ja tõkestamiseks piisavaks, täiendati direktiivi 2001. aastal ning nüüd oleme jõudnud kolmandani.
Kuigi kolmas direktiiv laieneb lisaks finantsasutustele ka notaritele, audiitoritele, kinnisvaraga tegelevatele firmadele, kasiinodele jt, käsitleksin järgnevalt vaid seda, mida uut direktiivi harmoneerimine Eesti seadustega meie pankadele ja pangaklientidele kaasa toob.
Riikliku taustaga isikud
Direktiivis nähakse rahapesu tõkestamiseks ette mitmes raskusastmes meetmed sõltuvalt sellest, millisel riskitasemel kliendi või tehinguga on pangal tegemist. Kõrgema taseme hoolsusnõudeid peavad pangad hakkama täitma muuhulgas isikute suhtes, kes kvalifitseeruvad riikliku taustaga isikutena ehk PEP-dena (Politically Exposed Person). PEP-i määratluse alla lähevad kõik isikud, kes on olnud või on kõrgetel riiklikel ametikohtadel. PEP-ideks peetakse ka nende isikute lähimaid perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid.