Analüütikud: Eesti vajab tarka rände- ja inimvarastrateegiat
Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele.
Arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima.
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on kõige mustem stsenaarium see, kui tänased demograafilised trendid jätkuvad. “Sellisel juhul oleks Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Kui me tahame säilitada tänast rahvaarvu või seda suurendada, vajame sisserännet, sest sündimuse tõstmisega seda ei saavuta. Rahvaarvu suurendamiseks vajalik sisseränne oleks üsna massiline. Seda on meie jaoks selgelt liiga palju, ühiskond ja riik ei ole selliseks rändevooks valmis,” lisas inimarengu aruande üks autoritest.
Pankade analüütikute kinnitusel ei ole Eesti suunal näha ka sisserändajate tungi, mistõttu tuleks töötada välja rände- ja inimvarastrateegia. “Kui tööjõudu jääb vähemaks, siis kaob ka üks oluline majanduskasvu komponent. See tähendab, et vajaliku kiirusega majanduskasvuks tuleks väheneva tööjõu juures oluliselt suurendada tootlikkust. Pikas perspektiivis ei piisa ilmselt ka sellest, mistõttu tuleb kasv kompenseerida targa sisserändega,” rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Luminor Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul tuleb keerulises olukorras langetada majanduse seisukohast targad valikud ning selgitada välja sektorid, mis toovad kõige enam tulu, on kõrge lisandväärtusega ning panustavad eksporti. “Me võime olla head paljudes, aga saame olla kõige paremad vaid mõnes valdkonnas ning sinna ka panustada,” ütles Palm. Oluline on tema sõnul ka jälgida, et sektorid, kuhu riigi ressursid suunata, suudaksid pakkuda konkurentsivõimelist palka. “See nõuab ka strateegilist hariduse juhtimist, sest kui ülikoolilõpetajale ei pakuta siin konkurentsivõimelist palka, siis minnakse seda otsima mujale,” lisas Palm.
Mertsina sõnul tuleks siiski olla ettevaatlik kitsale ringile valitud sektoritele kogu energia ja tähelepanu suunamisel. “See, mis ootab meid ees mõnekümne aasta pärast, ei ole kuigi täpselt teada.” ütles Mertsina. Ka SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul võib täna tunduda, et meie jaoks on IT tark ja turvaline valik, aga juba kümne aasta pärast võib see olla midagi muud. “Peaksime endale aru andma, et tegelikult puudub täna kindel teadmine, milline tee viib tulevikus õnneni,” lisas Nestor.
Targa sisserände ühe olulise osana nägid panelistid juhitud õpirännet. Tänane tööjõuturg ei oota üliõpilast viis aastat ning ülikool ei suuda tudengeid ka nii pikalt kinni hoida, mistõttu tuleb töötamise ja õppimise vahekord paindlikuks muuta. “Eestile võiks olla jõukohane ülesanne luua siia vähemalt regionaalsel tasemel konkurentsivõimeline ülikool, mis pakuks tipptasemel haridust teatud erialadel. Läbi haridusrände võiks me samuti siia inimesi juurde tuua,” lisas SEB analüütik.
Arutelus osalenute sõnul on inimeste Eestisse tulemine täna pigem juhuslik, mitte teadlik ning meie probleemid sarnased mitmete teiste Euroopa riikide omadega. Tööjõu puudus on enamikes riikides suurenenud, mistõttu võisteldakse omavahel ka üha rohkem töötajate pärast. Kui mõni spetsialist on otsustanud siia regiooni tulla, siis Rootsi ja Soomega on meil väga raske konkureerida. Kui meie elatustase kasvab, siis peaks ka huvi siia tulla suurenema. Samas toonitasid analüütikud, et paljude riikide kogemus näitab täna sedagi, et sisserännanute hulgas on tööpuudus oluliselt suurem kui põlisrahva seas. Et see nii ei läheks, tuleks teha vajalikud korrektuurid haridussüsteemis ja integratsioonipoliitikas.